MTÜ Eesti Metsa Abiks esialgse õiguskaitse taotlus metsateatiste nr 50000351661, 50000355809 ja 50000355807 kehtivuse ja täitmise peatamiseks ning Riigimetsa Majandamise Keskusel raiete teostamise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Esialgse õiguskaitse taotluse esitaja – MTÜ Eesti Metsa Abiks, seaduslik esindaja Lea Tammik Vastustaja – Keskkonnaamet Kolmas isik – Riigimetsa Majandamise Keskus
Asja läbivaatamine
17.01.2020 istungil
RESOLUTSIOON
Jätta MTÜ Eesti Metsa Abiks esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDADIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaamet kinnitas 05.12.-19.12.2019 metsateatised nr 50000356441, 50000356439, 50000356443, 50000349723, 50000351661, 50000355809, 50000355807, 50000356455, 50000356457, 50000356459, 50000355407, 50000357121 ja 50000358887.
2.MTÜ Eesti Metsa Abiks esitas Keskkonnaametile vaide eelnimetatud metsateatiste tühistamiseks. MTÜ Eesti Metsa Abiks leidis, et metsateatised nr 50000356441, 50000356439, 50000356443, 50000349723 tuleb tühistada, kuna metsateatistega hõlmatud eraldistel asuvad vanad loodusmetsad tuleb võtta range kaitse alla, sest Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) nõude kohaselt peavad liikmesriigid sellistele metsadele kindlustama erikaitse Metsateatised nr 50000351661, 50000355809 ja 50000355807 tuleb tühistada, et riigimetsa majandaja saaks teostada nõuetekohase vääriselupaikade hindamise ning riigimaal olevad vääriselupaiga tunnustega alad saaksid kaitse alla võetud.
Metsateatised nr 50000356455, 50000356457 ja 50000356459 tuleb tühistada, kuna tööala asub kanakulli, kes on II kaitsekategooria ning linnudirektiivi I lisa liik, elupaigas, millele peaks rakendama erimeetmeid, et kindlustada liigi säilimine. Metsateatis nr 50000355407 tuleb tühistada, kuna eraldisel kasvab 51-aastane kuusik, teatisel on aga metsa raievanuseks märgitud 70 aastat ja lageraie on seega vastuolus metsaseadusega. Metsateatised nr 50000357121 ja 50000358887 tuleb tühistada, sest tegemist on ajaloolise tähtsusega kultuuriloolise alaga, kus kasvavad kõrge loodusväärtusega üle saja-aastased männikud, mis kuuluvad loodava maastikukaitseala koosseisu.
3.Tallinna Halduskohtus registreeriti 09.01.2020 MTÜ Eesti Metsa Abiks esialgse õiguskaitse taotlus, milles MTÜ Eesti Metsa abiks taotles Keskkonnaameti poolt kinnitatud metsateatiste nr 50000356441, 50000356439, 50000356443, 50000349723, 50000351661, 50000355809, 50000355807, 50000356455, 50000356457, 50000356459, 50000355407, 50000357121 ja 50000358887 kehtivuse ja täitmise peatamist ning Riigimetsa Majandamise Keskusel (RMK) raiete teostamise keelamist kuni asja lahendava otsuse jõustumiseni. Vaidlusalustel eraldistel on raiete teostamine vastuolus kehtivate looduskaitseliste piirangutega. Taotluse esitamise ajal toimub kõnealustel aladel raie.
4.Vastusena Tallinna Halduskohtu 09.01.2020 kohtunõudele esitas Keskkonnaamet 13.01.2020 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles palus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Keskkonnaameti hinnangul on kõigi vaidlustatud metsateatiste puhul tegemist õiguspäraste haldusaktidega ning Keskkonnaametil puudusid alused keelduda raiete metsaregistris registreerimisest, sest raieid ei registreeritud ei vääriselupaikadesse ega ka loodavale maastikukaitsealale. Samuti ei ole metsateatise registreerimisest keeldumise aluseks kanakulli leiukoht. Kanakulli täiendavaks kaitseks väljaspool kaitstavat loodusobjekti seadis Keskkonnaamet ajalised tingimused, mille kohaselt raietöid tohib teha kanakulli pesitsusperioodivälisel ajavahemikul 01.08–28.02. Seisukoha kohtule esitamise hetkeks on metsateatistega 50000356455, 50000356457, 50000356459; 50000355407; 50000358887, 50000349723, 50000355809 lubatud raied teostatud, mistõttu ei ole nimetatud haldusaktide täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras võimalik. Metsateatistega nr 50000356441, 50000356439 ja 50000356443 hõlmatud alad inventeeriti 31.12.2019 vääriselupaikadeks ning esitati RMK poolt Keskkonnaagentuurile keskkonnaregistrisse kandmiseks, pärast mida tunnistab Keskkonnaamet eeltoodud metsateatised kehtetuks. Metsateatiste 50000351661 ja 50000355807 osas tuleb esialgse õiguskaitse abinõu jätta kohaldamata, kuna nende metsateatiste tühistamise nõue ei ole perspektiivikas. Loetletud alad on vääriselupaiga väljavaliku tunnistust omava Keskkonnaameti metsahoiu spetsialisti Andres Hendriksoni ja RMK vääriselupaiga väljavaliku tunnistust omava metsakorraldajaga looduses üle vaadatud ning ei kvalifitseerunud nende hinnangu kohaselt vääriselupaikadeks. Metsateatise 50000357121 tühistamisnõue ei ole perspektiivikas, kuna väide, mille kohaselt tegemist on loodaval maastikukaitsealal asuva lageraie lubamisega, ei ole õige. Lisaks puudub metsateatise 50000357121 täitmise peatamiseks vajadus ka seetõttu, et RMK pidas vajalikuks antud kohas lageraiet mitte teha, säilitamaks ala maastikulist ilmet.
5.Vastusena Tallinna Halduskohtu 09.01.2020 kohtunõudele esitas RMK 13.01.2020 seisukoha esialgse õiguskaitse taotlusele, milles leidis, et taotlus tuleb rahuldamata jätta. RMK ei teosta kolmel eraldisel (metsateatised nr 50000356441, 50000356439 ja 50000356443) raiet, kuna seal valiti välja potentsiaalsed vääriselupaigad. Viiel eraldisel leiti, et seal ei ole vääriselupaiga tunnuseid, neist kahel eraldisel (metsateatised nr 50000351661 ja 50000355809) on tehtud alusmetsa
2(5)
raie, kahel (metsateatised nr 50000356455 ja 50000356459) on raie lõpetatud ja ühel (metsateatis nr 50000355807) ei ole raiet teostatud. Veel neljal eraldisel (metsateatised nr 50000356457, 50000355407, 50000358887 ja 50000349723) on raie teostatud. Ühel eraldisel (metsateatis nr 50000357121) jätab RMK metsamajanduslikel põhjustel raie tegemata. RMK selgitas, et MTÜ Eesti Metsa Abiks poolt viidatud kanakulli pesa asub eramaal, RMK lähimast lageraie langist ligikaudu 75 m eemal. Metsateatisega seati Keskkonnaameti poolt raieteks ajaline piirang, mida RMK ka järgis. Kanakulli elupaigas on raie teostatud.
6.Vastusena Tallinna Halduskohtu 13.01.2020 kohtunõudele esitas MTÜ Eesti Metsa Abiks vastuse, milles täpsustas esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et taotleb RMK-l metsateatistega nr 50000355809, 50000351661 ning 50000355807 märgitud aladel raiete teostamise keelamist kuni asja lahendava otsuse jõustumiseni. Nimetatud metsateatistega ala on potentsiaalne vääriselupaik. Kaebaja palub võimalust tõestada, et need metsad on väärielupaiga tunnustega ning selleks palub kaebaja uut vääriselupaiga hindamist MTÜ Eesti Metsa Abiks valitud vastavat tunnistust omava spetsialisti poolt. Metsa majandamise eeskirja § 19 lg 1 järgi on loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks keelatud ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veerežiimi, metsamulda sügavamalt kui 30 cm. On ilmne, et külmumata pinnasega metsa harvesteriga ning forvarderiga majandamisel kahjustatakse metsamulda ning ökosüsteemi olulisel määral, sest nimetatud aladel on tegu väga pehme pinnasega.
7.Keskkonnaamet jättis 16.01.2020 vaideotsusega nr 1-1/20/7 MTÜ Eesti Metsa Abiks vaide rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. EÕK taotlus on lubatav, kui see vastab HKMS § 250 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning kaebajal on EÕK vajadus. Kooskõlas HKMS § 249 lg-ga 3 arvestab kohus EÕK määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
10.Kaebaja sooviks on metsateatiste 50000355809, 50000351661 ja 50000355807 kehtivuse peatamine, et kaitsta teatistega hõlmatud metsatükke, mis kaebaja hinnangul kvalifitseeruvad vääriselupaikadeks. Istungil selgitas kaebaja, et kahtleb Keskkonnaameti 31.12.2019 läbiviidud inventeerimiste tulemustes, kuna Keskkonnaameti spetsialist viis 31.12.2019 inventeerimised läbi 10 metsatukka hõlmaval alal ning tal polnud võimalik nii suurt ala sellise aja jooksul piisava põhjalikkusega hinnata. Kaebaja tahab enda valitud spetsialistiga alad üle vaadata ja saada kinnitust sellele, et tegemist on vääriselupaikadeks kvalifitseeruvate aladega.
11.Kuigi asjas esineb esialgse õiguskaitse vajadus, sest kui raied teostatakse, siis pole taotlejal võimalik tulevikus esitatava kaebusega eesmärki saavutada, ei pea halduskohus potentsiaalset kaebust piisavalt perspektiivseks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks põhjendatud.
12.Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ (määrus nr 2) § 2 lg 1 kohaselt seisneb vääriselupaiga väljavalik määruse nr 2
3.peatüki 2. jaos esitatud vääriselupaiga näitajatele vastavate kaitset vajavate alade väljaselgitamises. Vääriselupaiku võivad vastavalt määruse nr 2 §-le 3 välja valida isikud, kes on läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud vääriselupaiga väljavaliku kursuse ja omandanud sellekohase
3(5)
tunnistuse. Määruse nr 2 § 5 sätestab, et ülepinnalise takseerimise käigus väljavalitud potentsiaalsete vääriselupaikade vastavuse vääriselupaiga näitajatele selgitab ekspertiis, mille teeb vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialist. Samas kontrollib Keskkonnaamet määruse nr 2 § 6 alusel vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialisti esitatud andmete õigsust enne, kui edastab nõuetele vastavad andmed Keskkonnaagentuurile vääriselupaiga keskkonnaregistrisse kandmiseks.
13.Niisiis peab metsa kvalifitseerimiseks vääriselupaigana vastavat tunnistust omav isik tegema metsale ekspertiisi. Käesoleval juhul on nii Keskkonnaameti kui ka RMK vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialistid vaidlusaluste metsateatistega hõlmatud alad üle vaadanud ning leidnud, et need ei vasta vääriselupaiga tunnustele määral, mis võimaldaks need vääriselupaikadeks kvalifitseerida. Istungil selgitas A. Hendrikson, et vaidlusalustel eraldistel on potentsiaali aja jooksul muutuda vääriselupaikadeks, kuid praegu nad seda pole. Kuivõrd ala vääriselupaigana kvalifitseerimiseks ei piisa vaid mõne tunnusliigi esinemisest, vaid ala peab kompleksselt olema kaitset vääriv, ning tulenevalt ekspertiisi loomusest – A. Hendriksoni sõnul on tegu teataval määral subjektiivse hinnanguga – ei leia kohus, et Keskkonnaamet oleks jätnud ilmselgelt ebaõigesti alad vääriselupaikadeks kvalifitseerimata. Õigusaktidest ei tulene, et vääriselupaikade kaitserežiim kohaldub ka metsaaladele, millel on vääriselupaigaks arenemise potentsiaal.
14.Keskkonnaameti otsustuses metsateatistega nr 50000355809, 50000351661 ning 50000355807 hõlmatud alasid mitte vääriselupaikadena klassifitseerida ei anna alust kahelda ka MTÜ Eesti Metsa Abiks väide, et nii lühikese aja jooksul ei saanud Keskkonnaameti spetsialist nii suurel alal piisavalt põhjalikku inventeerimist läbi viia. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda piirkonda tundvate spetsialistide võimekuses 10 metsatükil piisavalt põhjalikku ülevaatust teostada, et asjatundlikult kontrollida eraldiste vastavust vääriselupaiga kriteeriumitele. Lisaks on metsateatistega nr 50000355809 ja 50000355807 hõlmatud eraldistega piirnevad eraldised vastavalt Keskkonnaameti 13.01.2020 seisukohale 12.06.2002 ja 27.06.2019 inventeerimise tulemusel vääriselupaikadena keskkonnaregistrisse kantud. Seega on samas piirkonnas ka varem hinnatud metsade vastavust vääriselupaikade näitajatele, mistõttu pole alust arvata, et eraldistel vääriselupaikade näitajate olemasolul need tuvastamata oleks jäänud.
15.Metsaseaduse (MS) § 41 lg 7 kohaselt kontrollib Keskkonnaamet nõuetekohase metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele. Kui kavandatud raie vastab õigusaktide nõuetele, registreerib Keskkonnaamet selle MS § 81 alusel metsaregistris. Kuna metsateatised nr 50000355809, 50000351661 ning 50000355807 vastasid õigusaktide nõuetele, ei saanud Keskkonnaamet nende registreerimisest keelduda. Asjaolu, et taotluse esitaja hinnangul tuleks Eestis vanu metsi suuremas ulatuses kaitsta, ei tähenda, et Keskkonnaamet oleks metsateatiste registreerimisel metsaregistris õigusvastaselt käitunud. Esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel ei ole kohus seega tuvastanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et MTÜ Eesti Metsa Abiks potentsiaalse kaebuse rahuldamine oleks tõenäoline.
16.Istungil selgitas RMK, et metsateatiste nr 50000355809, 50000351661 ning 50000355807 alusel on raied kavandatud veebruari, kui ilm neid teostada võimaldab. Seega ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine ka pinnase kahjude tekkimise vältimiseks. Lisaks märgib kohus, et kuna RMK ei teosta raieid kohe, on kaebajal võimalik enda valitud vääriselupaiga väljavaliku tunnistusega spetsialistiga soovi korral vaidlusalustel aladel täiendav ekspertiis teostada. Kui sellise inventeerimise käigus leitakse eraldistelt seal spetsialistide poolt varem tuvastamata vääriselupaikade näitajaid määral, mis tooks kaasa eraldiste kvalifitseerimise vääriselupaigana, on Keskkonnaametil haldusmenetluse seaduse § 44 lg 1 p 2 alusel kohustus sellekohase taotluse saamisel metsateatiste menetlus uuendada.
17.Eelnevast tulenevalt ning arvestades RMK huvi metsateatiste nr 50000355809, 50000351661 ja
4(5)
50000355807 alusel raieid teostada, ei pea kohus põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist metsateatiste nr 50000355809, 50000351661 ning 50000355807 kehtivuse peatamiseks ning jätab MTÜ Eesti Metsa Abiks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.