lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-19-1884/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudRiigikohtu erikogu · 20.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohtu erikogu
Kohtuasja number
3-19-1884/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
958
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 3Kaebuse tagastamineTsMS § 711 lg 5Pädeva kohtu määramise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-19-1884/5Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja15.10.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
3-24-102/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja15.01.20243-23-2820/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja12.12.20233-23-2830/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja11.12.20233-23-2493/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja06.11.20232-21-922/21Riigikohtu erikogu29.06.20213-21-1308/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja17.06.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

3-19-1884 20. jaanuar 2020 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Kai Kullerkupp, Heiki Loot, Jüri Põld ja Tambet Tampuu Pädeva kohtu määramine X kahju hüvitamise kaebuses Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2019. a määrus haldusasjas nr 3-19-1884 Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Lõpetada X avalduse menetlemine.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas 21. märtsil 2019 vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis hüvitist vangla tegevusetuse eest, millega vangla kahjustas tema tervist ja seadis ohtu tema elu. Taotluse kohaselt pöördus kaebaja 20. detsembril 2018 pärast õhtust loendust valvuri poole palvega kutsuda meditsiinitöötaja, kuid meditsiinitöötaja sel ööl tema juurde ei läinud. Kaebajal oli mitu päeva halb olla ja ta oksendas. Ka järgmisel päeval ei tulnud meditsiinitöötaja kaebajat läbi vaatama. Kaebaja andis valvuritele korduvalt teada, et tal oleks vaja meditsiinitöötaja abi. Kinnipeetava või vahistatu haigestumisest, vigastusest või mürgistusest on vanglaametnik kohustatud viivitamata informeerima arsti või õde. Vanglaametnikud arvatavasti ei informeerinud 20. ja 21. detsembri 2018 öösel meditsiinitöötajat. Kaebaja sai arstiabi alles 22. detsembril 2018. Kaebaja viidi erakorralise meditsiini osakonda, kus tehti talle analüüsid ning avastati sapikivid ja nendest tingitud äge põletik.
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Vangla jättis 21. mai 2019. a otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole vanglaametnikud kaebaja elu ohtu seadnud. Vanglaametnikud on nii 19., 20. kui ka 21. detsembril 2018 teavitanud meditsiiniosakonda sellest, et kaebaja kaebab maovalu üle ja ta oksendab. Meditsiinikaardi sissekannete kohaselt vastas meditsiinitöötaja kinnipeetava abipalvele ühel korral 19. detsembril ja kahel korral 21. detsembril ning määras ravi.
3.Kaebaja esitas 28. mail 2019 Tartu Maakohtule avalduse, milles nõudis hüvitist 1000 eurot selle eest, et vangla seadis oma tegevusetusega ohtu tema tervise ja alandas tema väärikust. Avalduses viitas kaebaja Tartu Vanglale 21. märtsil 2019 esitatud kahju hüvitamise taotlusele, mille kohaselt teavitas ta valvurit, et tal oleks vaja meditsiinitöötaja abi, kuna tal on kõhuvalu. Meditsiinitöötaja sel ööl tema juurde ei läinud. Kaebaja pöördus järgnevatel päevadel korduvalt valvurite poole, et nad

3-19-1884 kutsuksid meditsiinitöötaja, kuid meditsiinitöötaja vaatas kaebaja läbi alles 22. detsembril 2018. Vangla väide, et meditsiinitöötaja vaatas kaebaja läbi enne 22. detsembrit 2018, on vale.

4.Tartu Maakohus keeldus 10. juunil 2019 tsiviilasjas nr 2-19-8168 tehtud määrusega kaebaja avaldust tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast ning tagastas selle. Määruse kohaselt on avalduses esitatud asjaolusid arvestades vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Maakohus saatis avalduse Tartu Halduskohtule.
5.Kaebaja esitas 13. juunil 2019 Tartu Maakohtule määruskaebuse, milles palus, et maakohus menetleks vangla vastu esitatud kaebust. Määruskaebuses leidis kaebaja mh seda, et kaebajale tekitatud mittevaraline kahju seisnes selles, et talle ei tagatud õigel ajal arstiabi ning seetõttu pidi kaebaja piinlema valude käes. Kaebaja viitas ka Riigikohtu halduskolleegiumi ja erikogu lahenditele, milles asuti kaebaja arvates maakohtu seisukohast erinevatele seisukohtadele. 3. juulil ja
19.augustil 2019 esitas kaebaja maakohtule kaks täiendavat avaldust, millest viimases selgitas mh, et talle tekkis kahju seeläbi, et vangla meditsiinitöötaja ei reageerinud kohe, kui valvur talle kaebaja terviseprobleemidest teada andis. Kaebajale tekitati kahju tervishoiuteenuse osutamise käigus.
6.Tartu Maakohus jättis 14. augusti 2019. a määrusega määruskaebuse menetlusse võtmata ja tagastas selle, kuna kaebaja ei tasunud määruskaebuselt riigilõivu.
7.Tartu Halduskohus leidis 15. oktoobri 2019. a määruses, et kaebuses esitatud kahju hüvitamise nõudel on kaks alust: esiteks vanglaametniku tegevusetus (vangla meditsiiniosakonnale kaebaja tervisehädast teatamata jätmine) ja teiseks vajakajäämised kaebajale vanglas osutatud tervishoiuteenuses. Halduskohus tagastas kaebuse ajavahemikul 19. kuni 22. detsember 2018 Tartu Vangla ametnike tegevusetusega (meditsiinitöötajate kutsumata jätmine) tekitatud kahju hüvitamise nõudes, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive ei ole intensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (resolutsiooni p 1). Samuti tagastas halduskohus kaebuse Tartu Vanglas kaebajale osutatud tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes, kuna kohtuasja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (resolutsiooni p 2). Halduskohus edastas resolutsiooni p-s 2 toodud nõude osas asja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 3 alusel Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks (resolutsiooni p 3). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamisel vanglas kujuneb vangla ja kinnipeetava vahel välja eraõiguslik suhe ning vaidlus vangla tervishoiutöötaja tegevusega või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Tervishoiuteenuse osutamise valdkonda kuuluvad ka meditsiinitöötaja otsustused selle kohta, kui kiiresti kaebaja abi vajab ning kas meditsiinitöötajal tuleb abi osutamiseks minna kaebaja juurde. Kaebus oleks tulnud lahendada maakohtus.

ERIKOGU SEISUKOHT

8.Erikogu leiab, et praegusel juhul on maakohtule esitatud avalduse lahendamine halduskohtu pädevuses.
9.Maakohtule esitatud avaldusest nähtub, et kaebaja on teinud etteheiteid üksnes valvuritele. Seega vaidlustab ta Tartu Vangla avalik-õiguslikku tegevust seoses vanglas tervishoiuteenuse tagamisega, mistõttu on tegu halduskohtu pädevusse kuuluva asjaga. Esitatud avalduse põhjal ei pidanud maakohtul tekkima arusaama, et etteheide puudutab tervishoiuteenuse osutamist (mh selle kvaliteeti). Kui etteheide puudutanuks tervishoiuteenuse

2(3)

3-19-1884 osutamist, oleks Riigikohtu pikaajalise praktika järgi tegu eraõigussuhtest tekkinud vaidlusega (vt Riigikohtu 19. novembri 2018. a määrus nr 3-18-1757/30, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).

10.Seega on maakohus kaebaja avalduse pädevuse puudumise tõttu õigesti tagastanud. Halduskohus on seevastu ennatlikult algatanud vaidlusaluse avalduse osas pädeva kohtu määramise menetluse. HKMS § 121 lg 3 teise lause kohaselt, kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus TsMS §-s 711 sätestatud korras. Kaebaja ei ole maakohtule esitanud kahju hüvitamise nõuet seoses tervishoiuteenuse osutamisega vanglas. Kuna halduskohus tagastas 15. oktoobri 2019. a määrusega kaebuse ajavahemikul 19. kuni 22. detsember 2018 Tartu Vangla ametnike tegevusetusega (meditsiinitöötajate kutsumata jätmine) tekitatud kahju hüvitamise nõudes ning nimetatud määrus on jõustunud, ei saada erikogu avaldust lahendamiseks halduskohtule, vaid lõpetab asjas kohtumenetluse (TsMS § 711 lg 5).
11.Kui kaebaja soovib nõuda talle osutatud tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb tal Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt (vt käesoleva määruse p 9) esitada sellekohane hagi maakohtule. Koos hagiga on kaebajal võimalik uuesti esitada ka riigi õigusabi taotlus.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium