Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-19-1884 15. oktoober 2019 Karin Jõks MK (nim K) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 1000 euro hüvitamise nõudes (arstiabi 19.-22.12.2018) Kaebaja MK Vastustaja Tartu Vangla
1.Tagastada kaebus ajavahemikul 19.-22.12.2018 Tartu Vangla ametnike tegevusega (meditsiinitöötaja kutsumata jätmisega) tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
2.Tagastada kaebus Tartu Vanglas kaebajale osutatud tervishoiuteenustega tekitatud kahju hüvitamise nõudes.
3.Edastada kaebus resolutsiooni punktis 2 toodud nõude osas Riigikohtule vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks.
4.Jätta rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotlus esindaja saamiseks halduskohtumenetluses.
5.Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega.
6.Määruse (välja arvatud resolutsiooni punkt 3) peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
1.MK esitas 21.03.2019 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 20-21). Kaebaja taotles kahju hüvitamist tema tervise kahjustamise ja elu ohtu seadmise eest. Kaebaja pöördus juba 20.12.2018 õhtul valvuri poole palvega kutsuda meedik. Meedik tol ööl kaebaja juurde ei tulnud. Vangla on süüdi ka kaebaja väärikuse alandamises. Kaebajal oli mitu päeva halb olla ja ta oksendas. Alles 22.12.2018 sai kaebaja arstiabi, kuigi kaebaja andis valvuritele korduvalt teada, et tal on vaja meedikut. Kaebaja arvab, et valvurid ei edastanud tema teateid, kuna meedik kaebaja juurde ei tulnud.
2.Tartu Vangla jättis 21.05.2019.a otsusega nr 1-13/78-2 (tl 7) kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et ööl vastu 19.12.2018 kella kahe ajal edastati valvuri ja peavalve vahendusel
meditsiiniosakonda teade, et kaebajal on kõhuvalu, meditsiiniosakond soovitas anda kaebajale Ranisani. Kaebaja tervisekaardi põhjal oli kaebajal 19.12.2018 kontakt meditsiinitöötajaga, kaebaja kurtis iiveldust ja oksendamist. 20.12.2018 kella 21.15 paiku edastati valvuri ja peavalve kaudu meditsiiniosakonda teade, et kaebajal on valud ja ta oksendab. Tervisekaardi järgi oli kaebajal 21.12.2018 kontakt meditsiinitöötajaga. Sama kordus 21.12.2018. 22.12.2018 suunas meedik kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Eeltoodu näitab, et vanglaametnikud on teavitanud meedikut kaebaja probleemidest. Vanglaametnikud ei ole kaebaja elu ohtu seadnud.
3.MK esitas Tartu Maakohtule kaebuse, mille kaebaja kirjutas alla 28.05.2019 ja mis jõudis kohtusse 29.05.2019. Kaebaja taotles kahju 1000 euro hüvitamist seoses tema tervise ohtu seadmise ja väärikuse alandamisega. Kaebaja teavitas 18.12.2018 valvurit, et tal on kõhus valud ja ta vajab meedikut. Meedik sel ööl kaebaja juurde ei tulnud. Kaebaja palus valvuril meediku kutsuda ka 19. ja 21.12.2018. 22.12.2018 tegi erakorralise meditsiini osakonna valvemeedik kaebajale analüüsid ja avastas ägeda põletiku sapikividest. Kaebaja ei nõustu vangla väitega, et meedik käis tema juures kaks korda ja vaatas teda 19.12.2018 üle. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivust seoses maksejõuetusega ja määrata talle kohtumenetluses riigi õigusabi korras esindaja (kaebaja sõnastuses kaitsja).
4.Tartu Maakohus tegi 10.06.2019 kohtuasjas 2-19-8168 määruse, millega ta jättis kaebuse kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata. Maakohus leidis, et tegemist ei ole eraõigussuhtest tuleneva kohtuasjaga, vaid avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine halduskohtu pädevuses. Maakohus saatis kaebuse koos lisadega Tartu Halduskohtule.
5.Kaebaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse ja hiljem veel kaks täiendavat avaldust (tl 24-27). Kaebaja selgitas, et talle ei tagatud õigeaegselt arstiabi ja seetõttu pidi ta piinlema valude käes. Lõpuks kutsus valvemeedik kaebaja vastuvõtule, selle tulemusena suunati kaebaja Tartu Ülikooli Kliinikumi ja talle tehti operatsioon. Sellist vaidlust peab lahendama maakohus. Kaebaja tervisele tekkis kahju seeläbi, et vangla arst (valvemeedik) ei reageerinud kohe, kui kaebaja andis valvuritele teada, et tal on probleeme tervisega. Kaebaja hinnangul tekitati talle kahju tervishoiuteenuse osutamise käigus. Kaebaja kordas oma soovi saada riigi õigusabi. Maakohus jättis määruskaebuse menetlusse võtmata, kuna kaebaja ei tasunud kohtu nõutud riigilõivu 50 eurot.
6.Kaebus jõudis Tartu Halduskohtusse 09.10.2019.
7.Tartu Vangla esitas halduskohtule väljavõtte kaebaja tervisekaardist (tl 22-23). Sellest nähtuvad järgmised kanded: - 19.12.2018 haigusjuht nr A15461 2018: kaebuseks iiveldus ja oksendanud; - 21.12.2018 haigusjuht nr A15518 2018: kinnipeetava sõnul oksendanud paar korda, magu valutab, viimasel korral oksemasside sees olnud ka verekiudusid. Sarnased kaebused ka varem; - 21.12.2018 haigusjuht nr A15570 2018: pt iiveldab, oksendab (5-6 x), kõhulahtisus (67x). Temp 38.0; - 22.12.2018 haigusjuht nr. A15590 2018: temp 38,2, elavnenud peristaltika, kõht kõva. Kohtu seisukoht
8.Kaebuses tuleb eristada kahju hüvitamise nõuet kahel alusel: 1) seoses sellega, et vanglaametnik ei teatanud kaebaja abivajadusest vangla meditsiiniosakonda; 2) seoses kaebajale vanglas osutatud tervishoiuteenustega. Kaebaja nimetab talle kahju tekitanud sündmuste toimumise aega erinevalt: vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses 20. ja 21. detsembrit, kohtule esitatud kaebuses 18., 19. ja 21. detsembrit. Vastustaja andmetel toimus kaebaja esimene pöördumine ööl vastu 19. detsembrit, see on tõenäoliselt sama pöördumine, mida kaebaja seostab 18. detsembri õhtuga. Kohus lähtub sellest, et kaebaja etteheited on seotud 19-22.02.2018 toimunud sündmustele.
9.Kohus tagastab kaebuse vanglaametnike tegevusega (meditsiinitöötaja kutsumata jätmisega) tekitatud kahju hüvitamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja hinnangul peaks hüvitis talle tekitatud mittevaralise kahju eest olema kokku 1000 eurot, see hõlmab nii vanglaametnike kui ka meditsiinitöötajate tegevust. Seega on vanglaametnike tegevusega põhjustatud kahju osas tegemist väheintensiivse riivega. Kaebaja tugineb sellele, et ta palus valvuril kutsuda meditsiinitöötaja, kuid valvur seda ei teinud. Kaebaja ei ole selles väites kindel, vaid eeldab seda põhjusel, et meditsiinitöötaja tema juurde ei tulnud. Vastustaja tõi määruse punktis 2 nimetatud otsuses välja, et kaebaja pöördumised tegelikult jõudsid meditsiiniosakonda. Seda kinnitavad määruse punktis 7 toodud tervisekaardi kanded. See tähendab, et vanglaametnike tegevuse baasil esitatud kaebuse rahuldamine on vähe tõenäoline.
10.Kaebaja soovis riigi õigusabi (esindajat) kohtumenetluses. Kohus lahendab selle taotluse halduskohtu pädevuses olevas osas ehk seoses kaebaja esindamisega halduskohtumenetluses (RÕS § 10 lg 3). Kohus jätab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel taotluse rahuldamata, kuna määruse punktis 9 toodust ühtlasi tuleneb, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks halduskohtus on vähene. Kui kohus kaebuse tagastab, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
11.Kohus tagastab kaebuse tervishoiuteenuste osutamise raames tekitatud kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtuasja lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamisel vanglas kujuneb vangla ja kinnipeetava vahel välja eraõiguslik suhe ning vaidlus vangla tervishoiutöötaja tegevusega või tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses maakohtus (vt näiteks Riigikohtu erikogu 18.09.2018.a määrus kohtuasjas 3-18-1180). Tervishoiuteenuse osutamise valdkonda kuuluvad ka meditsiinitöötaja otsustused selle kohta, kui kiiresti kaebaja abi vajab ning kas meditsiinitöötajal tuleb abi osutamiseks minna kaebaja juurde. Kaebus oleks tulnud lahendada maakohtus.
12.HKMS § 121 lg 3 sätestab, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviilasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt
leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus. Kohus edastab seetõttu käesoleva määruse Riigikohtule.
13.Määrus käsitleb kaebaja terviseandmeid. Kohus asendab omal algatusel määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.