Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 16. august 2019, Tartu
Haldusasi
OÜ Eleon Green kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 26. aprilli 2019. a viibimiskeelu kehtestamise korralduse nr 1.1-4.7/11 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 23. juuli 2019. a määrus Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – OÜ Eleon Green Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-19-1392
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 23. juuli 2019. a määruse resolutsiooni p 6. Jätta OÜ Eleon Green taotlus esialgse õiguskaitse korras Politsei- ja Piirivalveameti 26. aprilli 2019. a korralduse nr 1.1-4.7/11 kehtivuse peatamiseks rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti taotlus täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks ja nende osas asja menetluse kinniseks kuulutamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 252 lg-st 7 tulenevalt edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 26. aprilli 2019. a korraldusega nr 1.1-4.7/11 kehtestati Aidu tuulepargis kinnistutel Aidu tuulik 4 ja Aidu tuulik 5 alates 27. aprillist 2019 viibimiskeeld. Ettekirjutuse kohaselt loovad Aidu tuuleparki rajatud ja rajatavad tuulikud olukorra, kus radari ja raadiosüsteemide töö on oluliselt häiritud. See tekitab ohu Eesti Vabariigi julgeolekule. Kinnistute hoonestusõiguste omaniku Eleon Green OÜ senise käitumise pinnalt saab üheselt järeldada, et võimaluse tekkimisel jätkatakse kohe ehitustegevust Aidu tuulepargi maa-alal, mistõttu ei ole ilma füüsilise tõkestamiseta võimalik tagada Eleon Green OÜ poolt riigi julgeolekut ohustava tegevuse lõpetamist.
2.OÜ Eleon Green esitas kaebuse nimetatud korralduse tühistamiseks ning koos sellega ka esialgse õiguskaitse taotluse korralduse kehtivuse peatamiseks. Taotluse kohaselt on kaebajal vaja kinnistutel viibida, et tagada oma vara kaitse kolmandate isikute ja loodusjõudude eest. Viibimiskeelu tõttu pooleli jäänud montaažitorni ja teiste komponentide poldid vajavad kiirkorras pingutamist, tuulikute laagrid vajavad pidevat jälgimist ja hooldust. Tuulikud ei ole ohtlikud riigi julgeolekule. Viibimiskeelu rakendamine pole põhjendatud, tuulikute montaažiga pole võimalik jätkata, kuna vastav tehnika on Eestist juba lahkunud.
3.Tartu Halduskohtu 23. juuli 2019. a määrusega võeti kaebus menetlusse ning kohaldati halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4 alusel esialgset õiguskaitset 30 päevaks ilma sellekohaseid põhjendusi esitamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 23. juuli 2019. a määrus tühistada osas, milles kohaldati esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjendused on järgmised.
4.1.Esialgse õiguskaitse taotluses puuduvad põhjendused, mis tõendaksid, et kaebaja õigused võiksid kohtumenetluse ajal pöördumatult kahjustatud saada ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on tõesti vajalik.
4.2.Viibimiskeeldu kohaldati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ametiabi taotluse alusel, mis oli esitatud seetõttu, et hoolimata TTJA 12. aprilli 2019. a ettekirjutusest ehitustegevuse keelamiseks jätkas kaebaja ehitamist. Ehitustegevus õnnestus peatada alles pärast seda, kui kehtestati viibimiskeeld. Seetõttu on põhjendamatu kaebaja väide, et viibimiskeeld pole vajalik, kuna kehtib ettekirjutus ehitustegevuse keelamiseks.
4.3.Vaidlustatud korralduse punktis 5 on lubatud kaebajal TTJA nõusolekul ja järelevalve all teha viibimiskeelu alal TTJA poolt lubatud ohutust tagavaid töid ja lammutustöid.
4.4.Põhjendamatu on kaebaja väide, et ehitustöödega pole võimalik jätkata seetõttu, et Eestis puudub vastav tehnika. Seda oleks võimalik tuua teistest riikidest, nagu seda käesoleva aasta aprillis juba tehti. Lisaks on väide tehnika Eestist äraviimise kohta paljasõnaline.
4.5.Väide, et tuulikud pole Eesti julgeolekule ohtlikud, on ümber lükatud salastatud teavet sisaldavate dokumentidega.
4.6.Sarnastes haldusasjades (nr 3-19-796 ja 3-19-741) kaebaja poolt esitatud sarnaste põhjendustega esialgse õiguskaitse taotlusi ei rahuldatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb rahuldada.
6.Seoses käesolevas asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise menetlusliku poolega märgib ringkonnakohus kõigepealt järgmist. Halduskohus on esialgse õiguskaitse kohaldamisel lähtunud HKMS § 252 lg-st 4. See norm sätestab, et „Kuni 30-päevaseks tähtajaks võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. Sellise määruse võib vormistada pealdisena esialgse õiguskaitse taotlusel või kohtuniku poolt digitaalallkirjastatud taotluse resolutsioonis. Kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lõikes 4 sätestatud tähtpäevani.“ Sellest regulatsioonist lähtudes peatas halduskohus vaidlustatud korralduse kehtivuse 30 päevaks ilma sellekohaseid põhjendusi esitamata. Ringkonnakohus leiab, et see regulatsioon on mõeldud eeskätt situatsioonidesse, kus vajalik on võimalikult kiire reageerimine ja esialgse õiguskaitse
kohaldamine, ning kus juba põhjenduste koostamiseks kuluv aeg võib kaasa tuua kahjulikke tagajärgi. Sellised olukorrad on üldjuhul siiski erandlikud. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et käesolev asi nõudis kohtu poolt sedavõrd kiiret reageerimist, et vajalik oli põhjendusteta esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 252 lg 4 alusel.
7.Kuna halduskohus kasutas võimalust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ilma sellekohaseid põhjendusi esitamata, ei ole ringkonnakohtule teada, millistest argumentidest halduskohus esialgse õiguskaitse kohaldamisel lähtus. Ringkonnakohus saab seetõttu lähtuda vaid kaebaja poolt esialgse õiguskaitse taotluses ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt määruskaebuses esitatud seisukohtadest. Ringkonnakohus märgib, et kuna nii kaebaja kui vastustaja on saanud esitada esialgse õiguskaitsega seoses oma seisukohad (kaebaja taotluses ning vastustaja määruskaebuses), siis ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks asja kiirema lahendamise huvides HKMS § 252 lg-st 1 tulenevalt küsida määruskaebusele kaebaja seisukohta.
8.Nähtuvalt kaebaja taotlusest on tema keskseks põhjenduseks esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse kohta kokkuvõtlikult see, et vajalik on teha töid tema vara säilimise ja ohutuse tagamiseks ning viibimiskeelu tõttu ta seda teha ei saa. Ilma esialgse õiguskaitseta saabuv kahjulik tagajärg oleks kaebaja nägemuses seega eeskätt tema vara kahjustumine. Samas on vastustaja põhjendatult viidanud sellele, et vaidlustatud viibimiskeelu kehtestamise korralduses on jäetud kaebajale õigus TTJA nõusolekul ja järelevalve all viibimiskeelu alale sisenemiseks TTJA poolt lubatud ohutust tagavate ja lammutustööde teostamiseks. Samuti korralduses sätestatud, et vajadusel võib õigustatud isik kokkuleppel Politsei- ja Piirivalveametiga viibimiskeelu alalt vara ära viia (tl 97p). Seega ei saa kaebaja väidet, et tal ei ole võimalik teha töid ka ohutuse tagamiseks, pidada veenvaks. Nähtuvalt kaebaja esindajate ning TTJA e-kirjavahetusest (tl 107-120) on TTJA andnud kaebajale ka võimaluse ohutust tagavate tööde läbiviimiseks (vt nt TTJA 6. mai 2019. ae-kirja, tl 118p; 15. mai 2019. a e-kirja, tl 114). Kaebaja on küll kirjavahetuses väljendanud rahulolematust TTJA tegevuse üle, ent esitatud kirjavahetuse põhjal ei näe ringkonnakohus hetkel, et TTJA oleks kaebaja suhtes käitunud õigusvastaselt. TTJA on enne tööde võimaldamist küsinud sisuliselt vaid töödega seonduvat infot. Märkimist väärib, et osad kaebuses väidetud seni tegemata tööd (nt poltide pingutamine) on kaebajate esindajate ja TTJA kirjavahetusest nähtuvalt tegelikult juba tehtud (tl 110-111). Kaebuses väidetud piksekaitse paigaldamata jätmine ei ole kirjavahetuse järgi otsustades takerdunud aga mitte niivõrd TTJA keeldumise tõttu, kuivõrd kaebaja enda tegevuse tõttu. Nimelt nähtub kirjavahetusest, et TTJA soovis kontrollida töid, mida kaebaja oleks piksekaitse paigaldamisel teinud, ning palus seetõttu kaebajat esitada TTJA-le tööde projekti, kuid kaebaja keeldus sellest, väites, et piksekaitse maanduste lahendus on ärisaladus, ning ei esitanud kavandatud töid kirjeldavaid materjale ka hoolimata sellest, et TTJA kinnitas enda kohustust ärisaladust hoida ning andis lisaks võimaluse esitada see info viisil, mis ärisaladust ei kahjustaks (tl 107-108). Eeltoodust ilmneb, et kaebaja väidetud kahjulikke tagajärge – tema vara kahjustumist – saaks kaebaja tegelikult edukalt ära hoida ka viibimiskeelu kehtivuse ajal, sest tal on lubatud teha TTJA järelevalve all selleks vajalikke töid. Asjaolu, et kaebaja ei ole enda väitel saanud neid teha, on eelneva põhjal otsustades pigem tema enda käitumise tagajärg.
9.Kaebaja on väitnud ka, et tal on vajalik viibimiskeelu alal viibida selleks, et hinnata TTJA koostatud lammutusettekirjutuse kavandi põhjendatust. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks pöördunud vastustaja või TTJA poole sellel põhjendusel viibimiskeelualale sisenemiseks. Sama käib ka kaebaja väite kohta, et viibimiskeelualal oleks vaja olla selleks, et
vältida kolmandate isikute sisenemist sinna ja oma vara kaitsta. On usutav, et kui kaebajal oleks vajalik neil põhjustel tõepoolest viibimiskeelu alal olla, siis oleks ta selleks haldusorganite poole juba pöördunud.
10.Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja väited kahjuliku tagajärje saabumise kohta veenvad, siis puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
11.Ringkonnakohus märgib lisaks, et ka teistes kaebaja poolt algatatud kohtuvaidlustes seoses Aidu tuulepargiga on kohtud jõudnud sarnasele lõpptulemusele ja ei ole kaebaja taotletud esialgset õiguskaitset kohaldanud. Asjas 3-19-796, kus kaebaja oli vaidlustanud TTJA ettekirjutuse Aidu tuulikute ehitustegevuse peatamiseks, jäi kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse kehtivuse peatamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2019. a määrusega lõplikult rahuldamata. Iseäranis sarnased käesoleva asjaga olid tehiolud asjas 3-19-741, kus kaebaja oli vaidlustanud Politsei ja Piirivalveameti poolt 19. aprillil 2019 kehtestatud esimese viibimiskeelu, ja kus kaebaja taotlus selle viibimiskeelu kehtivuse peatamiseks jäeti lõplikult rahuldamata Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2019. a määrusega. Viidatud kohtulahendites on kohtud oluliseks pidanud ka seda, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebajate soovitud viisil kahjustaks ülekaalukat avalikku huvi, sest tuulikud on püstitatud koos maapinna tõstmisega ning on seetõttu oluliselt kõrgemad kui Kaitseministeeriumiga kooskõlastatud projektis. Samuti on suurenenud tuuliku labade pikkus. Tuulepargi rajamisel väheneb Kaitseväe radari poolt kaetava ala ulatus ning tuulepargi taha tekib varjuala, mis häirib radari tööd valesihtmärkide genereerimisega (Tallinna Ringkonnakohtu 26. aprilli 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-741, p 12). Ohtu riigi julgeolekule ei välistanud kohus ka haldusasjas 3-19796, kui oli tutvunud Kaitseministeeriumi esitatud salastatud teabekandjatega (Tallinna Ringkonnakohtu 28. mai 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-796, p 34). Ringkonnakohus ei näe käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise staadiumis alust teistsugusele seisukohale asumiseks. Seega lisaks sellele, et kaebaja väited kahjulike tagajärgede saabumise kohta pole veenvad, räägib asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise vastu ka olulise avaliku huvi – riikliku julgeoleku – kahjustumise argument, kui kohus kohaldaks esialgset õiguskaitset.
12.Politsei- ja Piirivalveameti taotlus käesolevas asjas salastatud teavet sisaldavate dokumentide asja juurde võtmiseks jääb rahuldamata, sest eelnevalt esitatud põhjendusi arvestades on määruskaebus võimalik rahuldada ka ilma nendeta. Lisaks pikendaks materjalidega tutvumine määruskaebuse lahendamise aega. Kuna kõnealuseid dokumente asja juurde ei võeta, puudub vajadus ka nende osas asja menetluse kinniseks kuulutamiseks ning seetõttu jääb ka see taotlus rahuldamata.
13.Ringkonnakohus märgib, et vajadusel saab nende dokumentide asja juurde võtmise üle otsustada halduskohus asja sisulisel lahendamisel.
14.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 23. juuli 2019. a määruse p-i 6 ja jätab kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.