Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel 22.01.2020, Tartu 3-19-1392 Eleon Green OÜ kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri prefekti 26.04.2019. a korralduse nr 1.1-4.7/11 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 19.12.2019. a määrus Eleon Green OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Eleon Green OÜ Volitatud esindaja v.adv. Silja Holsmer Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Eleon Green OÜ menetluskulude hüvitamise taotlus koos lisadega kokku 3-l lehel.
2.Tagastada Eleon Green OÜ-le määruskaebuse lisa 1-l lehel.
3.Rahuldada Eleon Green OÜ määruskaebus osaliselt.
4.Tühistada Tartu Halduskohtu 19.12.2019. a määruse resolutsiooni p 1.
5.Jätta Tartu Halduskohtu 19.12.2019. a määruse resolutsiooni p 4 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 3-5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik.
1.Lüganuse Vallavalitsus otsustas 26.02.2015. a korraldusega nr 59 (muudetud 03.03.2015. a korraldusega nr 86) väljastada Aidu Tuulepark OÜ-le kokku 33 ehitusluba elektrituulikute püstitamiseks Ida-Virumaal Lüganuse vallas Aidu ja Aidu-Nõmme külades. Ehitusload väljastati 16.03.2015. Ida-Viru maavanem esitas 28.04.2017 Tartu Halduskohtule protesti Lüganuse Vallavalitsuse 26.02.2015. a korralduse nr 59 ja 03.03.2015. a korralduse nr 86 ning nende alusel väljastatud ehituslubade tühistamiseks (haldusasi nr 3-17-911). Tartu Halduskohus jättis 29.04.2019. a määrusega protesti läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 28.06.2019. a määrusega Justiitsministeeriumi (Ida-Viru maavanema õigusjärglane) määruskaebuse rahuldamata. Riigikohus ei võtnud 10.09.2019. a määrusega Justiitsministeeriumi määruskaebust menetlusse.
2.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kohustas 12.04.2019. a ettekirjutusega nr 16-2/19-1095-021 Eleon Green OÜ-d viivitamatult peatama ehitustegevuse teiste hulgas (kokku 31 kinnistut) Lüganuse vallas Aidu-Nõmme külas asuvatel kinnisasjadel Aidu tuulik 4 (katastritunnus 44901:002:0386) ja Aidu tuulik 5 (katastritunnus 44901:002:0392). TTJA täiendas 12.04.2019. a ettekirjutust 22.04.2019. a ettekirjutusega nr 16-2/19-1095-037 ning kohustas Eleon Green OÜ-d viivitamatult võtma tarvitusele meetmed, et tagada Aidu tuulik 4 ja 5 kinnistutel asuvate ehitiste ohutus. Eleon Green OÜ esitas 29.04.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse TTJA 12.04.2019. a ettekirjutuse tühistamiseks ja 16.05.2019 esitas kaebuse täienduse TTJA 22.04.2019. a ettekirjutuse tühistamiseks (haldusasi nr 3-19-796). Tallinna Halduskohus lõpetas 16.10.2019. a määrusega asja menetluse (jõustunud 02.11.2019).
3.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri prefekt kehtestas 26.04.2019. a korraldusega nr 1.1-4.7/11 avaliku huvi kaitseks ja TTJA riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks viibimiskeelu Aidu tuulepargis kinnistutel Aidu tuulik 4 ja 5 alates 27.04.2019 kuni ohu kõrvaldamiseni, mis hõlmab ka ebaseadusliku ehitise lammutamist. Korraldus anti korrakaitseseaduse § 44 lg 1 p-de 2 ja 6 ning lg 5 ja halduskoostöö seaduse § 17 alusel ning võttes arvesse TTJA 26.04.2019. a ametiabi taotlust ja Kaitseministeeriumi 26.04.2019. a pöördumist viibimiskeelu kohaldamiseks.
4.PPA jättis 20.06.2019. a vaideotsusega nr 1.1-21/346-8 rahuldamata Eleon Green OÜ vaide PPA 26.04.2019. a korralduse nr 1.1-4.7/11 peale.
5.Eleon Green OÜ esitas 22.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada PPA 26.04.2019. a korraldus nr 1.1-4.7/11.
6.Tartu Halduskohus võttis 23.07.2019. a määrusega kaebuse menetlusse.
7.TTJA kohustas 10.09.2019. a ettekirjutusega nr 16-2/19-1095-183 Eleon Green OÜ-d viivitamatult peatama ehitustegevuse Lüganuse vallas Aidu-Nõmme külas asuvatel kinnisasjadel Aidu tuulik 4 (katastritunnus 44901:002:0386) ja Aidu tuulik 5 (katastritunnus 44901:002:0392). Ettekirjutus kehtib kuni TTJA menetlust nr 19-1095 lõpetava lahendini.
8.Eleon Green OÜ esitas 18.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles ta palus keelata PPA 26.04.2019. a korralduse alusel kehtestatud viibimiskeelu rakendamine ning kohustada PPA-d viivitamatult lõpetama Aidu tuulepargis katastriüksustel 44901:002:0386 ja 44901:002:0392 viibimiskeelu rakendamine.
9.Tartu Halduskohus jättis 02.10.2019. a määrusega rahuldamata kaebuse muutmise taotluse (kaebuse täiendamine keelamisnõudega) (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 12.11.2019. a määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning muutis halduskohtu 02.10.2019. a määruse resolutsiooni p 1 sõnastust ja luges selle sõnastatuks järgnevalt: „Jätta kaebuse muutmise taotluse rahuldamata“. Ringkonnakohus muutis ka halduskohtu määruse põhjendusi.
10.PPA lõpetas 30.10.2019. a korraldusega 1.1-4.7/20 Aidu tuulepargis katastriüksustel 44901:002:0386 ja 44901:002:0392 viibimiskeelu 01.11.2019 kell 00.00 seoses vajaduse äralangemisega.
11.PPA palus 31.10.2019. a vastuses lõpetada haldusasja menetlus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuna viibimiskeelu lõpetamisega on 26.04.2019. a korralduse toime kaebaja suhtes ammendunud. PPA leidis, et korralduse ammendumine ei ole
seotud kaebuse esitamise ega vastustajapoolse tegevusega, seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
12.Eleon Green OÜ esitas 17.12.2019 taotluse menetluse lõpetamiseks. Kaebaja märkis, et kuigi ta peab PPA 26.04.2019. a korraldust õigusvastaseks, ei pea ta vajalikuks esitada korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõuet. Kaebaja arvates esineb alus menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel tulenevalt vaidlustatud haldusakti ammendumisest.
13.Tartu Halduskohus võttis 19.12.2019. a määrusega vastu kaebusest loobumise (resolutsiooni p 1); lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 2); tagastas kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot kaebaja kontole (resolutsiooni p 3) ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) PPA 26.04.2019. a korralduse mõju lõppes, kui PPA lõpetas 30.10.2019. a korraldusega Aidu tuulepargis katastriüksustel 44901:002:0386 ja 44901:002:0392 viibimiskeelu 01.11.2019 kell 00.00 seoses vajaduse äralangemisega. Kuna kaebaja ei taotle menetluse jätkamist tuvastamisnõudega, kuulub asja menetlus lõpetamisele HKMS § 152 lg 1 p-le 4 ja lg-le 2 tuginedes. 2) Kaebaja ei ole teatanud, et tal oleks seoses käesoleva asjaga tekkinud menetluskulud, mille väljamõistmist ta vastustajalt taotleks. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Eleon Green OÜ esitas 03.01.2020 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.12.2019. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 4 ning teha vastavas osas uus määrus ja lõpetada haldusasja menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel ning mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2673 eurot. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kaebaja ei esitanud kaebusest loobumise avaldust, vaid taotluse menetluse lõpetamiseks HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohus ekslikult lõpetas menetluse kaebusest loobumise tõttu. 2) Kaebaja taotles menetluskulude väljamõistmist vastustajalt juba kaebuses. Kohus ei määranud kaebajale tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, millega rikkus HKMS § 109 lg-s 1 sätestatut. Analoogne menetluslik olukord esines haldusasjas nr 3-19-796. Kaebaja ei osanud ette näha, et menetluskulude nimekiri oleks tulnud esitada koos menetluse lõpetamise taotlusega. 17.12.2019 seisuga ei saanuks kaebaja esitada täielikku menetluskulude nimekirja, kuna menetluse lõpetamise taotluse esitas kaebaja 17.12.2019 ja vastavas osas esitati arve 19.12.2019. Kaebaja menetluskulud tuleb jätta vastavalt HKMS § 108 lg-le 6 vastustaja kanda.
15.PPA leiab 16.01.2020. a vastuses määruskaebusele, et Tartu Halduskohtu 19.12.2019. a määruse resolutsiooni p 4 on seaduslik. Vastuse põhjendused: 1) HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud. PPA ei pea kandma kaebaja menetluskulusid, kuna viibimiskeelu lõpetamise tingis asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal PPA-st sõltumatutel asjaoludel. 2) PPA taotles 31.10.2019. a vastuses kaebusele menetluse lõpetamist ja menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Kaebaja jättis 17.12.2019. a taotluses menetluse lõpetamiseks esitamata vastuväited PPA taotlusele menetluskulude osas. Kaebajal ei saanud tekkida õigustatud ootust, et kohus annab lisaks tähtaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Arvel nr 20190345 märgitud kaebuse koostamisele kulunud aeg on ülepaisutatud ja põhjendamatu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
17.Määruskaebemenetluses vaidlustab kaebaja Tartu Halduskohtu 19.12.2019. a määrust resolutsiooni p-de 1 ja 4 osas. Määruse resolutsiooni p 1 kohaselt võttis halduskohus vastu kaebaja kaebusest loobumise ning resolutsiooni p 4 kohaselt jättis poolte menetluskulud nende endi kanda.
18.Kaebaja väitel ei ole ta esitanud asjas avaldust kaebusest loobumiseks, vaid ta esitas taotluse menetluse lõpetamiseks. Kaebaja väide on õige. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 17.12.2019 Tartu Halduskohtule taotluse menetluse lõpetamiseks (II kd, tl 93-94) HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kuna kaebaja ei ole esitanud avaldust kaebusest loobumiseks, siis ei ole halduskohus saanud sellekohast avaldust ka lahendada, mistõttu on halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ebaõige. Eelnevat arvestades tuleb Tartu Halduskohtu 19.12.2019. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada.
19.Tartu Halduskohus lõpetas 19.12.2019. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt haldusasja menetluse. Seejuures tugines halduskohus HKMS § 152 lg 1 p-le 4 ja lg-le 2 (määruse põhjenduste p-d 14 ja 15). Menetlusosalised ei ole halduskohtu määrust resolutsiooni p-i 2 osas määruskaebemenetluses vaidlustanud. Eelnevat arvestades puudub ringkonnakohtul vajadus veelkordselt asjas menetluse lõpetamise kohta otsustuse tegemiseks, nagu kaebaja määruskaebuses taotleb.
20.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha, kas halduskohus jättis põhjendatult poolte menetluskulud nende endi kanda (määruse resolutsiooni p 4). Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole teatanud, et tal oleks seoses käesoleva asjaga tekkinud menetluskulud, mille väljamõistmist ta vastustajalt taotleks. Iseenesest on õige halduskohtu märgitu, et kaebaja ei ole esitanud halduskohtule menetluskulude hüvitamise taotlust. Kaebaja esitas menetluskulude hüvitamise taotluse alles koos määruskaebusega ringkonnakohtule. Ringkonnakohus võtab kaebaja sellekohase taotluse koos lisadega haldusasja materjalide juurde.
21.Kaebaja palub jätta enda menetluskulud PPA kanda HKMS § 108 lg-le 6 tuginedes. HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Seega on HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise korral HKMS § 108 lg 6 järgi vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulude väljamõistmine võimalik üksnes teatud olukorra esinemise korral, s.t kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine on põhjustatud kaebuse esitamisest. Käesolevas asjas sellise olukorraga tegemist ei olnud. PPA kinnitab nii vastuses kaebusele (II kd, tl 84A-84B) kui ka vastuses määruskaebusele, et ta ei pea kandma kaebaja menetluskulusid, kuna viibimiskeelu lõpetamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal. PPA 30.10.2019. a korraldusest (II kd, tl 83-83p) nähtuvalt lõpetati kohaldatud (PPA 26.04.2019. a korraldus) viibimiskeeld, võttes aluseks TTJA ja Kaitseministeeriumi poolt 29.10.2019 PPA-le saadetud pöördumisi (kirjeldatud 30.10.2019. a korralduse p-des 3 ja 4). Ka kaebaja märkis 17.12.2019. a taotluses, et lähtudes PPA 30.10.2019. a korraldusest on PPA 26.04.2019. a korraldus kaotanud kehtivuse ning leidis, et haldusakti täielikust ammendumisest tingituna esineb alus menetluse lõpetamiseks. Seega vaidlustatud korraldusega kehtestatud viibimiskeelu lõpetamine ilmselgelt ei olnud põhjustatud kaebuse esitamisest. Eelnevat arvestades tuleb jätta menetluskulud PPA-lt kaebaja kasuks välja mõistmata. Seega asus halduskohus kokkuvõttes õigesti seisukohale, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks veel märkida, et olukorras, kus vaidlustatud haldusakti mõju lõppes ja selle tühistamine polnud enam kaebaja õiguste kaitseks vajalik, ent viimasel oli soov saavutada kantud menetluskulude
hüvitamist, olnuks tal võimalik seda saavutada tuvastamiskaebusele üle minnes, kuid sellekohase soovi puudumisest teavitas kaebaja halduskohut selgelt 17.12.2019. a taotluses.
22.Eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta kaebaja väite osas HKMS § 109 lg 1 rikkumise kohta ega hinnata menetluskulude põhjendatust. Ühtlasi tagastab ringkonnakohus kaebajale määruskaebusele lisatud Tallinna Halduskohtu määruse (HKMS § 62 lg 2).
23.Kõike eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse osaliselt ja tühistab Tartu Halduskohtu 19.12.2019. a määruse resolutsiooni p-i 1 ning jätab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 4 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.