Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2025, Tallinn Kohtuasja number
2-23-5102
Kohtuasi
New Ventures Holdings Ltd avaldus AA Universal Exports OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. mai 2024 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
New Ventures Holdings Ltd määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlausaldaja New Ventures Holdings Ltd (Hongkongi registrikood 2830372), lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur Knjazev Võlgnik AA Universal Exports OÜ (11468350), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 20. mai 2024 määrus jätta muutmata.
2.New Ventures Holdings Ltd määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
New Ventures Holdings Ltd (võlausaldaja) esitas 03.04.2023 Harju Maakohtule avalduse AA Universal Exports OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.
2.Harju Maakohus jättis 08.06.2023 määrusega võlausaldaja avalduse pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata ning võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamata. Menetluskulud jättis maakohus võlausaldaja kanda. Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.03.2024 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud võlausaldaja kanda.
3.Võlgnik esitas 04.04.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt osutati võlgnikule õigusabi tunnitasuga 190 eurot (millele lisandub käibemaks) kokku 31,75 tundi, kogusummas 6032,50 eurot. Võlgnik käibemaksu hüvitamist ei taotlenud. Võlgnik palus menetluskuludelt välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Võlgniku lepingulise esindaja kulud koosnevad järgnevatest toimingutest: - pankrotiavalduse ja sellele lisatud tõendite analüüs (4,5 tundi); - toimingud tõendite kogumiseks, analüüs (1,25 tundi); - kohtumised kliendiga, asjaolude välja selgitamine, menetluspositsiooni kooskõlastamine (2 tk) (2 tundi); - menetluskulude tagatise taotluse koostamine (7 tundi); - võlgniku vastuse koostamine, lisade komplekteerimine (12,5 tundi); - määruskaebusega tutvumine ja seisukoha koostamine (4 tundi); - menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 tundi).
4.Võlausaldaja palus kohtul kontrollida võlgniku lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Võlgniku ajakulu on ülepaisutatud. Lisaks oli seitse tundi menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks täiesti põhjendamatu ja ebavajalik, sest taotluse esitamiseks puudus õiguslik alus ja kohus jättis taotluse rahuldamata. Võlgnik oli esitanud sama taotluse ka pooltevahelises hagimenetluses, mistõttu ei ole ajakulu igal juhul põhjendatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 20.05.2024 määrusega võlgniku taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis võlausaldajalt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 4227,50 eurot ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.1.Maakohus leidis, et võlgniku vandeadvokaadist esindaja tunnitasu määr 190 eurot tunnis on tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja võlgniku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades mõistlik.
5.2.Kohus nõustus võlausaldajaga, et võlgniku esindaja ajakulu menetluskulude katteks tagatise saamise taotluse koostamisele tuleb jätta välja mõistmata. Kohus jättis 17.05.2023 määrusega tagatise taotluse rahuldamata. Seega ei olnud tegemist vajaliku kuluga. Maakohus pidas põhjendatuks vähendada ka võlgniku vastuse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kulunud aega 2,5 tunni võrra. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vastuse ja lisade mahtu ning asjaolu, et võlgnikku esindas professionaalne esindaja, siis ei kulunud sellise vastuse koostamisele üle 10 tunni. Ülejäänud ulatuses pidas kohus võlgniku lepingulise esindaja tehtud toiminguid ja toimingutele kulunud aega põhjendatuks. Kohus leidis, et nimetatud toimingud olid võlgniku õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, põhjendatud. Võlgniku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 22,25 tundi. Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on võlgniku põhjendatud õigusabikulu kokku 4227,50 eurot (22,25 tundi × 190 eurot). Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. 2
Määruskaebus
6.Võlausaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vähendada menetluskulud nullini.
6.1.Määruskaebuse kohaselt on maakohus ekslikult pidanud võlgniku kulusid TsMS § 175 lg 1 alusel põhjendatuks ja vajalikeks. Käesolevas asjas ei olnud võlgniku poolt advokaadiabi kasutamine põhjendatud ega vajalik. Võlgnik ja tema juhatuse liige omab ise kõige paremat ülevaadet oma majanduslikust seisust. Lisaks oleks saanud võlgnik ka ise viidata sellele, et nõude osas toimub hagimenetlus ja seetõttu ei ole tema arvates nõue pankrotimenetluses põhjendatud. Lisaks on võlgniku menetluskulude kindlaksmääramise taotluses märgitud kulud ülepaisutatud. Tegemist ei saa olla põhjendatud ajakuluga, kuna võlgnikule oli võlausaldaja nõue teada juba hagimenetlusest. Käesolev tsiviilasi ei ole ilmselgelt sedavõrd keerukas ega mahukas, et oleks põhjendatud võlgniku menetluskulude väljamõistmine nõutud ulatuses. Menetluse edasine käik
7.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.1.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm 15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12).
9.2.Kolleegium leiab, et põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, mille kohaselt ei olnud võlgniku poolt menetluses lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud ega vajalik. Kohus selgitab, et igal menetlusosalisel on õigus osaleda menetluses isiklikult või esindaja kaudu (TsMS § 217 lg 1). Seda õigust ei piira see, kas menetlusosaline või tema seaduslik esindaja on võimeline enda õigusi kaitsma ka isiklikult. Seega ei saa võlgnikule tasulise õigusteenuse osutamist ette heita.
9.3.Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse tsiviilasja 3
olemust ning menetluses esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Arvestades menetluses esitatud menetlusdokumentide ning nende lisade sisu ja mahtu ning asja keerukust ei saa kolleegiumi hinnangul võlgniku lepingulise esindaja ajakulu pidada selgelt ülemääraseks. Sealjuures leiab ringkonnakohus, et kindlaksmääratud menetluskulude vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue oli võlgniku vastu esitatud ka hagimenetluses.
9.4.Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus võlausaldaja määruskaebuse rahuldamata.
10.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
11.Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-13 p-s 11 selgitanud, et PankrS § 150 lg 5 reguleerib nende määruste peale edasikaebamist, kus jaotatakse pankrotimenetluse kulud. Menetluskulude kindlaksmääramist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohtu hinnangul esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.