Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.08.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-36054
Tsiviilasi
RP hagi LM vastu kinnistu piiri kindlakstegemiseks ja asja kostja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30.11.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LM apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastustaja RP (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janno Perv Kostja/apellant LM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Marina Smirnova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 30.11.2016 otsus muutmata ja LM apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
3.Mõista LM-lt välja RP kasuks apellatsioonimenetluse kulude hüvitamiseks 1140 eurot, kandes hüvitise Consigliori OÜ arvelduskontole nr EE351010220226228229.
Mõista LM-lt välja RP kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava kohtulahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.02.08.2013 esitas hageja kostja vastu hagi kinnistu piiri kindlakstegemiseks ja asja väljanõudmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest. 10.06.2016 täpsustas hageja nõudeid ning palus: 1) kohustada kostjat lõpetama hageja kinnistu osaline ebaseaduslik valdamine; 2) määrata hagejale kuuluva kinnistu ja kostjale kuuluva naaberkinnistu ühise piiripunkti 340 asukohaks OÜ KT Geodeesia poolt töö nr 55/15 2015.a joonisel punkt, mis on tähistatud koordinaatidega X-6563581.736 ja Y541518.765 selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“ ja ühise piiripunkti 409 asukohaks samal joonisel punkt, mis on tähistatud koordinaatidega X6563569.149 ja Y-541591.94 selgitusega „looduses leitud raudtoru“; 4) kohustada kostjat tagastama hagejale tema ebaseaduslikus valduses olev piiripunkti 340 juures asuv hageja kinnistu osa, mis jääb joonisel punktide 5 ja 8 vahele, ning lammutama sellelt võrkaed. Alternatiivselt palus hageja piiripunktide 409 ja 340 asukohad määrata kindlaks maaeralduse algdokumendi töö nr 201-87 „Sidumine ja vertikaalplaneerimine“ alusel. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja erastas 07.11.2001 kinnistu asukohaga Metsasalu vkt 29 (nüüdne aadress Maikellukese (ka Kellukese) t 3; katastritunnus 31703:004:0260) Vilivere külas Kohila vallas Raplamaal (edaspidi hageja kinnistu). Kostjale kuulub naaberkinnistu Metsasalu vkt 30 (nüüdne aadress Maikellukese (ka Kellukese) t 1; katastritunnus 31703:004:0270; edaspidi kostja kinnistu). 2011.a tekkis pooltel vaidlus kinnistute ühise piiri piiripunktide 340 ja 409 asukoha üle. 2013.a juunis ehitas kostja naaberkinnistute vahele võrkaia. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole põhistanud kohtusse pöördumise eelduste täitmist, ei üritanud kohtueelselt kostjaga kokkulepet saavutada ega avaldanud tahet alustada konsensuslikke toiminguid piiride kindlaksmääramiseks. Kostja ei ole tegutsenud pahatahtlikult. Olemasolevad piiripunktid on kaardistatud maakatastri andmete kohaselt ja kostja lähtus nendest võrkaia püstitamisel. Hageja ei ole tõendanud vaidlusaluse maatüki ebaseaduslikku valdust kostja poolt.
Esimese astme kohtu otsus
4.30.11.2016 otsusega nõustus maakohus hageja teise alternatiivse nõudega. Maakohus määras: 1) kinnistu, reg/nr 1808337, asukohaga Maikellukese t 3 Vilivere külas Kohila vallas, ja kinnistu, reg/nr 774337, asukohaga Maikellukese t 1 Vilivere külas Kohila vallas ühise piiripunkti 340 asukohaks OÜ KT Geodeesia poolt töö nr 55/15 2015 Kellukese 1 ja Kellukese 3 piiride võrdlusjoonisel piiripunkt, mis on tähistatud koordinaatidega X-6563581.736 ja Y-541518.765 selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“; 2) samade kinnistute ühise piiripunkti 409 asukohaks OÜ KT Geodeesia poolt töö nr 55/15 2015 Kellukese t 1 ja Kellukese t 3 piiride võrdlus joonisel piiripunkt, mis on tähistatud koordinaatidega X-6563569.781 ja Y541591.794 selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“; 3) tagastada kostja ebaseaduslikust valdusest kinnistu reg/nr 1808337 osa, mis on tähistatud OÜ KT Geodeesia töö nr 55/15 2015 järgi koordinaatidega X6563569.781 ja Y541591.94, selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“, ning X6563572.07 ja Y541590.856, selgitusega „kostja poolt näidatud punkt looduses“, ning X6563569.149 ja Y541591.94, selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“, ning X6563583.476 ja Y541617.959, selgitusega „kostja poolt näidatud punkt looduses“, hageja valdusesse; 4) kohustada kostjat kinnistu tagastatavalt osalt lammutama võrkaed.
5.Maakohus jättis rahuldamata: 1) nõude kinnisasja piiripunkti 409 asukoha kindlaksmääramiseks OÜ KT Geodeesia poolt töö nr 55/15 2015 Kellukese t 1 ja Kellukese t 3 piiride võrdlusjoonisel piiripunkt järgi, mis on tähistatud koordinaatidega X-6563569.149 ja Y-541591.94 selgitusega „looduses leitud raudtoru“; 2) nõude tagastada kostja ebaseaduslikust valdusest kinnistu osa, mis asub OÜ KT Geodeesia poolt töö nr 55/15 2015 märgitud koordinaatidega piiripunkti 409 juures punktide 3 ja 4 vahele; 3) nõude määrata piiripunktide 409 ja 340 asukohad kindlaks töö nr 201-87 „Sidumine ja veritkaalplaneerimine“ alusel.
6.Hageja menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hagejale välja hüvitise 4041 eurot ning viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse lisaks on OÜ KT Geodeesia töö nr 55/15 2015.
7.Maa-ameti poolt 10.-11.11.2011 teostatud kontrollmõõdistamise tulemusel tuvastati: 1) hageja katastriüksus: piiriprotokollile vastavalt peavad piiripunktides 400, 340 ja 409 piirimärkideks olema raudtorud ning piiripunktis 339 metallaiapost. Piiripunktis 339 on maastikul vanem metallaiapost, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,67m. Sellest vanemast metallaiapostist u0,5m kirde suunas on maastikul uuem metallaiapost, millest lähtuvalt on piirilõigule 339-340 paigaldatud aiapostid. Piiripunktis 400 on maastikul metallaiapost, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,97m. Piiripunkti 409 orienteeruvas asukohas on maastikul puitvai, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,97m. Piiripunktis 340 on maastikul metalltoru, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,83m. Hageja ja kostja kinnistute maakasutuse piiriks oleva võrkaia metallist nurgapost jääb piiriandmetele vastavast asukohast 1,90m kagu poole. Arvestades eeltoodut, moodustub katastriüksus kujuga, mis ei vasta algdokumentidele. Piirilõikude pikkused erinevad katastriüksuse plaanil märgitud joonepikkustest järgmiselt: piirilõigu 339-340 pikkus (52,87m) on 0,15m võrra pikem plaanil märgitud joonepikkusest (52,72 m); piirilõigu 340-409 pikkus (29,65m) on 0,16m võrra lühem plaanil märgitud joonepikkusest (29,81m); piirilõigu 409-400 pikkus (42,35m) on
0,04m võrra lühem plaanil märgitud joonepikkusest (42,39m); piirilõigu 409-339 pikkus (31,13m) on 0,23m võrra pikem plaanil märgitud joonepikkusest (30,90m); diagonaalsed joonepikkused 339-409 ja 400-340 erinevad vastavalt 0,29m ja 0,22m; katastriüksuse pindala on algdokumentide järgi 1406m2, eeltoodud andmete alusel 1407m2; 2) kostja katastriüksus: piiriprotokollile vastavalt peavad piiripunktides piirimärkideks olema raudtorud. Piiripunkti 409 orienteeruvas asukohas on maastikul puitvai, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 0,92m. Piiripunktis 340 on maastikul metalltoru, mille asukoht erineb piiriandmetele asukohast 0,83m. Kinnistute maakasutuse piiriks oleva võrkaia metallist nurgapost jääb piiriandmetele vastavast asukohast 1,90m kagu poole. Arvestades eeltoodut on piirilõigu 340-409 pikkuseks 29,65m, mis on 0,16m võrra lühem plaanil märgitud joonepikkusest (29,81m); piirilõigu 393-409 pikkus vastab plaanil märgitud joonepikkusele, erinevus on 0,05m; piirilõigu 342-343 asukoht erineb maastikul oleva võrkaia asukohast u 2,1m.
8.Maa-amet leidis, et hageja kinnistu ning sellega piirnevate katastriüksuste algdokumentides esitatud piiriandmed ei kajasta maakasutust ja piirimärkide asukohti looduses. Samuti, et juhul, kui piirimärgid on maastikul olemas katastriüksuste moodustamise aegsetes asukohtades, tuleks omanikel leppida kokku mõõdistusandmete muutmises, mitte piirimärkide paigaldamises maamõõtja poolt ekslikult määratud asukohtadesse. Maa-amet ei saanud väita, et kostja tellimisel maastikul paigaldatud piirimärgid oleksid seaduspärased.
9.Teistkordselt teostas Maa-amet täiendava kontrollmõõdistamise 06.05.2014 hageja avalduse alusel. Selle käigus selgus, et 2011.a Maa-amet eksis piiripunkti 339 orienteeruvas asukohas oleva vanema metallaiaposti koordineerimisel, erinevus 0,67m. Õiged mõõdud on: piiripunktis 339 on maastikul piiriprotokollile vastavalt vanem metallaiapost, mille asukoht erineb piiriandmetele vastavast asukohast 1,05m; nimetatust u1,1m kirde suunas on maastikul uuem plastaiapost, millest lähtuvalt on piirilõigule 339-340 paigaldatud aiapostid. Piirilõikude pikkused erinevad katastriüksuse plaanil märgitud joonepikkustest järgmiselt: piirilõigu 339-340 pikkus (52,65m) on 0,07m võrra lühem plaanil märgitud joonepikkusest (52,72m); diagonaalsed joonepikkused 339-409 ja 400-340 erinevad vastavalt 0,23m ja 0,22m; piiripunkti 339 piiriandmetele vastav asukoht vanemast metallaiapostist jääb 1,05m põhja-kirde suunas ja plasttorus betoonpostist 0,82m lääne-loode suunas; joonepikkus piiripunktis 400 asuvast vanemast metallaiapostist piiripunktis 339 oleva plastaiapostini on 31,56m, mis on 0,66m võrra pikem plaanil märgitud joonepikkusest (30,90m). Maa-amet leidis, et selgusid katastriüksuse moodustamise ajal maamõõtja tekitatud mõõdistusvead, millest maaomanikul ei saanud mõõdistamise ajal teada ning et maaomanik saab usaldada maamõõtjalt saadud andmeid.
10.Töö nr 201-87 „Sidumine ja vertikaalplaneerimine“ plaaniga on tõendatud, et kostja kinnistu asub hageja kinnistu kõrval ning kinnistutel on ühine piir. Hageja Maaametile 10.06.2011 esitatud avaldusega luges kohus tuvastatuks, et 2011.a tekkis poolte vahel vaidlus ühise piiri punktide asukoha üle. Kostja tellis hageja teadmata maamõõtmise ja mõõdistati punktide 340 ja 409 asukohad, mis aga ei vasta tegelikkusele ja reaalsele maakasutusele. Hageja palus Maa-ametil anda hinnang 1997.a maamõõdistusele, mille alusel hageja krundi erastas ja mille alusel tehti kinnistusregistrisse kanne. Maa-ameti koosseisus olev katastrimõõdistamise ja kontrolli osakond teostas 10.-11.11.2011 kontroll-mõõdistamised, mille käigus
võrreldi maastikul olevat situatsiooni ja piirimärgistuse vastavust katastriüksuste algdokumentidele ning piiripunktide mõõdistamist ja koordinaatide määramise täpsust geodeetilise põhivõrgu suhtes. Reaalsetest kõrvalekalletest algdokumentide andmetest koostati kontrollmõõtmiste joonis, millel on kõrvalekalded reaalsuses ära toodud koos märkustega. Maa-ameti 26.01.2012 hinnangu punktide 1.2-1.7 kohaselt erinevad kõikide hageja kinnistu piiripunktide asukohad piiriandmetest. Lisaks ei vasta katastriüksuse kuju algdokumentidele. Hinnangu punktide 3.2-3.6 kohaselt erinevad ka kõikide kostja kinnistu piiripunktide asukohad piiriandmetest. Hinnangu kokkuvõttes asus Maa-amet seisukohale, et on tuvastatud, et hageja katastriüksuse ning sellega piirnevate kostja ja väikekoht 32 katastriüksuste algdokumentides esitatud piiriandmed ei kajasta maakasutust ja piirimärkide asukohti looduses. Kostja teostas 25.-26.06.2013 omaalgatuslikult ja ebaseaduslikult piiripunktide nihutamise, võttes aluseks Maa-ameti koostatud kontrollmõõdistamise ning ehitas hageja kinnistu peale võrkaia. Hageja väitis, et kuigi 1997.a EIS Kinnisvara OÜ koostatud piiriprotokollidel on maaomanike ja piirinaabrite allkirjad, on alust arvata, et teostatud maamõõtmistel on tehtud vigu, mille tõttu kõik piiripunktid on valesti kaardistatud. EIS Kinnisvara OÜ maamõõdu litsents on tühistatud ning ettevõte ise on äriregistrist kustutatud, mistõttu ei ole võimalik sealt ka infot hankida. OÜ KT Geodeesia litsentseeritud maamõõtja KT seletuse ja joonisega luges kohus tuvastatuks, et KT kontrollis Metsasalu üldmaa kinnistu piiri koordineerimise täpsust ning tuvastas, et AS-i EIS Kinnisvara mõõdistaja on teinud mõõdistusvea. Varasema piiriprotokolli järgi on piirimärkideks paljudes kohtades metallist aiapostid. Maamõõtja kontrollis aiaposte, mis on aastast 1997 säilinud ning joonelised mõõdistusvead aiapostide vahel on 0,54m kuni 1,24m. Paljud piirimärkideks olema pidanud raudtorud ja aiad on hävinenud. Enam ei ole võimalik piiri tuvastada. Maakatastri piirimärkide koordinaadid ei ühti tegeliku maakasutusega. Mõned kinnistute omanikud on hakanud aedu ringi ehitama vastavalt maakatastri piirimärkide koordinaatidele. Kohus nõustus hagejaga, et looduses asuvate allesolevate piiripunktide asukohad tuleb tuvastada nii looduses kohapeal kui naaberkinnistute omanike ütlustega ning need tuleb katastrimõõdistamise läbiviijal mõõdistada ning õiged andmed kinnistusraamatusse kanda.
11.Kohus viitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 128 lõikele 1 ja § 129 lõigetele 1-3. Tunnistaja GP ütlustest nähtub, et piiripunktiks 340 on värvimata raudtoru ja see asub samas kohas sellest ajast alates, kui hageja kinnistu sai; hageja pani rohelise aiaposti värvimata piiriposti lähedale u7a tagasi; roheline post ei ole piiripost; värvimata raudpost on õige piiripunkt; piiripunkte on 10 korda ümber mõõdetud, aga kunagi ei ole neid reaalselt muudetud; peenike valge toru ei ole õige piiripunkt 409; õige piiripunkt peaks olema valgest torust umbes 1,5m kostja maa poole; kui tekkis vaidlus, pandi valge toru; enne elasid pooled 10a kõrvuti ja piiripunkti üle vaidlust ei olnud; vaidlus tekkis peale Maa-ameti mõõtja käimist; keegi maamõõtjatest pani selle valge toru paika 1,5m hageja maa poole; kehtima peaksid jääma need punktid, mis olid algselt välja mõõdetud; kinnistu piir peab olema nii, et kinnistu oleks täisnurkne; kõik kinnistu nurgad olid täisnurksed 1985.a; see on hageja maa, kus suured kuused kasvavad; kuna seal kasvavad suured puud, ei saanud hageja seda kasutada; hageja maa on valgest torust 1,5m kostja maa poole ja sellest punktist läks piir otse punkti 340 värvimata raudtoruni; kuuskede all midagi väga ei kasva, ainult seened, hageja on kuuskede alt niitnud; eelmine naaberkinnistu omanik pidas kuuskede alust maad hageja maaks; eelmise omanikuga oli juttu, et tema kinnistu oli väiksem kui hageja oma; hageja pakkus talle maad juurde, et kinnistud oleksid ühesuurused, aga ta ei tahtnud; kostja ei ole kuuskede alust maad kasutanud; kostja kasutas maad peale
kuuski nende maa poole; kuna kaev hageja maal on nelja kinnistu kasutuses, kasutas kostja seda maad enda kinnistult kuni kaevuni, käisid kaevu juures hageja kinnistul; suvel kaevati kostja kinnistul maad 0,5m kuuskedest tema maa poole; kostja istutas väikesed kuuseistikud suurte kuuskede alla, ei küsinud selleks hagejalt luba; kõik võivad korjata seeni suurte kuuskede alt; kinnistute vahel ei ole aeda; hageja algne komposti hunnik oli kostja poolt pandud postide ja väikeste kuuskede vahel; kostja pani hageja maale raudpostid 3-4a tagasi, sellega hageja nõus ei olnud; betoonist vundamendiga raudpost pandi keset hageja sissesõiduteed, teisest maa sees olevast postist veel hageja maa poole; punkti 340 värvimata raudpost on õige piiripunkt; kostja ei ole sellest punktist maad hageja poole kunagi kasutanud; sealt läheb hageja sissesõit ja hageja kasutab seda sissesõiduks oma krundile.
12.Kohus analüüsis LS, LS, TT, VM ja VP ütlusi ning leidis, et tunnistajate LS ja VP ütlustega leidis tõendamist, et konkreetset kindlaksmääratud piiri vaidlusaluste kinnistute vahel ei olnud. Kinnistute vahel varem aedu ei olnud, seda ala kasutati vabalt, suurte kuuskede alust maad ei kasutanud keegi. Tunnistajate GP, LS ja TT ütlustega leidis tõendamist, et piiripunkti 340 tähistab värvimata raudtoru ja piiripunkti 409 õigeks asukohaks on kõige kostjapoolsem märk ning vastavalt sellele pooled kasutasid kinnistuid. Kuna tunnistaja VP oli kinnistu omandamise ajal 8-9-aastane, on tõenäoline, et ta roostes värvimata toru paigaldamist ei mäleta ning on selle lugenud samaks rohelise aiapostiga. Foto (t I kd lk 17) on pildistatud piirist enne 2011.a ning kinnitab hageja seletust ning tunnistajate GP, LS ja TT ütlusi selle kohta, et piiripunkti 340 tähistas värvimata raudtoru. Kostja väitel näitas talle kinnistu piirid ette selle endine omanik ning vastavalt sellele on kostja paigaldanud poolte vahel kujunenud valduse ulatusele kinnistute vaheliseks piiriks võrkaia, ja kui pikendada võrkaeda piiripunktist 340 otse kuni kinnistute vastaspiiril asuva punktini, asub selles kohas piiripunkt 409, s.o hageja poolt looduses näidatud punkt OÜ KT Geodeesia töö nr 55/15 2015 järgi. Kohus ei lugenud tunnistaja VM ütlusi usaldusväärseteks, kuna need ei haaku teiste tunnistajate ütlustega ning foto ei kinnita tunnistaja ütlusi. Foto kinnitab, et pooled valdasid ja kasutasid oma kinnistuid kostja paigaldatud võrkaiani kuni 2011.a piiritülini. Kostja on istutanud enda kinnistule piiri äärde kuuseheki, ladunud puuriidad. Samuti hageja kasutas kinnistut kuni võrkaiani, paigaldatud on sissesõiduvärav, puude all on kompostihunnik. Kohus luges OÜ KT Geodeesia joonise usaldusväärseks tõendiks, kuna mõõtmised teostas atesteeritud maamõõtja KT. Kohus luges tuvastatuks, et piiripunkti 340 asukohaks on „roostes värvimata raudtoru“, mis on OÜ KT Geodeesia esitatud joonisel tähistatud koordinaatidega X-6563581.736 ja Y-541618.765 ning selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“. Hageja leidis, et ekslik oli tema seisukoht, et piiripunkti 409 asukohta tähistav raudpost on kadunud, kuna 25.11.2015 paikvaatluse käigus avastas hageja ise selle reaalse piiriposti. Kohus ei nõustu hagejaga. Hageja teadis raudtoru leides täpselt, mitu meetrit see on vastasolevast piiripunktist, aga maamõõtja mõõtmistulemus ei kinnitanud hageja teadmist. Maamõõtja KT, kes eelnevalt oli kontrollinud kinnistul kõiki piiriposte, kinnitas kohtule, et tema ei tuvastanud hageja leitud piiripunkti 409 tähistavat raudtoru. Kohtu hinnangul paigaldas hageja ise enne väljasõiduistungit nn 409 tähistava raudposti kohta, kust ta selle toimingu ajal justkui kogemata leidis. Seega ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus määrata piiripunkti 409 asukohaks OÜ KT Geodeesia esitatud joonisel tähistatud punkt koordinaatidega X-6563569.149, Y541591.94 selgitusega „looduses leitud raudtoru“.
13.Alternatiivselt esitas hageja seisukoha, et ühiste piiripunktide 409 ja 340 asukoha määramise alusdokumendiks tuleb võtta maaeralduse algdokument töö nr 201-87 „Sidumine ja vertikaalplaneerimine“. Kohus ei nõustu ka selle hageja seisukohaga. Maa-ameti 26.01.2012 hinnangu kohaselt tuvastati kontrollmõõdistamisel, et katastriüksuste algdokumentides esitatud piiriandmed ei kajasta maakasutust ja piirimärkide asukohti looduses. OÜ KT Geodeesia litsentseeritud maamõõtja KT seletuse ja joonisega leidis tuvastamist, et maamõõtja kontrollis aiaposte, mis on säilinud aastast 1997 ning joonelised mõõdistusvead aiapostide vahel on 0,54-1,24m. Paljud piirimärkideks olema pidanud raudtorud ja aiad on hävinenud. Enam ei ole võimalik piiri tuvastada. Maakatastris olevad piirimärkide koordinaadid ei ühti tegeliku maakasutusega. Seega leidis kohus, et looduses asuvate allesolevate piiripunktide asukohad tuleb tuvastada nii looduses kohapeal kui naaberkinnistute omanike ütlustega ning need tuleb katastrimõõdistamise läbiviijal ära mõõdistada ning õiged andmed kinnistusraamatusse kanda, juhindudes AÕS §-st 129. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-143-12 punktis 15 asunud seisukohale, et kui piiride kaardistamise õigsuses kaheldakse, tuleb hinnata AÕS § 129 lõigete 2 ja 3 järgi kõiki piiriandmeid kogumis. Maakatastrit ja katastriüksuste moodustamist reguleerivatest õigusaktidest tuleneb, et katastriüksuse moodustamisel nii maa mõõdistamisega kui plaani- ja kaardimaterjali alusel kaardistatakse tegelikkusele vastavad piirisuhted looduses. S.t, et kaart peab kirjeldama mõõdistamisel ilmnevat tegelikku olukorda, mitte et kinnisasjade tegelikud piirid määratakse vältimatult katastriüksuse kaardistatud piiride alusel. Katastrikannete õigsust küll eeldatakse, kuid pooltel on võimalik eeldus ümber lükata. Seejuures saab tugineda mh sellele, et piirid on valesti kaardistatud. Tõendeid kogumis hinnates leidis kohus, et pooled valdasid ja kasutasid oma kinnistut piiritülini selliselt, et piiripunkti 409 asukohaks oli hageja poolt looduses näidatud punkt OÜ KT Geodeesia töö nr 55/15 2015 järgi. Seega luges kohus piiripunktide 340 ja 409 asukohaks hageja enda poolt looduses näidatud punktid OÜ KT Geodeesia töö nr 55/15 2015 järgi.
14.Kohtuistungil leidis tõendamist, et kostja on oma kinnistu piirimärgistuse kindlaks määranud katastriüksuse algdokumentide ning dokumenteeritud piiripunktide koordinaatidega. Maa-ameti 26.01.2012 hinnanguga leidis tõendamist, et katastriüksuste algdokumentides esitatud piiriandmed ei kajasta maakasutust ja piirimärkide asukohti looduses. Seega piiriprotokoll ei kajasta maakasutust ja piirimärkide asukohti looduses. Foto kinnitab, et piiripunkti 340 tähistas värvimata raudtoru, kinnistute vaheliseks piiriks oli kuni 2011.a osaliselt paigaldatud võrkaed ning piiripunkt 409 asub kohas, kuhu ulatuks piiripunktist 340 otse kinnistu vastaspiirile mõtteliselt pikendatud võrkaed. Nimetatud koht ühtib hageja poolt looduses näidatud piiripunktiga 409 OÜ KT Geodeesia töö nr 55/15 2015 järgi. Fotolt (t I kd lk 6) nähtub, et 2013.a kostja paigaldas hageja kinnistule aiapostid ja võrkaia. Kostja väitel palus Kohila vallavalitsus tal kinni pidada piiripunktide asukohast, nõudes paigaldatud aia kõrvaldamist. Nimetatud nõudmise tulemusel läks kostja ja mõõtis endale maad asemele hageja kinnistult, paigaldades sinna aiapostid ja võrkaia ning lükates kõrvale poolte senini kehtinud kinnistute valduse. Kohus leidis, et hageja pahameel kostja käitumise peale on põhjendatud. Kostja selline käitumine on ebaloogiline, arusaamatu ja ebaseaduslik. Kohtuistungil on tuvastamist leidnud Maaameti teatisega, OÜ KT Geodeesia tööga nr 55/15 2015, tunnistajate ütlustega ja fotodega, et kostja teostas 2013.a omaalgatuslikult ja ebaseaduslikult piiripunktide nihutamise ning ehitas hageja kinnistu peale võrkaia. Kohus viitas AÕS § 68 lõigetele 1 ja 2 ning § 80 lõigetele 1 ja 2. Kohus leidis, et kostja valdab Maikellukese t 3
kinnistut osas, mis on tähistatud OÜ KT Geodeesia töö nr 55/15 2015 järgi koordinaatidega X6563569.781 ja Y541591.94, selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“, ja X6563572.07 ja Y541590.856, selgitusega „kostja poolt näidatud punkt looduses“, ja X 6563569.149 ja Y 541591.94, selgitusega „hageja poolt näidatud punkt looduses“ ja X 6563583.476 ja Y 541617.959, selgitusega „kostja poolt näidatud punkt looduses“, õigusliku aluseta ning takistab hagejal tema omandit vallata ja kasutada. Kostja on kohustatud kinnistu viidatud osa tagastama hageja valdusesse ning lammutama hageja kinnistule paigaldatud võrkaia.
15.Kohus viitas AÕS § 129 lõikele 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõikele 1. Kohus leidis, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuna käesoleva menetluse tingis kostja meelevaldne käitumine. Kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
16.Hageja palus välja mõista riigilõivu 300 eurot hagi ja määruskaebuse esitamise eest, eksperditasu 120 eurot ning lepingulise esinduse kulud 3741 eurot. Lepingulise esinduse kulude aluseks on esindaja töökirjed 35,5h ulatuses, tunnitasuga 102 eurot käibemaksuga. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 102 eurot käibemaksuga on TsMS § 175 lõike 1 mõttes põhjendatud ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Samuti leidis kohus, et lepingulise esindaja töö on olnud põhjendatud ja vajalik. Hageja esindaja koostatud ja esitatud dokumendid kohtule on põhjalikud, sisukad, asjatundlikud. Tsiviilasi on mahukas ja keeruline, menetlus on toimunud pikka aega. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohuslane ning et kõik menetluskulud on seoses käesoleva kohtumenetlusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulud kokku 4041 eurot. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
18.Vastavalt registri andmetele on hagejale kuuluva kinnistu pindalaks 1406m2 ja kostjale kuuluva kinnistu pindalaks 1346m2. Mõlema katastriüksuse mõõdistamine on teostatud oktoobris 1997 OÜ EIS Kinnisvara poolt L-EST92 koordinaatide süsteemis. Maa-amet teostas 2011.a novembris ja 2014.a juunis kontrollmõõdistamised. 2011.a mõõtmisel saadi hageja kinnistu pindalaks 1407m2, mis vastab tegelikule pindalale. 2014.a mõõtmisel aga selgus, et 2011.a mõõtmistulemused olid ekslikud ja Maa-amet määras hagejale kuuluva kinnistu pindalaks u 1418m2. 12.06.2014 kirjas on Maa-amet vastuseks hagejale vastanud, et katastriüksuse plaanil on üldpindalaks märgitud 1346m2, kuid ametil ei ole võimalik määrata pindala 2011.a kontrollmõõtmise järgi, kuna katastriüksuse piire kontrolliti vaid osaliselt. Kostja krundi pindala ei ole võimalik määrata ka praegu, kuna Maa-amet ei tea, mida arvestada piiripunktide asukohtadeks, erinevaid piiritähiseid ja sellest tulenevalt erinevaid variante on palju. Kui arvestada piiripunktides 342, 343 ja 345 uusi metallaiaposte, piiripunktis 393 vanemat metallaiaposti ning piiripunktides 340 ja 409 metalltorusid, oleks krundi pindalaks 1314m2, mis on 32m2 vähem, kui kostjale kuuluv kinnistu pind. Samuti on nimetatud kirjas Maa-amet märkinud, et ei saa öelda, kus on piiripunkti nr 399 õige asukoht. Eelnimetatust tuleneb, et Maa-ametis puuduvad andmed krundi suuruste osas, mis on kostja ja hageja tegelikus valduses.
19.Kuna kostja omandis on kinnistu pindalaga 1346m2 ja sellises suuruses maatüki omanikuna on ta kantud kinnistusraamatusse, on põhjendamatu temalt ära võtta 76m2 ja anda üle hagejale. Seadus ei näe ette piiri ülekandmist selliselt, et kinnistu pinda oluliselt vähendatakse. Praegusel juhul väheneks kostja kinnistu pindala 66,62m2 võrra. Nimetatud asjaolu kinnitas 09.12.2013 vaatlusel osalenud maamõõtja, kes andis kohtule ütlusi, et pindala ei tohiks keegi kaotada, et tee on ka mõõdetud ilmselt hiljem kui kinnistud, et teel on ka katastritunnused ning et naabri piiri saab tee poole nihutada. Eelnevast võib teha järelduse, et hagejale kuuluva kinnistu pind võib olla vähendatud piiripunktide 339-400 nihutamisega põhja-ida poole tee ehitamisel ja kinnistamisel. Kuna kostjale kuuluva kinnistu põhja-ida piirid on samad algusest peale, võiks hagejale kuuluva kinnistu pinna muutmine toimuda ainult piiripunktide 339-400 põhja-ida poole nihutamise teel.
20.Alates kinnistu soetamisest valdab kostja kinnistut piirides, mis on märgitud 1997.a OÜ EIS Kinnisvara koostatud maaüksuse plaanil ning Maa-ameti 29.12.2011 ja 05.06.2014 koostatud kontrollmõõdistamiste joonistel. Kostja kinnitab, et eelnimetatud kinnistu piirid näitas talle endine omanik ja 2011.a maamõõtjad, kes paigaldasid piirimärgid mõõdistusandmete järgsetesse asukohtadesse.
21.Tunnistaja GP on hageja abikaasa ja seega huvitatud isik, mistõttu tema ütlustesse on vaja suhtuda kriitiliselt. Tunnistaja andis ütlusi, et piiripunkte on 10 korda ümber mõõdetud, aga kunagi ei ole neid reaalselt muudetud. Tunnistaja ütlused ei ole tõendatud. Hageja ei esitanud piiripunktide 10 mõõtmist tõendavaid dokumente. Seega on tunnistaja ütlused paljasõnalised ja vastuolus toimiku materjalidega. Tunnistaja väidab, et vaidlus tekkis peale Maa-ameti mõõtja käimist ning et keegi maamõõtjatest pani selle valge toru paika 1,5m hageja maa poole. Tunnistaja väide ei vasta tõele, kuna valge toru paigaldas hageja pärast seda, kui kostja tellitud maamõõtja kinnitas, et piiripunkti 409 õige koht peab vastama Maa-ameti katastriplaanidele. Sellega hageja ei nõustunud ja paigaldas omavoliliselt valge toru sellesse kohta, kus ta arvas, et peab olema piiripunkt. Tunnistaja kinnitas, et kui tekkis vaidlus kostjaga, pandi see valge toru. Kostja leiab, et kuna valge toru oli paigaldatud 2011.a, aga kuni 2012.a ei olnud hageja pöördunud kordagi maamõõtja poole ning mõõtmine toimus ainult kostja initsiatiivil, siis kostjal puudus vajadus ja mõte paigaldada valge toru teise kohta, mis ei vastanud maamõõtja tehtud mõõtmisele. Arvestades seda, et just hageja ei olnud nõus maamõõtja mõõtmisega, võis valge toru paigaldada ainult hageja. Samuti eksitab tunnistaja kohut väitega, et värvimata raudpost on õige piiripunkt. Tunnistaja ei saanud anda kohtule seletusi, millal ja kes paigaldas nimetatud raudposti. Selle paigaldamise kohta andis seletusi tunnistaja VM, kes ise paigaldas toru 2009.a selleks, et eraldada kinnistu ühiskasutatavast teest, kuna kõik naabrid kasutasid tema kinnistut läbikäiguna, sest poolte kinnistute vahel puudus aed. Tunnistaja VM seletas, et paigaldas raudposti sellesse kohta mitte põhjusel, et see oli kinnistute piiripunkt, vaid põhjusel, et temal ei jätkunud metallvõrku aia kogupikkuse jaoks. Kuna tol hetkel vaidlus naabrite vahel puudus, ei olnud koht, kus lõppes võrk, oluline. Juhul, kui raudposti ja võrkaia paigaldamise hetkel oli kostja kindel, et see on tema kinnistu piir, siis hiljem ei oleks poolte vahel tekkinud mingit vaidlust piiriposti 309 asukoha üle. Lähtudes headest suhetest kuni 2011.a, ei tekkinud naabrite vahel vaidlust selles, et hageja paigaldas väravad kostja territooriumile. Tunnistaja GP andis ütlusi, et hageja pani rohelise aiaposti värvimata piiriposti lähedale umbes 7a tagasi. Seetõttu tunnistaja arvas, et piiripunkti 340 värvimata raudpost on õige piiripunkt ning kostja ei ole sellest punktist maad hageja poole kunagi kasutanud, sealt läheb hageja sissesõit. Kostja
tunnistajaga ei nõustu. Asjaolust, et 7a tagasi lubas kostja hagejal paigaldada rohelise aiaposti ja väravad, ei saa lugeda, et krunt, kus on paigaldatud väravad, peaks kuuluma hagejale.
22.Tunnistaja LS on samuti asjast huvitatud tunnistaja hageja poolt, kuna piiripunkti 409 juures on teisel pool tunnistaja kinnistu. Hagejale kuuluval kinnistul on kaev, millest tuleb toru läbi aia tunnistaja kinnistule. Tunnistaja andis ütlusi, et Maa-ameti mõõtja paigaldatud valge toru ei ole õige piiripunkt, kostja pandud piiripunkt ei ole ammugi õige, pigem on õige piiripunkt hageja näidatud piiripunkt, seal peab kuskil maa sees post olema, sest kunagi oli seal õige piiripost. Samal ajal on otsuses märgitud, et kohus ei nõustu hageja seisukohaga ning et kohtu hinnangul paigaldas hageja ise enne väljasõiduistungit nn 409 tähistava raudposti koha, kust ta selle väljasõiduistungi ajal justkui kogemata leidis. Seega ei saa arvata tunnistaja LS antud ütlusi usaldusväärseteks.
23.Tunnistaja LS kinnitas, et vaidlustatud krundi osa oli kogu aeg kostja valduses, kes hoolitses vaidlustatud territooriumi eest ja hoidis seda korras, samal ajal kui hageja, kes väidab, et see territoorium kuulub talle, ei ole seda hooldanud. Tunnistaja TT, kes on poolte naaber alates 2001.a, andis ütlusi, et ei mäleta, millal roheline post (s.o hageja paigaldatud väravad) paigaldati. Samuti tunnistaja ei näinud, kes ja kuidas kasutas suurte kuuskede alust maad, samuti ei näinud ta kedagi seal riisumas ega niitmas. Tunnistaja ei näinud, kes suurte kuuskede all väikesed kuused istutas. Tunnistaja ei saanud seletada, kuidas hageja kasutas vaidlustatud krunti, kuid arvas, et krunti kasutas just nimelt hageja. Kostja leiab, et tunnistaja ütlused ei anna alust arvata, et on tõendatud, et vaidlustatud krunt algusest peale oli hageja valduses ja et tunnistaja võib näidata täpsed ja ümberlükkamatud andmed õige piiri kohta kinnistute vahel.
24.Maakohus leidis, et istungil leidis tunnistajate LS ja VP ütlustega tõendamist, et konkreetset piiri poolte kinnistute vahel ei olnud. Mitte ainult nimetatud tunnistajad, vaid nii hageja kui kostja ja kõik ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et konkreetset piiri poolte kinnistuste vahel ei ole olnud.
25.Kostja ei nõustu kohtu järeldusega, et tunnistajate GP, LS ja TT ütlustega leidis tõendamist, et piiripunkti 340 tähistab värvimata raudtoru ja piiripunkti 409 õige asukoht on kõige kostjapoolsem märk ning vastavalt sellele kasutasid pooled oma kinnistut. Nimetatud tunnistajad ei tea midagi kostja poolt 2009.a piiripunkti lähedale paigaldatud raudtoru kohta. On ebaselge, millest tunnistajad teevad oma järeldusi, et värvimata raudtoru on õige piiripunkt.
26.Maakohus on jätnud tähelepanuta tunnistajate VM ja LS ütlused, et kostja abikaasa hoidis kuuskede all muru korras, niitis seal ja riisus kuuskede alt. Vaatluse käigus näitas kostja kohtule ka talle kuuluvat wc-d, mis asub vaidlustatud territooriumil ja samuti tõendab, et krunt kuulub kostjale. Vastasel juhul ei oleks hageja andnud nõusolekut talle kuuluval kinnistul ehitada kostjal wc ning paigaldada hagejale kuuluva maa alla veetorud. Kostja kinnitab, et nimetatud ehitus ja rajatised on tehtud kostja poolt talle kuuluval kinnistul ja hagejal ei olnud kunagi vastuväited selle kohta, et wc asub mitte kostjale kuuluval kinnistul.
27.Kinnistute piiripunktide määramisel on vaja lähtuda mitte ainult tunnistajate ütlustest, vaid esmajoones Maa-ameti ja maakatastri andmetest. See, et hageja ei ole nõus maamõõtjate teostatud mõõdistamisega, ei tähenda, et kinnistute piiripunktid on määratud ja pandud valesti. Kuna hageja kinnisasja katastriüksus moodustati plaanimaterjali alusel pärast kostja kinnisasja katastriüksuse registreerimist, tuleb hageja kinnisasja katastriüksuse piiripunktide koordinaatide kindlaksmääramisel lähtuda ajaliselt varem moodustatud kostja kinnisasja katastriüksuse piiripunktide koordinaatidest. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lõikest 1 ja AÕS § 129 lõikest 2 tuleneb üheselt, et vaidluse korral piiri asukoha üle tuleb lähtuda registrites (maakatastris) olevatest andmetest ning valduse ulatusest, piirimärkidest ja plaanimaterjali situatsioonielementidest saab lähtuda üksnes siis, kui registrites ei ole vastavaid andmeid. Kuna vaidlusalune piir on kindlaks määratud katastrimõõdistamise teel ning piiripunktid on seotud mõõdistamise põhivõrguga (koordinaatidega), tuleb piiri kindlaksmääramisel lähtuda maakatastris olevatest andmetest. Asja materjalides kõige värskem Maa-ameti koostatud kontrollmõõdistamise joonis on dateeritud 03.06.2014. Nimetatud joonisel on märgitud maakatastris registreeritud katastriüksuse piir ning kontrollmõõdistamise jooned, mis on mõõdistatud lähtudes looduses olevatest kõikidest punktidest (vanemad metallpostid, vanad ja uued plastaiapostid, mahalõigatud metallaiapostid, metallpostid, metalltorud jne). Lähtudes mõõtmiste erinevatest andmetest saadakse erinevaid andmeid pooltele kuuluvate kinnistute tegelike pindade kohta.
28.Maakohtu poolt otsuse aluseks võetud OÜ KT Geodeesia töö nr 55/15 ei peegelda olulisi andmeid, s.o millises suuruses kinnistute pinnad jäävad poolte omandisse pärast kinnistute vahel piiri märgistamist vastavalt OÜ KT Geodeesia plaanile. Kohus on jätnud arvestamata, et pärast piiripunktide määramist kaotab kostja oma kinnistust 66,62m2, aga hagejale kuuluva kinnistu pind suureneb, samas kui juba enne kohtusse pöördumist oli hageja valduses kinnistu pindalaga mitte vähem kui 1407m2.
29.Kostja ei nõustu ka kohtu järeldusega, et kostja omavoliliselt nihutas kinnistu piire, omastas hagejale kuuluva territooriumi ja valdab seda ebaseaduslikult. Kostja kinnitab, et kuni 2011.a puudusid hagejal pretensioonid kostjale. 2011.a otsustas hageja, et kataster näitab piiri asukohaks ühte kohta ja mõõtmised teist kohta. Hageja ütlused ja väited on vastusrääkivad. Isegi, kui kohus leiab, et kõnealune võrkaed on paigaldatud hageja kinnistule, ei saa kostja tegevust arvata ebaseaduslikuks, kuna ta tegutses dokumentide alusel, mis olid koostatud Maa-ameti poolt ja kantud maaregistrisse. Kostja hakkas võrkaeda paigaldama alles peale seda, kui maamõõtjad olid teostanud mõõtmised ja Maa-amet kinnitas piiripunktide kohad. Ka ei nõustunud maakohus hageja ega tunnistaja GP väitega, et kinnistute piiripunktiks peab olema roheline toru, mille paigaldas hageja värava ehitamisel. Enne hageja poolt kohtusse pöördumist tegi kostja hagejale pakkumised lahendada vaidlus kompromissiga, panna piir vaidlustatud ala keskele, millega hageja nõus ei olnud. Kostja viitab TsMS § 163 lõikele 1, leides, et maakohus nõustus hagejaga, et kinnistute piir peab olema teises kohas, kuid ei nõustunud hageja näidatud piiripunktide asukohaga. Eeltoodu alusel ei nõustu kostja menetluskulude jaotusega ja leiab, et kulude tema kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane. Vastustaja seisukoht
30.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
31.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Samuti jaotab kolleegium ja määrab kindlaks hüvitamisele kuuluvate apellatsioonimenetluse kulude rahalise suuruse.
32.Vastuseks apellandile selgitab kolleegium järgmist. Maakohus kohaldas õigesti asjakohast materiaalõigust. Olukorras, kus on tõendatud võimatus teha külgnevate maatükkide piir kindlaks plaanide ja piirimärkidega (AÕS § 128 lõige 1; katastriandmete ebaõigsus on tõendatud korduvate Maa-ameti kirjadega), tuleb vaidluse tekkimisel piiri kindlaksmääramisel lähtuda AÕS § 129 lõigetes 2 ja 3 sätestatud reeglitest. Lõike 2 kohaselt on esmajoones määravaks kinnistuomanike valduse ulatus. Seega kehtib sisuliselt eeldus, et poolte valduse ulatus vastab nende omandi ulatusele. Valduse ulatust peab tõendama hageja. Kui valduse ulatuse kindlaksmääramine ei ole võimalik, tuleb lõike 2 teise lause kohaselt lisada igale kinnisasjale vaidlusalusest maatükist ühesuurune osa. Kui aga selliselt piiri kindlakstegemine annab tulemuse, mis on vastuolus kindlakstehtud andmetega kinnisasja suuruse ja muude olude kohta, määratakse piir kinnisasja suurust ja muid asjaolusid arvestades, st sisuliselt kohtu mõistlikul äranägemisel. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras maakohus naaberkinnistute vahelist piiri määravad punktid vaidlusaluse maatüki tõendamist leidnud valduse ulatuse alusel. Seejuures hindas maakohus kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 kõiki kogutud tõendeid (tunnistajate ütlused, dokumentaalsed tõendid) kogumis ning korraldas asjakohase paikkonna vaatluse, kus kõik menetlusosalised kohal viibisid ja said anda selgitusi. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohus võttis arvesse ka tunnistajate poolt paikvaatluse käigus antud ütlused, mis eelduslikult tagas tõendite hindamisel faktilise olukorra maksimaalse arvestamise. Lisaks võimaldas maakohus menetluse peatamise kaudu pooltel koos teiste sama ühistu kinnistuomanikega teostada üldine kinnistute piiride ümbermõõtmine, mis eelduslikult oleks võimaldanud kogu piirkonna kinnistute piirid katastriandmetes viia vastavusse piiridega looduses ehk lahendada probleem oluliselt laiemalt, kui ainult hageja ja kostja kinnistute ühe külje piiri osas. Selline tegevus ei jäta kahtlust, et maakohus kujundas menetluse kestel selge siseveendumuse ja lähtus sellest tõendite hindamise tulemusena otsuse tegemisel. Apellatsioonkaebuse väited iga erineva tunnistaja ütluste kohta ei anna alust tõendite kogumi ümberhindamiseks. Kaebuses esiletoodu ei anna alust eelistada dokumentaalseid tõendeid tunnistajate ütlustele või osade tunnistajate ütlusi teistele. TsMS § 232 lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas sellised kokkulepped puuduvad.
33.Apellatsioonikohus jätab TsMS § 652 lõike 1 punkti 2 ning lõigete 3 ja 4 alusel tähelepanuta kaebuses sisalduva uue asjaolu kostja poolt ehitatud wc asumise kohta vaidlusalusel kinnistu osal, kuna maakohtus seda faktilist asjaolu kostja esile ei toonud ning kaebus ei sisalda ka põhjendust, miks seda asjaolu õigeaegselt ei esitatud. Kuna
käesoleva tsiviilasja esemeks ei olnud kostja kinnistu kõigi piiride kindlaksmääramine, ei saa nõustuda apellandi seisukohaga nagu oleks tõendatud, et maakohus vähendas kostja omandis oleva kinnistu suurust. Tsiviilasja materjalidest nähtub selgelt segadus vähemalt kostja kinnistu ühe külje piiri (piiripunktid 342, 343, 345) asukohaga. Kohtuistungil 25.11.2015 selgitas kostja, et pidi tooma kohaliku omavalitsuse nõudel teemaa äärset aeda sissepoole (t II kd lk 57). Märkus teisaldada aed kinnistu piirile sisaldus kostja suvila rekonstrueerimise projekti 2009.a kooskõlastuste lehel (samas lk 69). Samas on kohalik omavalitsus teatanud 2016.a, et viidatud märkus tuleb seoses piirivaidlusega jätta tähelepanuta (t III kd lk 12). Eeltoodust tuleneb, et kohalik omavalitsus lähtus 2009.a kinnistu piiri määratlemisel samuti ebaõigetest katastriandmetest ja seega ei ole asjakohased kaebuses esitatud arvutused.
34.Tsiviilasja materjalid ei anna alust nõustuda apellandi etteheidetega maakohtule menetluskulude jaotuse ebaõigsuse kohta. Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 162 lõikest 1, milline üldnormina reguleerib menetluskulude jaotust hagimenetluses, jättes kulud n-ö kaotanud poole kanda. Asjaolu, et maakohus rahuldas hageja nõude hagi aluses väljatoodud alternatiivsete faktiliste asjaolude alusel, ei anna alust lugeda hagi osaliselt rahuldatuks ega TsMS § 163 lõike 1 rakendamiseks. Tsiviilasja materjalid ei kinnita, et kostja poolt oleks hagejale pakutud kohtumenetluses kompromiss sellesarnases ulatuses, milles kohus hagi rahuldas, mistõttu ei ole alust ka TsMS § 163 lõike 2 kohaldamiseks. Sama sätte lõike 4 kohaldamiseks peaksid leidma tõendamist sellised faktilised asjaolud vaidluses, mille tõttu oleks kostjalt hageja kulude väljamõistmine tema suhtes mitte ainult ebaõiglane või ebamõistlik, vaid äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selliseid asjaolusid ei ole kostja käesolevas asjas tõendanud, kuid puudub vaidlus, et teatud ajahetkel paigaldas kostja võrkaia selliselt, et see poolitas eelnevalt hageja paigaldatud sissesõidu värava (foto t III kd lk 50) hagejaga oma tegevust kooskõlastamata. Asjaolu, et kostja lähtus seejuures katastriplaanist, ei õigusta tema käitumist, kuna ta oli teadlik, et piiri asukoha üle on naabriga vaidlus.
35.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Vastustaja esitas taotluse temale hüvitamisele kuuluvate kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks koos viivise tasumise kohustuse äramärkimisega. Taotluse kohaselt kulutas vastustaja lepinguline esindaja esindusele kokku 9,5h tunnitasuga 120 eurot (koos käibemaksuga), kokku 1140 eurot. Vastustaja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ja et kulud on kantud käesolevas apellatsioonimenetluses.
36.TsMS § 175 lõike 1 alusel kontrollib kolleegium järgnevalt vastustaja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Tulenevalt Riigikohtu praktikast on kohus kohustatud nimetatud ajaolud tuvastama ka juhul, kui vastaspool menetluskulude taotlusele vastuväiteid ei esitanud ja tsiviilasja materjalid ei anna alust tuvastada ka asjaolude omaksvõttu TsMS § 231 lõigete 2-4 alusel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-10713, punkt 15). Kolleegium on seisukohal, et vastustaja lepingulise esindaja töö oli vajalik ja põhjendatud kogu taotletu ulatuses. Seejuures oli põhjendatud ja vajalik, arvestades kaebuse sisu (sisaldas osaliselt uusi asjaolusid) ja mahtu kulutada sellega tutvumisele, analüüsile ja kliendiga arutelule 27.12.2016 ja 01.02.2017 kokku 5h. Samuti vastuse koostamisele koos kohtule edastamisega 12.02.2017 4,5h. Samuti vastab esindaja tunnitasu kohtupraktikas tavalisele mitteadvokaadist lepingulise
esindaja tasule. Seega kuulub vastustaja taotlus rahuldamisele täies ulatuses. Viivise väljamõistmise taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 177 lõike 4 alusel.
37.TsMS § 445 lõike 1 alusel määrab kolleegium vastustaja taotlusel kindlaks menetluskulude hüvitamise osas otsuse täitmise korra.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.