1.Tühistada Viru Maakohtu 14. aprilli 2016. a otsus osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi põhivõla väljamõistmiseks täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulude jaotuse ja kostjalt väljamõistetava menetluskulu suuruse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada Kiviõli Soojus AS hagi Maire Murumets vastu põhivõla 2735 euro 80 sendi väljamõistmiseks ja muuta menetluskulude jaotust.
3.Lugeda Viru Maakohtu 14. aprilli 2016. a otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 3.1 Kiviõli Soojus AS hagi Maire Murumets vastu rahuldada osaliselt. 3.2 Välja mõista Maire Murumetsalt Kiviõli Soojus AS kasuks põhivõlgnevus perioodi 1. detsember 2010. a kuni 30. aprill 2015. a eest summas 2735 ja 80 senti. 3.3 Välja mõista Maire Murumetsalt Kiviõli Soojus AS kasuks viivis põhivõlgnevuselt 2735 eurot 80 senti alates 10. juulist 2015. a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.4 Jätta poolte menetluskuludest maakohtus 80 % Maire Murumetsa ja 20 % Kiviõli Soojus AS-i kanda.
4.Kiviõli Soojus AS apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta poolte menetluskuludest maa-ja ringkonnakohtus 80 % Maire Murumetsa ja 20 % Kiviõli Soojus AS kanda.
6.Mõista Maire Murumetsalt välja Kiviõli Soojus AS kasuks menetluskuluna maa- ja ringkonnakohtu menetluses kokku 1000 eurot 20 senti. 7.Välja mõista Maire Murumetsalt Kiviõli Soojus AS kasuks viivis menetluskuludelt 1000 eurot 20 senti alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Väljamõistetud menetluskulud kuuluvad tasumisele Julianus Inkasso arveldusarvele nr EE222200221015269783 viitenumbriga 706303797.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kiviõli Soojus AS (hageja) esitas 10. juulil 2015. a hagi, milles nõuab Maire Murumetsalt (kostjalt) põhivõlgnevuse 3248 euro 44 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt omab kostja korteriomandit aadressil XXXXX Kiviõli. Hageja on võrguettevõtjana kütnud elamut, kus asub nimetatud korteriomand. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest igakuiselt arveid. Kostja tarbis ajavahemikus november 2009. a kuni juuni 2015. a hageja poolt osutatavat teenust selle eest kohaselt tasumata. Hageja on kostjale esitanud arveid alates juuni 2003. a kuni aprill 2015. a kogusummas 4167 eurot 70 senti. Kostja on samal ajavahemikul tasunud igakuiselt hagejale tarbitud teenuse eest osaliselt igakuiste maksetega. Hageja on lugenud kostja poolt tehtud maksete arvelt tasutuks kostja poolt täies ulatuses varasemate arvete tasumata osad. Hageja nõudis kostjalt arvete tasumist perioodil detsember 2010. a kuni aprill 2015. a eest summas 2735 eurot 80 senti ja viivist 512 eurot 64 senti. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 10. juulist 2015. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista seaduse alusel viivise menetluskuludelt. Hageja ei nõustunud kostja poolt toodud vastuväidetega. Nõue ei ole aegunud, sest kostja on pidevalt makseid teostanud. Hageja ei nõua kütte eest liialt suurt vahendustasu, sest arvete aluseks on 17. juuni 2004. a Kiviõli Linnavolikogu määrusega nr 8 kehtestatud soojusenergia piirhinna kooskõlastamine. Kuna poolte vahel puudus lepinguline suhe, siis on kostjal tarbitud teenuse eest tasumise kohustus VÕS § 1023 lg 1 alusel, kuna tegemist oli käsundita asjaajamisega, mis vastas korteriomaniku huvile ja tegelikule tahtele. Nõue ei ole aegunud, sest käsundita asjaajamise puhul on aegumistähtaeg 10 aastat.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja põhjenduste kohaselt on nõue aegunud, hageja nõuab liiga suurt vahendustasu (150-200%) ja kostjal puudub leping hagejaga. Kostja hinnangul ei ole viivisenõue õigustatud, sest ühelgi arvel ei ole viivist arvestatud ning põhinõude aegumise tõttu on aegunud ka viivisenõue. Kostja on üksi elav raske puudega pensionär. Kostja tunnistas 21. märtsi 2016. a kohtuistungil hagi summas 850 eurot. Muus ulatuses kostja hagiga ei nõustunud. Kostja väitel ei ole arvestatud tema poolt tasutud summasid (35 eurot kuus otsekorralduslepinguga). Kostja ei ole rohkem võimeline maksma.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks korteriomandi, asukohaga XXXXX , Kiviõli, soojusenergiaga varustamisest tuleneva põhivõlgnevuse perioodi 1. detsember 2010. a kuni 30. aprill 2015. a eest summas 912 eurot 39 senti. Kohus mõistis hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlgnevuselt alates 10. juulist 2015. a kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus jättis rahuldamata viivise ajaperioodi 25. jaanuar 2011. a kuni 10. juuli 2015. a eest. Kohus jättis hageja menetluskulud 28,5% ulatuses kostja ja 71,5% ulatuses hageja kanda, mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud summas 202 eurot 78 senti koos seadusjärgse viivisega kohtuotsuse jõustumisest menetluskulude tasumiseni ning jättis kostja menetluskulud kostja enda kanda.
Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand aadressil XXXXX Kiviõli, hageja on võrguettevõtjana XXXXX elamut (sh kostja korterit) kütnud ja esitanud teenuse eest korteriomanikule arveid. AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Keskpuiestee 41 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Tarbijapaigaldis kuulub korteriomanike kaasomandisse, seega tarbijapaigaldise omanikuks on kõik korteriomanikud ühiselt. Kohus ei nõustunud kostja poolt esitatud aegumise väitega, kuna arvete tasumisega (sh osaliselt) aegumine peatus TsÜS § 158 lg-te 1 ja 2 alusel. Hageja märkis nii hagiavalduses, kui ka kohtuistungil, et nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist alates detsembrist 2010. Samas, nagu nähtub hageja poolt esitatud arvetest, on võlgnevuse summa sisse arvestatud ka võlgnevus, mis tekkis enne 1. detsembrit 2010. a. Lisaks sellele märgib kohus, et hageja poolt on väga ebamääraselt määratletud võlgnevuse tekkimise algus ja periood. Seetõttu võttis kohus võlgnevuse arvestamisel arvesse arvetele märgitud igakuised tasumisele kuuluvad summad alates 1. detsembrist 2010. a (vastavalt hagiavalduse p 2.8 märgitule) ja kostja poolt antud perioodil tasutud summad. Hageja poolt kohtule esitatud arvetest nähtub, et kostjale on perioodil 1. detsembrist 2010. a kuni
30.aprillini 2015. a soojuse tarbimise eest arvestatud 2778 eurot 92 senti ( 51 arvet, tl 23-73). Hageja poolt kohtule esitatud dokumendist „Arvelduste seis“ nähtub, et kostja poolt on ajavahemikul 20. jaanuar 2011. a kuni 20. mai 2015. a (arvete 01.12.2010-30.04.2015 alusel) tasutud kokku 1866 eurot 53 senti (tl 148-152). Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tõendatud, et kostja poolt on hagejale tasumata perioodil 1. detsember 2010. a kuni 30. aprill 2015. a esitatud arvete eest tulenev võlgnevus summas 912 eurot 39 senti (2778,92-1866,53=912,39), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus selgitas, et hageja poolt esitatud tõenditega (soojusenergia realisatsiooni hinna arvestamise metoodika, kooskõlastatud piirhinnad, Konkurentsiameti poolt kehtestatud piirhinnad) on tõendatud arvetel märgitud soojusenergia maksumus. Kostja on viivisenõude vaidlustanud. Arvestades asjaolu, et hagis esitatud viivise arvestamisel on võetud arvesse ka enne 1. detsembrit 2010. a tekkinud võlgnevust ning samuti võttes arvesse kostja tervislikku ja majanduslikku seisundit (kostja omab sügavat puuet, mis tingib täiendavaid kulutusi hooldaja palkamiseks), leidis kohus, et kostja vastu esitatud viivisenõue summas 512 eurot 64 senti ei ole põhjendatud. Kohus leidis, et viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks põhjendamatult koormav ning vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 tähenduses. Lisanduva viivise nõudes on hagi põhjendatud tulenevalt TsMS § 367, VÕS § 113 lg 1, § 94. Seoses sellega, et kohus rahuldas hagi osaliselt (ca 28,5% ulatuses), jättis kohus hageja menetluskulud 28,5% ulatuses kostja kanda. Muus osas, s.o 71,5% ulatuses, jäid hageja menetluskulud hageja enda kanda. Hageja menetluskulud on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 411 eurot 50 senti (koos käibemaksuga), kokku 711 eurot 50 senti. Kostja kanda jäeti 28,5% hageja menetluskuludest ehk 202,78 eurot. Kostja menetluskulud (150 eurot) jäid kostja enda kanda, kuna menetlusdokumendi, seoses millega antud kulu tekkis, esitas kostja hilinemisega ning antud asjaolust lähtuvalt ei saa kohus kostja kantud menetluskulu arvestada.
MENETLUSOSALISE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Kiviõli Soojus AS esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hagiavaldus kostja vastu täies ulatuses, jätta kostja menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja täies ulatuses hageja menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kostja igakuiste maksetega tasunud arved kuni detsembrini 2010. a. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et hageja on lugenud kostja poolt tasutud maksete arvelt tasutuks kostja poolt täies ulatuses varasemate arvete tasumata jäägid (k.a november 2010. a arve). Põhinõue on perioodi detsember 2010. a kuni aprill 2015. a eest 2735 eurot 80 senti. Seetõttu on väär ka kohtuotsus viivisenõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude väljamõistmise ning jaotuse osas; 2) ei nähtu kohtuotsuse sisust hageja poolt 21. märtsil 2016. a toimunud kohtuistungil esitatud täiendava tõendi „arvelduste seis“ arvesse võtmine kohtuotsuse tegemisel. Nimetatud tõendist nähtub üheselt 20. mai 2015. a seisuga veerust „saldo“ kostja võlgnevus summas 2735 eurot 80 senti. Kohus pole esitanud selgitust, miks kõnealust tõendit ei arvestata vastavalt tõendis kajastatud võlgnevuse saldole. Põhivõlgnevuse kujunemine nähtub hagiavaldusele lisatud tasumata arvetelt, mille sisu ei ole samuti kohtuotsuses käsitletud; 3) on maakohus käsitlenud hageja õiguskaitsevahendite rakendamise ajalist küsimust omaalgatuslikult ja kostjat soosivalt. Kostja ei ole vastavasisulist vastuväidet käesolevas menetluses esitanud. Kui kostja oleks selle esitanud, oleks hageja esitanud tõendid, mille kohaselt on hageja alates 2013. a märtsist kohtuvälises inkassomenetluses kostjale edastanud võlateatisi, pretensioone, meeldetuletusi ja helistanud kostjale, tuletanud kostjale võlgnevust meelde ja palunud korduvalt kostjal võlgnevus hagejale tasuda. Tõendamist ei ole leidnud maakohtu ekslik järeldus, et hageja on käitunud kostja suhtes pahatahtlikult.
5.Vastustaja Maire Murumets jättis apellatsioonkaebusele vastamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Viru Maakohtu
14.aprilli 2016. a otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis hagi põhinõude täies ulatuses väljamõistmise osas rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 2735 eurot 80 senti ja muudab menetluskulude jaotust.
7.Maakohus on tuvastanud ja apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud järgmiseid asjaolusid: • • • •
kostjale kuulub korteriomand Kiviõlis XXXXX (registriosa XXXXX ); hageja on võrguettevõtjana XXXXX elamut, sh kostja korterit, kütnud; hageja on osutanud kostjale kaugkütte teenust ning esitanud osutatud teenuse eest korteriomanikust kostjale arved; kostja on talle esitatud arveid tasunud osaliselt.
Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel puudub leping kostjale kütteteenuse osutamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja saab nõuda kostjalt tasu maksmist VÕS § 1023 lg 1 alusel. Hageja on teinud käsundita asjaajamise korras kulutusi kostjale kütteteenuse osutamisel. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-83-12 (p 14) leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad soojusenergiat või ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuseid lepinguta, on tegemist käsundita asjaajamisega.
Käsundita asjaajamise puhul ei ole tegemist tehingust, vaid seadusest tuleneva nõudega. TsÜS § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja on esitanud nõude kostjale esitatud arvete alusel ajavahemikus 31. detsembrist 2010. a kuni 30. aprillini 2015. a. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 10. juulil 2015. a. Hageja on esitanud nõude tähtaegselt.
8.Maakohus on hagi osaliselt rahuldades nõustunud hageja poolt esitatud kütteteenuse tariifiga. Hageja on 11. märtsi 2016 menetlusdokumendis esitanud Kiviõli Soojus AS nõukogu poolt 3. detsembril 2008. a kinnitatud „Soojusenergia realisatsiooni hinna arvestuse metoodika“ (tl 121) ning soojusenergia piirhindade ülevaate alates 2008. a-st (tl 122-138). Kuna apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust kütteteenuse tariifimäärade osas, siis lähtub ringkonnakohus tariifide osas hageja poolt esitatust.
9.Ringkonnakohus käsitleb esmalt põhinõude suuruse ja arvestamise küsimust. Maakohus on tuvastanud, et kostjale on perioodil 1. detsember 2010. a kuni 30. aprill 2015. a esitatud arveid summas 2778 eurot 92 senti ning kostja on perioodil 20. jaanaurist 2011 kuni 20. mai 2015 tasunud kokku 1866 eurot 53 senti. Seejärel on maakohus arvete summast (2778 eurot 92 senti) tasutud summad (1866 eurot 53 senti) lahutanud ning järeldanud, et hageja põhinõude suuruseks saab olla 912 eurot 39 senti. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu tehtud tehte algandmed ebaõiged. Kuigi hageja on hagiavalduses põhinõude kujunemist põhjendanud ebaõige viitega tõenditele (hagiavalduse lisale 3, kus on esitatud arved detsembrist 2010. a kuni aprillini 2015. a), on hageja täpsustanud põhinõude kujunemist 21. märtsil 2016. a toimunud kohtuistungil. Kohtuistungil esitas hageja dokumentaalse tõendi „Arvelduste seis“ (tl 147-153), kus on toodud igakuiselt kostjale esitatud arved, kostja poolt tasutud summad ning kostja kumuleeruv võlgnevus alates 22. novembrist 2007. a kuni 20. mai 2015. a. Nimetatud tõendi kohaselt on kostja võlgnevus 31. detsembri 2010. a seisuga 1170 eurot 49 senti. Võlgnevus on kasvanud 2011. a lõpuks 1520 euro 56 sendini, 2012. a lõpuks 1984 euro 73 sendini, 2013. a lõpuks 2378 euro 84 sendini, 2014. a lõpuks 2651 euro 49 sendini ning 20. maiks 2015. a 2735 euro 80 sendini. Maakohus on jätnud kohtuotsuses dokumentaalse tõendi „Arvelduste seis“ sisuliselt hindamata. See on viinud maakohtu ebaõige järelduseni põhinõude suuruse hindamisel. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja on (kõikide) talle kostja poolt tasutud rahasummadega põhinõude suuruse arvutamisel arvestanud ja lugenud 2010. a detsembrile eelnevad arved tasutuks maksetega, mis on tehtud ajavahemikus 2010. a detsembrist 20. maini 2015. a. Maakohus on jõudnud väärale järeldusele, et kostja poolt detsembri 2010. a arvele järgnevad maksed on tehtud korrelatsioonis nimetatud arvele järgnevate arvetega ning sellest lähtudes teinud lahutustehte. Samuti pole kostja tõendile „Arvelduste seis“ esitanud sisulisi vastuväiteid maakohtu ega ka apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on tõendi „Arvelduste seis“ hindamisel koos teiste antud asjas esitatud tõenditega (kostjale esitatud arved, menetlusosaliste seletused istungil) tõendatud, et kostja põhivõlgnevuse suuruseks seisuga 20. mai 2015 on 2735, 80 eurot.
10.Maakohus jättis hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisenõude 512, 64 eurot rahuldamata. Maakohtu hinnangul on hagis esitatud viivise arvestamisel võetud arvesse enne
1.detsembrit 2010. a tekkinud võlgnevust. Maakohus arvestas kostja tervislikku ja majanduslikku seisundit ning leidis, et viivise väljamõistmine hageja nõutud ulatuses oleks kostja jaoks põhjendamatult koormav ja vastuolus hea usu põhimõttega. Lähtudes riigikohtu lahenditest tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10 ja 3-2-1-43-13 võib kohus hea usu põhimõtet rakendada sõltumata poolte õiguslikest väidetest.
Ringkonnakohus leiab, et maakohus on iseenesest põhjendatult jätnud hea usu põhimõtet kohaldades sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata, kuid muuta on vaja maakohtu otsuse põhjendusi hea usu põhimõtte kohaldamisel. Ringkonnakohus märgib, et hageja poolt esitatud viiviste arvestamise tabeli kohaselt on viivist arvestatud alates 31. detsembri 2010 arvest, mis on tasumata arvetest kronoloogiliselt esimene. Hageja ei ole 1. detsembrile 2010. a eelnevaid arveid viivise arvutamisel arvestatud, nagu on leidnud maakohus. Viivitatud päevade arvu kontrollimisel ja päevade arvust lähtuva seadusjärgse viivise summa liitmisel, pole tulemit arvestades matemaatiliselt võimalik, et hageja poolt toodud summas 512,6406868 eurot oleks arvestatud viivist arvetelt, mis eelnesid
1.detsembrile 2010. a. VÕS § 113 lg 8 alusel võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 kohaselt võib kohus viivise maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada viivise mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kostja kohustuse täitmise ulatust, hageja õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole taotlenud kohtult viivise vähendamist, mistõttu ringkonnakohus ei saa kostjalt väljamõistetud viivist vähendada VÕS § 162 lg 1 alusel. Kostja on temale esitatud arveid tarbitud kütteteenuse eest tasunud pikka aega üksnes osaliselt ning hageja nõuab kostjalt seetõttu sissenõutavaks muutunud kohustuse täitmata jätmise tõttu seadusjärgset viivist, mille nõudmine ei saa üldjuhul olla hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja on oma kirjalikus vastuväites (lk 84) avaldanud, et talle jääb arusaamatuks viivise nõue 5 aastat tagasiulatuvalt olukorras, kus talle esitatud arvetel ei ole viivist arvestatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja poolt kohtule tõendina esitatud arvetel ei ole mitte ühelgi arvestatud kostjale viivist tasumata summadelt. Küll on arvetel märgitud viivis määraga 0, 2 %. Sellest saab ringkonnakohus teha järelduse, et hageja on hakanud kostjalt nõudma viivist alles hagi esitamisel kohtusse ja ka viivise arvestus on koostatud kohtumenetluse ajal (lk 74). Kuna poolte vahel puudub leping, saab hageja nõuda viivist üksnes seadusjärgses määras, mistõttu on hageja poolt kostjale esitatud arvetel märgitud viivise määr 0,2 % kostjat eksitav. Seetõttu tuleb nõustuda kostjaga, et nimetatud olukorras ei ole põhjendatud nõuda kostjalt viivist, mis on arvestatud pika perioodi eest enne hagi esitamist, olukorras, kus hageja ei ole kohtuväliselt viivise nõuet esitanud. Hageja käitumine viivise arvestamisel ja sissenõudmisel on olnud vastuoluline ning seetõttu vastuolus hea usu põhimõttega. Hagi tuleb jätta rahuldamata hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 512 euro 64 sendi nõudes. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja tasumata põhinõudelt viivise seadusjärgses määras alates 10. juulist 2015 (otsuse resolutsiooni p 3).
11.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab osaliselt hageja apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, tuleb muuta menetluskulude jaotust TsMS § 173 lg 3 alusel. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 märgib ringkonnakohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab ringkonnakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seoses hagi ning apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. Hageja menetluskulud maakohtus (tl 142-143) on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 411 eurot 50 senti (koos käibemaksuga), s.o kokku 711 eurot 50 senti ning ringkonnakohtus 595 eurot, s.o apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 275 eurot ja õigusabi kulu 320 eurot. Kostja ei ole maakohtu otsust hageja menetluskulu suuruse kindlaksmääramise osas vaidlustanud.
Lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramisel lähtub ringkonnakohus TsMS § 175 lg-st 1, hinnates kulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 75 eurot käibemaksuta on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13 ja 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13) Ringkonnakohtu hinnangul on tsiviilasja keerukust ja mahukust arvestades põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja tasu maa- ja ringkonnakohtu menetluses kokku 675 eurot 25 senti. Ringkonnakohus vähendab hageja lepingulise esindaja apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu ning loeb Viru Maakohtu 14. aprilli 2016. a kohtuotsusega tutvumise ja seisukoha kujundamise ajakulu 45 minutit hõlmatuks apellatsioonkaebuse koostamise ja kohtule esitamise ajakuluga. Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 538 eurot 75 senti, mis sisaldab riigilõivu 275 eurot ja õigusabikulusid 263 eurot 75 senti. Kostja kannab nimetatud summast 80%. Hageja põhjendatud menetluskulu rahaliseks suuruseks maa- ja ringkonnakohtu menetluses kokku on 1250 eurot 25 senti, s.o riigilõiv 575 eurot ja lepingulise esindaja kulu 675 eurot 25 senti. Kostja kanda jääb nimetatud summast 80%, kokku 1000 eurot 20 senti. Kostja ei ole menetluskulu nimekirja esitanud ja andmed kostjal menetluskulu olemasolu kohtas asja materjalides puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson
Andra Pärsimägi
Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.