Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Tõlk Ülle Kasemaa Otsuse tegemise aeg ja koht 30.11.2016, Rapla Tsiviilasja number 2-13-36054 Tsiviilasi Rein Pallase hagi Ljudmilla Maslakova vastu kinnistu piiri kindlakstegemiseks ja asja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Rein Pallas (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxx xx-xx), hageja lepinguline esindaja Janno Perv, kostja Ljudmilla Maslakova (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxx xx), kostja esindaja vandeadvokaadi abi Henrik Kirsimäe Kohtuistungi toimumise aeg 13.10.2016 Resolutsioon Määrata kinnistu, reg nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx ja kinnistu, reg nr xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx ühise piiripunkti 340 asukohaks OÜ KT Geodeesia poolt Töö nr 55/15 2015 xxxxxxxxx xx x ja xxxxxxxxx x piiride võrdlus joonisel piiripunkt, mis on tähistatud koordinaatidega Xxxxxxxx.xxx ja Y-xxxxxx.xxx selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“; Määrata kinnistu, reg nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx ja kinnistu, reg nr xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, ühise piiripunkti 409 asukohaks OÜ KT Geodeesia poolt Töö nr 55/15 2015 xxxxxxxxx xx x ja xxxxxxxxx xx x piiride võrdlus joonisel piiripunkt, mis on tähistatud koordinaatidega Xxxxxxxx.xxx ja Y-xxxxxx.xxx selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“; Tagastada Ljudmilla Maslakova ebaseaduslikust valdusest kinnistu, reg nr xxxxxxx, osa, mis on tähistatud OÜ KT Geodeesia Töö nr 55/15 2015 järgi koordinaatidega xxxxxxxx.xxx ja xxxxxxx.xx, selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“ ja xxxxxxxx.xx ja
xxxxxxx.xxx, selgitusega „kostja poolt näidatud punkt looduses“ ja xxxxxxxx.xxx ja xxxxxxx.xx, selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“ ja xxxxxxxx.xxx ja xxxxxxx.xxx, selgitusega „kostja poolt näidatud punkt looduses“ Rein Pallase valdusesse ning kohustada Ljudmilla Maslakovat nimetatud kinnistu osalt lammutama võrkaed. Jätta Rein Pallase hagi Ljudmilla Maslakova vastu kinnisasja piiripunkti 409 asukoha kindlaksmääramiseks OÜ KT Geodeesia poolt Töö nr 55/15 2015 xxxxxxxxx xx x ja xxxxxxxxx xx x piiride võrdlus joonisel piiripunkt järgi, mis on tähistatud koordinaatidega Xxxxxxxx.xxx ja Y-xxxxxx.xx selgitusega „looduses leitud raudtoru“ ja ebaseaduslikust valdusest kinnistu, reg nr xxxxxxx, osa, mis asub OÜ KT Geodeesia poolt Töö nr 55/15 2015 märgitud koordinaatidega piiripunkti 409 juures, mis jääb punktide 3 ja 4 vahele, tagastamiseks rahuldamata. Jätta Rein Pallase hagi Ljudmilla Maslakova vastu kinnisasja piiripunktide 409 ja 340 kindlaksmääramiseks maaeralduse algdokumendi Töö nr 201-87 „Sidumine ja verikaalplaneerimine“ alusel rahuldamata. Jätta Rein Pallase menetluskulud Ljudmilla Maslakova kanda. Välja mõista Ljudmilla Maslakovalt mentluskulud 4041 eurot Rein Pallase kasuks. Välja mõista Ljudmilla Maslakovalt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Rein Pallase kasuks. Kohtuotsuse lisaks on OÜ KT Geodeesia Töö nr 55/15 2015. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja täpsustas 10.06.2016 nõuet ning hageja palub kohustada kostjat lõpetama hageja kinnistu osaline ebaseaduslik valdamine ja tagastama kinnistu osa hagejale ning kohustada kostjat lammutama hageja kinnistule ehitatud võrkaed: Määrata kinnistu, reg nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx ja kinnistu, reg nr xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx ühise piiripunkti 340 asukohaks OÜ KT Geodeesia poolt Töö nr 55/15 2015 xxxxxxxxx xx x ja xxxxxxxxx x piiride võrdlus joonisel piiripunkt, mis on tähistatud koordinaatidega Xxxxxxxx.xxx ja Y-xxxxxx.xxx selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“;
Määrata kinnistu, reg nr xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx ja kinnistu, reg nr xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxx x, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, ühise piiripunkti 409 asukohaks OÜ KT Geodeesia poolt Töö nr 55/15 2015 xxxxxxxxx xx x ja xxxxxxxxx xx x piiride võrdlus joonisel piiripunkt, mis on tähistatud koordinaatidega Xxxxxxxx.xxx ja Y-xxxxxx.xx selgitusega „looduses leitud raudtoru“; Tagastada kostja ebaseaduslikust valdusest kinnistu, reg nr xxxxxxx, osa, mis asub OÜ KT Geodeesia poolt Töö nr 55/15 2015 märgitud koordinaatidega piiripunkti 340 juures, mis jääb punktide 5 ja 8 vahele, s.o 2 m ning piiripunkti 409 juures, mis jääb punktide 1 ja 4 vahele, s.o 3,12 m ning kohustada kostjat nimetatud kinnistu osalt lammutama võrkaia. Alternatiivselt hageja palub kinnisasja piiripunktid 409 ja 340 kindlaks määrata maaeralduse algdokumendi Töö nr 201-87 „Sidumine ja verikaalplaneerimine“ alusel. Kostja seisukoht Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja erastas xx.xx.xxxx maa ostu-müügilepinguga nr xxxxx, registriosa nr xxxxxxx, katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx, asukohaga xxxxxxxxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx. Kinnistusraamatuväljavõtte alusel kuulub kostjale kinnistu, registriosa nr xxxxxx, katastriüksuse nr xxxxx:xxx:xxxx, asukohaga xxxxxxxxx xx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx. Hageja seletusest nähtub, et kinnistu piiridega on tegelenud ainult tema. Algusest peale teab ta piiride lugu suurepäraselt. Kostja ostis kinnistu hiljem ja talle olid piiripunktid ette näidatud. Kõik klappis. Kostja hakkas alguses enda kinnistule aeda ehitama ja pani piiripunkti 340 aiaposti. Maamõõtja torusid kuskile ei pannud. Kui teostati piirimõõtmisi, siis pani maamõõtja puutoikad piiripunktideks. Piiripunkti 340 tähiseks oli aiapost algusest peale. Selgus, et maamõõtja on piirid valesti katastrisse kandnud. Kostja tahab nüüd hageja maast osa endale. Punktide 400 ja 409 vahe on täiesti normaalne maaeraldusega eraldatud piir. Kõik klapib selle suure joonisega, mis hageja esitas. Joonisel on piirid maha pandud. See on terve aiandusühistu plaan. Aed oli paigas enne, kui tuli maamõõtja. Kinnistu nr 29 on hageja krunt. Kooperatiiv otsustas paljud asjad ümber. Piiripunkt 409 nihkus 6,2 m kostja kinnistu poole. Mõlemad kinnistud said maad juurde. Hageja andis enda kinnistust veel 1 m kostjale. See oli enne Eesti Vabariigi kehtestamist, kui see asi toimus. Kaheksakümnendate lõpus sai hageja krundi. Tee oli nihutatud ja kogu pikkus osutus 2 m pikemaks. Hageja sai 5,5 m juurde. Ühel pool on katastripiir, kust edasi enam piiri nihutada ei saa. Seal tekkis viga. Vald ei ole nõus piire muutma. Hagejat huvitab, et tema kinnistu pikkus on ühelt poolt 44,25m. Küsimus on ajaloolises piiride paiknemises. Piiripunkt 409 on K.Taba tööl märgitud nr 4 ja piiripunkt 340 on K.Taba tööl nr 8. Kostja pani aeda nii, kui palju jätkus võrku. Osa suuri puid jäävad hageja kinnistule ja enamus jäävad kostja kinnistule. Kostja poolt istutatud väike kuusehekk jääb tema kinnistule ja sirelihekk hageja kinnistule. Piir jookseb sealt vahelt. Vaidlus tekkis kostjaga piiri üle palju hiljem. Kostja ostis hageja naabritelt krundi ja 10 a olid nad rahul piiriga ja alles peale 10 aastat tekkis vaidlus. Algselt ei olnud ette nähtud kruntide vahele aedade ehitamist. Kataster näitab piiri asukohaks ühte kohta ja mõõtmised teise kohta. Väiksest kuusehekist hageja kinnistu poole ei ole kostja maad kasutanud. Tavaliselt piiri äärest väga maad ei kasutatagi. Kostja tellis projekti ja peale seda tekkis vaidlus piiripunktide asukoha üle. Kostja istutas väikse kuuseheki. Kostja ei kasutanud seda maad, mis oli hageja kinnistu poolel. Sinna oli paigutatud
kompostihunnik. Mõõtmisel läks asi untsu ja ei klapi tegelikkusega. Piiriprotokollis on hageja kinnistu ühe külje pikkus 42,39 m, aga 44,25 m peab olema. Joonisel on viga näha. Katastris toodud piir on vigane. Hagejale ei näidatud piiriprotokolli koostamisel piire ette. Võidi näidata punktid ära, et piir on siin, aga millised on koordinaadid, seda ei öeldud. Tegelikult mingit näitamist ei olnud. Allkirjad kogus aiandusühistu esinaine. Täisnurgad on kõik kadunud. Ebamäärase kujuga maaüksus on tekkinud. Alguses olid piirid kõik paralleelsed. Piirid olid sirgjoonelised. Punktide 400 ja 409 vahemaa on 42,39 m. Selle järgi on paika pandud kostja piirid. 42,39 m tuleb pikkuseks, kui mõõta aia tagant. Võrkaiast mõõtes tuleb 41m. Õige oleks 44,25 m, mida hageja on alati öelnud. Võrkaia taga on 1 m katastri piirini. Aiapostist tuleb võtta 44,25 m, siis seal on hageja kinnistu piir. Piiriprotokollis on punktide 339 ja 340 vahe ka vale. See vahe peaks olema 54m. Kinnistu läheb mõlemast äärest sama võrra suuremaks. Täpselt sama palju peaks olema hageja kinnistu teisest küljest pikem, kui oli teiselt poolt. Katastri eeskirjad näevad ette, et kinnistu nurgad on täisnurksed. 1406m2 peaks olema hageja kinnistu suurus. 1 m on aia taga ja 2 m teiselt poolt juurde. Pindala tuleb seega suurem. 20 ruutu läheb maa suuremaks. Kui hageja poleks naabrile algselt 1 m ära andnud, siis tuleks 3 m juurde. Krunte mõõdeti võrdselt ja juurde anti maad võrdselt. Krundi suurused olid võrdsed. Kostja on teinud hageja krundi 3 m väiksemaks. Piirid jagati algselt võrdselt 4 kinnistu vahel. Poolte kinnistutevaheline piir peaks olema kohakuti naaberkruntidevahelise piiriga. Alles 2013 paigladas kostja need postid. Hageja palub kohtul kohustada kostjat ebaseaduslikust valdusest välja andma hagejale kuuluv kinnistu maa (AÕS § 80), lammutama ebaseaduslikult ehitatud võrkaed ning kindlaks määrata menetlusosaliste kinnistute piiripunktide asukohad (AÕS § 129). Kostja seletusest nähtub, et tema abikaasale näidati piiripunktid, kui kinnistu osteti 1999. Maa oli siis juba erastatud. Müüja näitas, kus on piir krundi teepoolsel osal, sõiduteepoolsel osal ja metsapoolsel osal, mis piirneb krundiga 29 (hageja kinnistuga). Müüja näitas piiri kätega. Nad kõndisid piirid läbi. Neil on foto piirikohast. Seal on näha suurte puudega mets ja peale metsa on raudpostid, kuhu maani on kostja kinnistu. Seda metsaalust maad kasutab kostja. Kostja puhastab seda metsaalust ja korjab sealt seeni. Kostja on alati seda maad kasutanud. Seda ala kasutab kostja, sest see on nende oma. Väljakujunenud praktikat ei olnud, mis räägiks hageja kasuks. Kostja hakkas aeda edasi panema, kuna tekkisid rahalised võimalused. Osa aiast oli paigaldatud ja nüüd tekkis finantsvõimalus lõpetada aiaehitus. See on viimane piir, kuhu sai paigutada aiapostid ja võrk, et kinnistu oleks aiaga ümbritsetud. Kostja kinnistu pindala ei ole muutunud. See on sama suur nagu see on kogu aeg olnud ja maamaksu maksavad vastavalt sellele suurusele. Kostja on ise reaalselt maa üle mõõtnud mõõdulindiga. Maa-ameti kirjades ei ole kirjutatud otse, et mõõtmistes on tehtud viga. Maa-amet kirjutas teateid ja andis piiripunktide koordinaadid, mis olid kostja mõõtmiste aluseks. Maa-amet viitas nendele punktidele, mis on registris olemas ja mis on reaalselt olemas. Kõik kostja punktid on paigas vastavalt katastris olevatele andmetele. Kostjal ei olnud alguses raha aia panemiseks lõpuni, neil ei olnud raha aiapostide paigaldamiseks. Nad kasutasid maad ka peale viimast aiaposti. Kui kostja ostis kinnistu, siis väravaid hagejal ei olnud. Seal oli mets. Telliti projekt ehitusloa saamiseks ja saadi katastrist riiklikud andmed. Kostja näitas hagejale, kust piir läheb 2009 mais. Kuni selle ajani kostja teadis, et see on nende maa. Nad kasutasid seda maad. Varem hageja väravat seal ees ei olnud. Kostja korjas sellel maal lehti ja tuulemurdu. Puhastasid seda maad okastest. Kostja istutas väikse kuuseheki ilma eesmärgita. Kostja kasutas maad ka peale väikest kuusehekki. Kostja kasutas endale kuuluvat maad. Kostja kinnistu on kindlustatud ja kostja puhastas oma kinnistut, et ei tuleks tulekahju. Kindlustusfirma ütles, et tuleb kinnistu eest hoolt kanda. Kostja istutas kuuseheki, et vaadata kuidas kuused kasvavad. Nüüd on näha, et kuused ei kasva suurte kuuskede alla pimedas. Hageja on kasutanud väravatevahelist ala sissesõiduna.
Ta hakkas sissesõidukohta kasutama, kui pani sinna väravad. Vahest kasutas juba enne seda kohta sissesõiduna, aga vahest käis ka kinnistu teiselt poolt sisse. Tal on kinnistul ka teine sissepääs. Inimesed käivad kinnistule jalgsi teisest otsast. Hageja ei ole kasutanud maad kompostihunnikust kostja kinnistu poole. Varem kompostihunnikut seal suurte puude all ei olnud. Hageja ei ole seda maad suurte puude all kasutanud. Kostja ei näinud hagejat seda maaala koristamas. Puuriit on hageja territooriumil. Seal on tema asjad. See on hageja maa, kus on tema asjad. Hageja kasutab maad kuni postideni. Postid seisavad selle piiri peal, mis piiripunktid on Maa-amet kostjale väljastanud. Kostja leiab, et hageja saaks oma pindala kätte, kui ta kasutaks maad katastripiirini. Võrkaed ei ole piiril. Hageja tahab liikuda kostja maale, ehkki tal oleks võimalus teisele poole liikuda. Hageja tahab kostjalt midagi ära võtta. Kostja piiripunktid pandi paika vastavalt katastrile. Hageja peaks liigutama väliseid piiripunkte, kus on tema maa. Maa-amet on avaldanud seisukoha, et katastris olevate andmete määratlemisel on esinenud vigu, kuid neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Kõik piirid on nihkes. Vald ise ei saa midagi teha, kuna see on eramaa. Riigikohtu seisukoht on, et andmete täpsustamiseks ei hakata juba väljakujunenud piire muutma. Hageja on esitanud nõude eesmärgiga rikastuda kostja kinnistu arvelt, sest nõude rahuldamise korral kostja kaotaks osa oma maaüksusest, mille ta on omandanud ja mida on ta omandamisest alates kasutanud. Kostja ei ole õigusvastaselt toiminud. Ta ei ole omavoliliselt võtnud oma valdusesse hagejale kuuluvat maad. Kostja on lähtunud Maa-ameti andmetest ja ametlikest piiripunktide koordinaatidest. Hageja kinnisasja valduse ulatus ei ole kunagi ulatunud sinna maani, nagu hageja seda väidab. Asjas kogutud tõenditest ja tunnistajate ütlustest nähtub, et mingit konkreetset väljakujunenud praktikat vaidlusaluse maa ulatuse osas, mis räägiks hageja kasuks ja kinnitaks, et vaidlusalune maaosa oleks olnud ajalooliselt tema kasutuses, ei ole. Seega hageja nõue on põhjendamatu ja vaidlusalused piiripunktid tuleb säilitada sellisel kujul ja selliste koordinaatidega, et vältida ebaõiglust kostja suhtes, mis võib kaasneda piiripunktide muutumisega hageja kasuks. Kostja tugineb 1998 piiriprotokollile ja maaüksuse plaanile 22 ja 23. Kostja lähtus maaüksuse plaanis toodud koordinaatidest. Isegi kui võis esineda mingid valeandmed või eksimused mõõdistamisel, siis see ei anna alust katastris olevate andmete ja piiripunktide muutmiseks. Kostja ostis kinnistu ja asus maad kasutama heas usus. Maa-ameti 13.08.2014 teatisest nähtub, et 10.-11.11.2011 teostatud kontrollmõõdistamise tulemusel tuvastati: 1) Metsasalu väikekoht 29 katastriüksus: piiriprotokollile vastavalt peavad piiripunktides nr 400, 340 ja 409 piirimärkideks olema raudtorud ning piiripunktis nr 339 metallaiapost. Piiripunktis nr 339 on maastikul piiriprotokollile vastavlt vanem metallaiapost, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,67 m. Nimetatud vanemast metallaiapostist u 0,5 m kirde suunas on maastikul uuem metallaiapost, millest lähtuvalt on piirilõigule 339-340 paigaldatud aiapostid. Piiripunktis nr 400 on maastikul metallaiapost, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,97 m. Piiripunkti nr 409 orienteeruvas asukohas on maastikul puitvai, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,97 m. Piiripunktis nr 340 on maastikul metalltoru, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,83 m. xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ja xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx maakasutuse piiriks oleva võrkaia metallist nurgapost jääb piiriandmetele vastavast asukohast 1,90 m kagu poole. Arvestades eeltoodut, moodustub katastriüksus kujuga, mis ei vasta katastriüksuse algdokumentidele. Piirilõikude pikkused erinevad katastriüksuse plaanil märgitud joonepikkustest järgmiselt: piirilõigu 339-340 pikkus (52,87m) on 0,15 m võrra pikem plaanil märgitud joonepikkusest (52,72 m). Piirilõigu 340-409 pikkus (29,65 m) on 0,16 m võrra lühem plaanil märgitud joonepikkusest (29,81 m). Piirilõigu 409-400 pikkus (42,35 m) on 0,04 m võrra lühem plaanil märgitud joonepikkusest (42,39 m). Piirilõigu 409-339 pikkus (31,13 m) on 0,23 m võrra pikem plaanil märgitud joonepikkusest (30,90 m). Diagonaalsed joonepikkused 339-409 ja 400-340 erinevad vastavalt 0,29 m ja 0,22 m. Katastriüksuse pindala on
algdokumentide järgi 1406 m2. Eeltoodud andmete alusel on pindala 1407 m2. 2) xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx katastriüksus: piiriprotokollile vastavalt peavad piiripunktides piirimärkideks olema raudtorud. Piiripunkti nr 409 orienteeruvas asukohas on maastikul puitvai, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,92 m. Piiripunktis nr 340 on maastikul metalltoru, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,83 m. xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ja xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx maakasutuse piiriks oleva võrkaia metallist nurgapost jääb piiriandmetele vastavast asukohast 1,90 m kagu poole. Arvestades eeltoodut on piirilõigu 340409 pikkuseks 29,65 m, mis on 0,16 m võrra lühem plaanil märgitud joonepikkusest (29,81 m). Piirilõigu 393-409 pikkus vastab plaanil märgitud joonepikkusele, erinevus on 0,05 m. Piirilõigu 342-343 asukoht erineb maastikul oleva võrkaia asukohast u 2,1 m. Lähtudes kontrollmõõdistamisel selgunust, leidis Maa-amet, et xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ning sellega piirnevate xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ja xxxxxxxxx xxxxxxxx xx katastriüksuste algdokumentides esitatud piiriandmed ei kajasta maakasutust ja piirimärkide asukohti looduses.Maa-amet juhtis poolte tähelepanu asjaolule, et AÕS § 128 lg 1 kohaselt määratakse piir külgnevate maatükkide vahel plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud koras. Sama paragrahvi lg 2 kohustab kinnisasja omanikku tagama piirimärgistuse säilimist. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. Maa-amet leiab, et juhul, kui piirimärgid on maastikul olemas katastriüksuste moodustamisaegsetes asukohtades, siis tuleks omanikel leppida kokku mõõdistusandmete muutmises, mitte piirimärkide paigaldamises maamõõtja poolt ekslikult määratud mõõdistamistulemuste järgsetesse asukohtadesse. Väidetavalt tellis L.Maslakova maamõõtjad, kes paigladasid L.Maslakova sõnul piirimärgid mõõdistusandmete järgsetesse asukohtadesse, teades, et andmed ei ole kooskõlas naaberkatastriüksuse omaniku teadmisega ühiste piirimärkide asukohtades maastikul. Maa-ametile dokumentaalselt tõestamata informatsiooni kohaselt taastas piirimärgid maastikule isik, kellel puudub maakorraldustööde tegevuslitsents. Maakatastriseaduse § 161 lg 1 kohaselt on maakorraldustööde tegemise õigus maakorraldustööde tegevuslitsentsi omaval isikul. Seega ei saa Maa-amet väita, et L.Maslakova tellimisel maastikul paigaldatud piirimärgid oleksid seaduspärased. Maa-amet on L.Maslakovale selgitanud oma 31.07.2013 kirjas nr 12.3-1/9537 maaomanikule olulist informatsiooni katastrimõõdistamise teostamiseks ja katastriüksuse andmete muutmiseks maakatastris. Teistkordselt teostas Maa-amet täiendava kontrollmõõdistamise 06.05.2014 Rein Pallase avalduse alusel. 06.05.2014 teostatud kontrollmõõdistamise käigus selgus, et Maa-amet on novembris 2011 eksinud piiripunkti 339 orienteeruvas asukohas oleva vanema metallaiaposti koordineerimisel. Koordineerimise erinevus on 0,67 m. Õiged mõõdud on järgmised: Piiripunktis nr 339 on maastikul piiriprotokollile vastavalt vanem metallaiapost, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 1.05 m. Nimetatud vanemast metallaiapostist u 1.1 m kirde suunas on maastikul uuem plastaiapost, millest lähtuvalt on piirilõigule 339-340 paigaldatud aiapostid. Piirilõikude pikkused erinevad katastriüksuse plaanil märgitud joonepikkustest järgmiselt: piirilõigu 339-340 pikkus (52,65 m) on 0,07 m võrra lühem plaanil märgitud joonepikkusest (52,72 m). Diagonaalsed joonepikkused 339-409 ja 400-340 erinevad vastavalt 0,23 m ja 0,22 m. Piiripunkti nr 339 piiriandmetele vastav asukoht vanemast metallaiapostist jääb 1.05 m põhja-kirde suunas ja plasttorus betoonpostist 0,82 m lääne-loode suunas. Joonepikkus piiripunktis nr 400 asuvast vanemast metallaiapostist piiripunktis nr 339 oleva plastaiapostini on 31.56 m, mis on 0.66 m võrra pikem plaanil märgitud joonepikkusest (30,90 m). Maa-amet leiab, et tekkinud piirivaidluse lahendamiseks on vaja arvestada kõikide asjaoludega, sh maaomanikele teadaolevate piiridega, maakasutusega, katastriüksuse registreerimise algdokumentides (katastriüksuse plaan, piiriprotokoll) esitatud andmetega. Antud juhul on selgunud katastriüksuse moodustamise ajal maamõõtja poolt tektitatud mõõdistusvead, millest maaomanikul ei ole üldjuhul võimalik teada saada katastriüksuse mõõdistamise ajal. Maaomanik saab usaldada maamõõtja poolt saadud andmeid.
Kohtuistungil on tõendamist leidnud plaaniga Töö nr 201-87 „Sildumine ja vertikaalplaneerimine“, et kostja kinnistu asub hageja kinnistu kõrval ning kinnistutel on ühine piir. Hageja Maa-ametile 10.06.2011 esitatud avaldusega loeb kohus tuvastatuks, et 2011 tekkis poolte vahel vaidlus kinnistute ühise piiri piiripunktide asukoha üle. Kostja tellis ilma hageja teadmata maamõõtmise, kes mõõdistas piiripunktide 340 ja 409 asukohad, mis aga ei vasta tegelikkusele ja reaalsele maakasutusele. Kostja poolt tellitud maamõõdistaja isik ja kompetents on hagejale teadmata, kuna kostja sellest hagejat ei teavitanud. Hageja palus Maa-ametil anda hinnang 1997 läbiviidud maamõõdistusele, mille alusel hageja aianduskrundi erastas ja mille alusel on tehtud kinnistusregistrisse kanne. Maa-ameti koosseisus olev katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond teostas 10-11.11.2012 kontrollmõõdistamised, mille käigus võrreldi maastikul olemasolevat situatsiooni ja piirimärgistuse vastavust katastriüksuste algdokumentidele ning piiripunktide mõõdistamist ja koordinaatide määramise täpsust geodeetilise põhivõrgu suhtes. Katastrimõõdistamise ja -kontrolli osakond koostas 26.01.2012 kirjaliku hinnangu, kas piirimärgid maastikul ja situatsioon vastavad algdokumentidele või mitte. Reaalsetest kõrvalekalletest algdokumentide andmetest koostati kontrollmõõtmiste joonis, millel on kõrvalekalded reaalsusest ära toodud koos märkustega. Maa-ameti 26.01.2012 kirjaliku hinnangu punktide 1.2 kuni 1.7 kohaselt erinevad kõikide xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx (hageja kinnistu katastritunnusega 31703:004:0260) piiripunktide (400, 340, 409 ja 339) asukohad piiriandmetele vastavatest asukohtadest. Lisaks ei vasta katastriüksuse kuju katastriüksuse algdokumentidele. Maa-ameti 26.01.2012 kirjaliku hinnangu punktide 3.2 kuni 3.6 kohaselt erinevad kõikide xxxxxxxxx xxxxxxxx xx (kostja kinnistu katastritunnusega 31703:004:0270) piiripunktide (409, 340, 393, 342 ja 343) asukohad piiriandmetele vastavatest asukohtadest. Maa-ameti 26.01.2012 kirjaliku hinnangu kokkuvõttes on Maa-amet asunud seisukohale, et tulenevalt kontrollmõõdistamisel selgunust on tuvastatud, et xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ning sellega piirnevate xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ja xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx katastritiksuste algdokumentides esitatud piiriandmed ei kajasta maakasutust ja piirimarkide asukohti looduses. Kostja teostas 25-26.06.2013 omaalgatuslikult ja ebaseaduslikult piiripunktide nihutamise, võttes aluseks Maa-ameti poolt koostatud kontrollmõõdistamise ning ehitas hageja kinnistu peale võrkaia. Hageja väitis, et kuigi 1997 EIS Kinnisvara OÜ poolt koostatud piiriprotokollidel on maaomanike ja piirinaabrite allkirjad, on alust arvata, et teostatud maamõõtmistel on tehtud vigu, mille tõttu kõik piiripunktid on valesti kaardistatud. EIS Kinnisvara OÜ maamõõdu litsents on tühistatud ning ettevõte ise on ka Äriregistrist kustutatud, mistõttu ei ole võimalik sealt ka informatsiooni hankida. OÜ KT Geodeesia litsentseeritud maamõõtja Kalmer Taba seletuse ja joonisega loeb kohus tuvastatuks, et K.Taba kontrollis xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx üldmaa kinnistu piiri koordineerimise täpsust ning tuvastas, et AS-i EIS Kinnisvara mõõdistaja on tema hinnangul teinud mõõdistusvea. Varasema piiriprotokolli järgi on piirimärkideks paljudes kohtades metallist aiapostid. Maamõõtja kontrollis aiaposte, mis on aastast 1997 säilinud ning joonelised mõõdistusvead aiapostide vahel on 0,54 m kuni 1,24 m. Paljud piirimärkideks pidanud olema raudtorud ja samuti aiad on hävinenud. Enam ei ole võimalik piiri tuvastada. Maakatastris olevad piirimärkide koordinaadid ei ühti tegeliku maakasutusega. Mõned kinnistute omanikud on hakanud aedu ringi ehitama vastavalt maakatastris olevatele piirimärkide koordinaatidele. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et looduses asuvate alles olevate piiripunktide asukohad tuleb tuvastada nii looduses kohapeal kui ka kõrvalkinnistute omanike ütlustega ning need tuleb katastrimõõdistamise läbiviijal täpselt ära mõõdistada ning õiged andmed kinnistusraamatusse kanda. AÕS § 128 lg 1 sätestab, et piir külgnevate maatükkide vahel määratakse plaanide ja piirimärkidega seaduses sätestatud korras.
AÕS § 129 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha. AÕS § 129 lg 2 sätestab, et kui piiri ei saa kindlaks teha muul viisil, võetakse aluseks valduse ulatus. Kui valduse ulatust ei saa kindlaks teha, lisatakse igale kinnisasjale vaidlusalusest maast ühesuurune osa. AÕS § 129 lg 3 sätestab, et kui piiri kindlakstegemine käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud viisil annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades. Tunnistaja G P ütlustest nähtub, et 340 piiripunktiks on värvimata raudtoru ja see asub samas kohas sellest ajast alates, kui hageja kinnistu sai. Hageja pani rohelise aiaposti värvimata piiriposti lähedale umbes 7 a tagasi. Roheline post ei ole piiripost. Värvimata raudpost on õige piiripunkt. Piiripunkte on 10 korda ümbermõõdetud, aga kunagi ei ole neid reaalselt muudetud. Peenike valge toru ei ole õige piiripunkt 409. Õige piiripunkt peaks olema valgest torust umbes 1,5 m kostja maa poole. Kui tekkis vaidlus kostjaga, siis pandi see valge toru. Enne elasid pooled 10 a kõrvuti ja piiripunkti üle vaidlust ei olnud. Vaidlus tekkis peale Maa-ameti mõõtja käimist. Keegi maamõõtjatest pani selle valge toru paika 1,5 m hageja maa poole. Tunnistaja leiab, et kehtima peaksid jääma need punktid, mis olid algselt välja mõõdetud. Tunnistaja leiab, et kinnistu piir peab olema nii, et kinnistu oleks täisnurkne. Kõik kinnistu nurgad olid täisnurksed 1985.a. Tunnistaja leiab, et see on hageja maa, kus suured kuused kasvavad. Kuna sellel maal kasvavad suured puud, siis hageja ei saanud seda maad kasutada. Tunnistaja arvab, et hageja maa on valgest torust 1,5 m kostja maa poole ja sellest punktist läks piir otse 340 värvimata raudtoruni. Kuuskede all midagi väga ei kasva, ainult seened kasvavad. Hageja on kuuskede alt niitnud. Eelmine kinnistu omanik käis siin harva. Eelmine naaberkinnistu omanik pidas seda kuuskede alust maad hageja maaks. Eelmine omanik oli hageja töökaaslane. Temaga oli juttu, et tema kinnistu oli väiksem kui hageja oma. Hageja pakkus talle maad juurde, et kinnistud oleksid ühesuurused, aga ta ei tahtnud. Kostja ei ole kuuskede alust maad kasutanud. Kostja kasutas maad peale kuuski nende maa poole. Kuna kaev on hageja maal nelja kinnistu kasutuses, siis kostja kasutas seda maad enda kinnistult kuni kaevuni. Nad käisid kaevu juures hageja kinnistul. Suvel kaevati kostja kinnistul maad 0,5 m kuuskedest tema maa poole. Puude alust maad pole keegi kasutanud, kuna siin midagi ei kasva. Kostja istutas väikesed kuuseistikud suurte kuuskede alla. Nad ei küsinud selleks hagejalt luba. Tunnistaja oleks nõus, et piir läheks suurte kuuskede juurest. Suurte kuuskede all kasvavad seened. Tunnistaja korjab seeni suurete kuuskede alt. Kõik võivad sealt seeni korjata. Kinnistute vahel ei ole aeda. Tunnistaja oleks nõus sellise piiriga, et 409 piiripunktile kõige lähem suur kuusk oleks olnud 340 rohelise toruga ühel joonel. Hageja kasutas suurte kuuskede alust maad ja naabri poolt selles suhtes pretensioone ei olnud. Hageja algne kompostihunnik oli kostja poolt pandud postide ja väikeste kuuskede vahel. Kostja pani hageja maale raudpostid 3-4 a tagasi. Sellega hageja nõus ei ole. Betoonist vundamendiga raudpost pandi keset hageja sissesõiduteed, teisest maa sees olevast postist veel hageja maa poole. 340 punkti värvimata raudpost on õige piiripunkt. Kostja ei ole sellest punktist maad hageja poole kunagi kasutanud. Sealt läheb hageja sissesõit ja hageja kasutab seda sissesõitu oma krundile. Tunnistaja L S ütlustest nähtub, et tal on ühine piir hagejaga ja natuke kostjaga. Naabrid on nad algusest peale e 30a. Hageja kasutas suurte kuuskede alust maad. Nii see kasutamine ei olnud, nagu väidab kostja. 340 piiripost on roostes värvimata raudtoru. See on õiges kohas. See oli nende kinnistute piir. Teisi torusid, mis 340 juures on, vanasti ei olnud. 409 piiripunkti juures
on teisel pool minu kinnistut. Maa-ameti mõõtja poolt paigaldatud valge toru ei ole õige piiripunkt. Kostja poolt pandud piiripunkt ei ole ammugi õige. Pigem on õige piiripunkt hageja poolt näidatud piiripunkt. Seal peab kuskil maa sees post olema, sest kunagi oli seal õige piiripost. Kostja käis hageja maal kaevu juures ja kasutas seda osa hageja maast, et kaevuni minna. Kaev pandi hageja maale selliselt, et kõik 4 kinnistut saaks sealt vett võtta. Kaevust tuleb toru kraaniga läbi aia tunnistaja kinnistule. Tunnistaja saab vett võtta hageja kinnistule tulemata. Suurte kuuskede alla olevat maad kostja ei kasutanud. Kuuskede all oli hageja maa. Hageja ladustas näiteks mingeid materjale sinna. Ta on sinna ka pinnast pannud. Hageja pani pinnast kuuskede alla hunnikusse ja kasutas nii seda maad. Praegu näha olevad hunnikud on sinna hiljem pandud. Tunnistaja L S ütlustest nähtub, et kostja on tema naaber. 22 a on tunnistaja kinnistu omanik olnud. Eelmisel kostja kinnistu omanikul probleemi ei olnud. Need suured kuused olid 10 a tagasi siinsamas. Siin oli liikumine vaba. Aedasid ei olnud. Kasutati vabalt seda ala. Piirivaidlusi ei olnud. Kostja kasutas maad raudpostini. Kostja kasutas maad nende raudpostideni, mis ta ise paigaldas. Suurte kuuskede all ei olnud midagi. Hageja ei ole kuuskede alust maad kasutanud. Hoopis kostja hoidis seal oma asju. Raudpostid pandi, kui tekkisid probleemid. Kui kostja pani postid, siis hakkasid ka tülid. Kompostihunnik on seal paar aastat olnud. Enne oli siin vaba maa. Tunnistaja käis sealt kaudu naabri juurde. Suurte kuuskede all ei olnud midagi ja keegi ei kasutanud seda maad. 409 piiripunkti juures kasutab tunnistaja seda maad, sest kais seal. Konkreetset piiri hageja ja kostja kinnistu vahel ei ole olnud. Suurte kuuskede all kasvasid seened. V hoidis kuuskede all muru korras. Kostja abikaasa niitis seal muru. Tunnistaja ei ole näinud, et hageja niidaks ja riisuks kuuskede alt. Kostja abikaasat nägi tunnistaja iga aasta kuuskede alt niitmas. Peenikese ja valge posti panemist 409 piiripunkti juurde tunnistaja ei tea. Kaev oli hageja maal enne olemas ja neli kinnistut saavad sealt vett võtta. Tunnistaja T T ütlustest nähtub, et pooled on naabrid. Tunnistaja on 15 a siin elanud. L.S on tema õde. Tunnistaja nägi hageja ja kostja maad pigem 409 punkti poolt. 340 piiripunkti õige post on värvimata ja roostes raudpost. See pandi varem. 340 õige piiripunkt on värvimata raudpost. Roheline aiapost sinna kõrvale pandi hiljem. Rein Pallas kasutas maad värvimata postist oma kinnistu poole. Hageja sissesõidu tee sees olevad raudpostid on hiljem paigaldatud. Hageja kinnistul 340 piiripunkti juures olevad 3 muud posti on värvimata postist hiljem pandud. Tunnistaja ei mäleta, kuna roheline post paigaldati. Roheline aiapost paigaldati palju varem, kui teised kaks maa sees olevat raudposti. Tunnistaja ei näinud, kes suurte kuuskede alla väiksed kuused istutas. Ta arvab, et need on istutatud hageja maale. Kui hageja maale pandi raudpostid, siis hakkas poolte vahel vaidlus pihta. Need raudpostid ei ole õige piir. Kostja pani need postid hageja maale. See on alati olnud hageja maa. Hageja kasutas oma maad vähemalt kuni sirelihekini, mis on noorte kuuskede rivist 0,5 m hageja maa poole. 409 piiripunkti juures on kõige kostjapoolsem märk õige. Enne elasid inimesed sõbralikult. 409 punkti juures peenikese ja valge posti panekut tunnistaja ei tea. Suurte kuuskede alune maa on mets. Tunnistaja ei ole näinud kedagi suurte kuuskede alust maad kasutamas. Ma ei ole näinud kedagi seal riisumas ega niitmas. Ma ei ole näinud hagejat ega kostjat niitmas ega riisumas. 409 juures oli kunagi metallist piiripunkt. Kostjal oli pikk maa minna kaevu juurest enda maa piirini. See maa ei olnud nii lühike, nagu kostja poolt näidatud piiripunktist kaevuni. Tunnistaja V M ütlustest nähtub, et kui kostja kinnistu ostis, siis 340 punkti juures roostes toru ja rohelist posti ei olnud. Selle värvimata posti pani tunnistaja. Ta pani aiavõrku nii kaugele kuni võrku jätkus ja otsa panin selle värvimata posti. Kui kostja kinnistu ostis, siis endine omanik ütles, et kõik suured kuused on kostja maal. Dokumenti selle kohta ei ole. Kostja tegi
maja projekti ümber ja käis seda vallas kinnitamas, et maja ja krundi piirid paika panna. Selgus, et ehituskonsultant on andnud aia likvideerimiseks käsu. Kostja kinnistu teepoolne aed oli ühistu teele liiga lähedal. Projekt näitas piiri sinna, kuhu tunnistaja raudpostid pani ja aeda ehitama hakkas. Tunnistaja arvab, et Maa-ameti koordinaadid on õiged. Kuuseheki istutas tunnistaja 2001.a. Kui kostja kinnistu ostis, siis aeda ei olnud. 340 nurga juures oli mets. Suuri puid oli palju. Tunnistaja istutas noored kuuseistikud hageja ja kostja kinnistu vahele. Eelmine omanik ütles, et suured kuused on kostja kinnistu sees. Ta ütles, et need tuleb maha võtta. Eeskirja järgi peab olema kõrghaljastus 2 m kaugusel naabri aiast. Hageja abikaasa alati küsis tunnistajalt, et millal ta enda suured kuused maha võtab, kuna need varjavad päikesevalgust hageja krundile. See jutt hageja abikaasaga oli siis, kui kostja kinnistu ostis. Selline jutt on olnud 2-3 korda, viimati 5 a tagasi. Värvitud posti kohal ei olnud enne midagi. Tunnistaja pani posti oma tarkusest suvalisse kohta. Suurte kuuskede alla istutas väiksed kuuseistikud. Tunnistaja kasutas suurte kuuskede alust maad. Maad kasutas ta sirelihekini. Korjas kuuskede alt seeni. Rein istutas sireliheki 2009.a oktoobris. Need sirelid on istutatud kostja maale. 2002.a on kuused istutatud. Projekti kinnitamiseks ei nõutud hageja nõusolekut. 409 punkti juures ei olnud aeda ega piirimärke, siis kui kostja kinnistu ostis. Endine omanik näitas kuuseheki poole ja ütles, et kuused on kostja maa peal. Krundi nurka ta ei näidanud. tunnistaja arvates on kostja märgitud piiripunkt õige. Maa-ametist sai kostja andmed 2009.a, kui tehti projekt. Peenikese valge posti 409 juurde pani hageja. Kui läks vaidluseks, siis hageja mõõtis oma kinnistu pikkuse oma kinnistu teisest nurgast ja pani puust posti sellele kohale, kus praegu on peenike valge post. Tunnistaja juures ei olnud, kui hageja selle posti pani. Kuna ta ise selle posti pani, siis see võis olla see koht, mis hageja ise välja mõõtis. Suurte kuuskede alust maad kasutab tunnistaja. Ta riisub ja niidab sealt alt. Kaselehti on riisunud, sest kuuskede kõrval on ka üks kask. Ka naaber kasutas seda maad kaevu juures käimiseks. Maa-amet mõõtis punktid välja. Kui hakkas vaidlus, siis hageja küsis kontrollmõõdistamist. 409 õige piiripunkt on kostja märgitud punkt, mis on koordinaatide järgi maha märgitud. Tunnistaja V ütlustest nähtub, et tema on siin kinnistul selle ostust saadik kasvanud. Piire pole enne piirivaidlust muudetud. 340 juures on õige piiripunkt roheline aiapost. Tunnistaja kasutas suurte kuuskede alust maad. Oli 8-9-aastane laps, kui hageja selle kinnistu sai. Tunnistaja mängis lapsepõlves nende kuuskede all. Tema jaoks oli see nagu suur mets. Korjas kuuskede alt seeni. Hageja kinnistul neid raudposte ei olnud, need pani sinna kostja. Ka noori kuuseistikuid ja sireleid siis ei olnud. Postid tekkisid 2 a tagasi. Hagejat siin ei olnud, kui kostja need postid pani. See oli üllatus, kui hageja tuli ja nägi, mis kostja teinud oli. Värvimata raudposti 340 punkti juures ei ole tunnistaja kuusehekis tähele pannud. Tunnistaja ei tea, kas see post oli enne, kui roheline aiapost. Piiripunkti 409 õige asukoht on kõige äärmisest suurest kuusest kostja kinnistu poole. Kunagi oli selle koha peal postike. Lastel ei lubatud seda puutuda, sest see oli tähtis. Hageja märgitud piiripunkt on õige ja kõige täpsem. Peenikesest valgest postist ei tea tunnistaja midagi. Ka tunnistaja vanem poeg on mänginud nende suurte kuuskede all. Viimati kais tunnistaja siin 3-4 nädalat tagasi. Kostjad tahtsid hageja maal olevast kaevust vett võtta ja tegid omale raja. Kordamööda korrastati seda ala, et oleks ilus. Tunnistaja vanemad tegid kuuskede alust korda. Piirivaidlust varem ei olnud. Kõik tahtsid vett ja see oli põhjus, miks teised hageja maal käisid. Suured kuused kuulusid hageja perele. See oli roheline tsoon. Suurte puude alust hooldati. Hageja tegi seda puhtaks. Ka tunnistaja riisus kuuskede alt lehti ja okkaid. Niita sealt ei saagi. Muru seal ei kasva. Naaber kuuskede all midagi eriti ei teinud. Ainult kaevupoolset rada hooldas kostja ise, et käia hageja maal vett võtmas. Tunnistaja leiab, et piir peaks minema suurtest puudest kostja krundi poolt. Tunnistajale öeldi, et kuused on hageja maal ja ta võib seal mängida. Enne Eesti Vabariiki aedu kruntide vahele ei pandud.
Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tunnistajate L S ja V P ütlustega tõendamist, et konkreetset piiri poolte kinnistute vahel ei ole olnud. Poolte kinnistute vahel varem aedasid ei olnud, seda ala kasutati vabalt, suurte kuuskede alust maad ei kasutanud keegi. Tunnistajate G P, L S, T T ütlustega leidis tõendamist, et piiripunkti 340 tähistab värvimata raudtoru ja piiripunkti 409 õige asukoht on kõige kostjapoolsem märk ning vastavalt sellele pooled kasutasid oma kinnistut. Tunnistaja V P oli kinnistu omandamise ajal 8-9-aastane, siis on tõenäoline, et ta roostes värvimata toru paigaldamist ei mäleta ning on selle lugenud samaks rohelise aiapostiga. Foto (I kd, tl 17) on pildistatud piirist enne 2011.a ning kinnitab hageja seletust ja tunnistajate G P, L S, T T ütlusi selle kohta, et piiripunkti 340 tähistas värvimata raudtoru. Kostja väitel näitas kostjale kinnistu piirid ette kinnistu endine omanik ning vastavalt sellele teabele on kostja paigaldanud poolte vahel kujunenud kinnistute valduse ulatusele kinnistutevaheliseks piiriks võrkaia, ja kui pikendada võrkaeda piiripunktist 340 otse kuni kinnistute vastaspiiril asuva punktini, siis asub selles kohas piiripunkt 409, s.o hageja poolt looduses näidatud punkt OÜ KT Geodeesia Töö nr 55/15 2015 järgi. Kohus ei loe tunnistaja V M ütlusi usaldusväärseks tõendiks, kuna tunnistaja ütlused ei haaku teiste tunnistajate ütlustega ning foto (I kd, tl 17) ei kinnita tunnistaja ütlusi. Foto (I kd, tl 17) kinnitab, et pooled valdasid ja kasutasid oma kinnistuid aastani 2011 tekkinud piiritülini kostja paigaldatud võrkaiani. Kostja on istutanud enda kinnistule piiri äärde kuuseheki, ladunud puuriidad. Samuti hageja kasutas kinnistut kuni võrkaiani, paigaldatud on sissesõiduvärav, puude all on kompostihunnik. Kohus loeb OÜ KT Geodeesia joonise usaldusväärseks tõendiks, kuna mõõtmised teostas atesteeritud maamõõtja Kalmer Taba. Kohus loeb, et piiripunkti 340 asukohaks on „roostes värvimata raudtoru“, mis on OÜ KT Geodeesia poolt esitatud joonisel tähistatud koordinaatidega X-xxxxxxx.xxx ja Yxxxxxx.xxx ja selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“. Hageja leiab, et ekslik oli tema seisukoht, et piiripunkti 409 asukohta tähistav raudpost on kadunud, kuna 25.11.2015 toimunud väljasõiduistungi käigus avastas hageja ise selle reaalse piiriposti, mis on OÜ KT Geodeesia poolt esitatud joonisel tähistatud koordinaatidega X-xxxxxxx.xxx ja Y-xxxxxx.xx ja selgitusega „looduses leitud raudtoru“. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. Hageja teadis raudtoru leides väga täpselt mitu meetrit see on vastasolevast piiripunktist, aga maamõõtja mõõtmistulemus ei kinnitanud hageja teadmist. Väljasõiduistungil viibinud maamõõtja K.Taba, kes eelnevalt oli kontrollinud kinnistul kõiki piiriposte, kinnitas kohtule, et tema kontrolli käigus ei tuvastanud hageja leitud 409 tähistavat raudtoru. Kohtu hinnangul paigaldas hageja ise enne väljasõiduistungit nn 409 tähistava raudposti kohta, kust ta selle väljasõiduistungi ajal justkui kogemata leidis. Seega ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus määrata piiripunkti 409 asukohaks OÜ KT Geodeesia poolt esitatud joonisel tähistatud punkt koordinaatidega Xxxxxxxx.xxx, Y-xxxxxx.xx ja selgitusega „looduses leitud raudtoru“. Alternatiivselt esitab hageja seisukoha, et osapoolte ühiste piiripunktide 409 ja 340 asukoha määramise alusdokumendiks tuleb võtta maaeralduse algdokument Töö nr 201-87 „Sidumine ja vertikaalplaneerimine“. Kohus ei nõustu ka hageja selle seisukohaga. Maa-ameti 26.01.2012 kirjaliku hinnangu kohaselt kontrollmõõdistamisel tuvastati, et xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ning sellega piirnevate xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx a xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx katastriüksuste algdokumentides esitatud piiriandmed ei kajasta maakasutust ja piirimärkide asukohti looduses. OÜ KT Geodeesia litsentseeritud maamõõtja Kalmer Taba seletuse ja joonisega leidis tuvastamist, et maamõõtja kontrollis aiaposte, mis on aastast 1997 säilinud ning joonelised mõõdistusvead aiapostide vahel on 0,54 m kuni 1,24 m. Paljud piirimärkideks pidanud olema raudtorud ja samuti aiad on hävinenud. Enam ei ole võimalik piiri tuvastada. Maakatastris olevad piirimärkide koordinaadid ei ühti tegeliku maakasutusega. Seega kohus leiab, et looduses asuvate alles olevate piiripunktide asukohad tuleb tuvastada nii looduses kohapeal kui ka kõrvalkinnistute omanike ütlustega ning need tuleb katastrimõõdistamise läbiviijal täpselt ära mõõdistada ning õiged andmed kinnistusraamatusse kanda, juhindudes AÕS §-st 129. Riigikohus on 05.12.2012.a tsiviilasja 3-2-1-143-12 otsuse punktis 15 asunud seisukohale, et
kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, siis tuleb hinnata AÕS § 129 lg-te 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui ka plaanija kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. See tähendab, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik see eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh ka sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et pooled valdasid ja kasutasid oma kinnistut piiritülini selliselt, et piiripunkti 409 asukohaks oli hageja poolt looduses näidatud punkt OÜ KT Geodeesia Töö nr 55/15 2015 järgi. Seega kohus loeb piiripunktide 340 ja 409 asukohaks hageja enda poolt looduses näidatud punktid OÜ KT Geodeesia Töö nr 55/15 2015 järgi. Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on oma kinnistu piirimärgistuse kindlaks määranud katastriüksuse algdokumentide ning dokumenteeritud piiripunktide koordinaatidega. Kohtuistungil leidis tõendamist Maa-ameti 26.01.2012 kirjaliku hinnanguga, et xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ning sellega piirnevate xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx ja xxxxxxxxx xxxxxxxxx xx katastritiksuste algdokumentides esitatud piiriandmed ei kajasta maakasutust ja piirimärkide asukohti looduses. Seega piiriprotokoll ei kajasta maakasutust ja piirimärkide asukohti looduses. Foto (I kd, tl 17) kinnitab, et piiripunkti 340 tähistas värvimata raudtoru, kinnistutevaheliseks piiriks oli kuni 2011 osaliselt paigaldatud võrkaed ning piiripunkt 409 asub kohas, kuhu ulatuks piiripunktist 340 otse kinnistu vastaspiirile mõtteliselt pikendatud võrkaed. Nimetatud koht ühtib hageja poolt looduses näidatud piiripunktiga 409 OÜ KT Geodeesia Töö nr 55/15 2015 järgi. Fotolt (I kd, tl 6) nähtub, et 2013 on kostja paigaldanud hageja kinnistule aiapostid ja võrkaia. Kostja väitel palus Kohila vallavalitsus tal kinni pidada piiripunktide asukohast, nõudes paigaldatud aia kõrvaldamist. Nimetatud nõudmise tulemusel läks kostja ja mõõtis endale maad asemele hageja kinnistult, paigaldades sinna aiapostid ja võrkaia ning lükates kõrvale poolte senini kehtinud kinnistute valduse. Kohus leiab, et hageja pahameel kostja käitumise peale on põhjendatud. Kostja selline käitumine on ebaloogiline, arusaamatu ja ebaseaduslik. Kohus leiab, et kohtuistungil on tuvastastamist leidnud Maa-ameti teatisega, OÜ KT Geodeesia Tööga nr 55/15 2015, tunnistajate ütlustega ja fotodega, et kostja teostas 2013 omaalgatuslikult ja ebaseaduslikult piiripunktide nihutamise ning ehitas hageja kinnistu peale võrkaia. AÕS § 68 lg 1 sätestab, et omand on isiku täielik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise korral tagajärgede kõrvaldamist ning AÕS § 68 lg 2 sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning § 80 lg 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Kohus leiab, et kostja valdab xxxxxxxxxxxx x kinnistut osas, mis on tähistatud OÜ KT Geodeesia Töö nr 55/15 2015 järgi koordinaatidega xxxxxxxx.xxx ja xxxxxxx.xx, selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“ ja xxxxxxxx.xx ja xxxxxxx.xxx, selgitusega „kostja poolt näidatud punkt looduses“ ja X xxxxxxx.xxx ja Y xxxxxx.xx, selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“ ja X xxxxxxx.xxx ja Y xxxxxx.xxx, selgitusega „kostja poolt näidatud punkt looduses“, ilma õigusliku aluseta ning takistab hagejal tema omandit vallata ja kasutada. Kostja on kohustatud kinnistu osa nimetatud koordinaatidega tagastama hageja valdusesse ning lammutama hageja kinnistul tema poolt paigaldatud võrkaia. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
AÕS § 129 lg 4 sätestab, et piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna käesoleva menetluse tingis kostja meelevaldne käitumine. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista riigilõivud summas 300 eurot hagiavalduselt ja määruskaebuse esitamise eest, eksperditasu 120 eurot ning lepingulise esinduse kulud summas 3741 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on lepingulise esindaja töökirjed 35,5 t ulatuses, tunnitasuga 102 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 102 eurot koos käibemaksuga on TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Kohus leiab, et lepingulise esindaja tööd on olnud põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja lepingulise esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Tsiviilasi on mahukas ja keeruline, menetlus on toimunud pikka aega. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning, et kõik menetlusklud on seoses käesoleva kohtumenetlusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja meentluskulud summas 4041 eurot.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.