2-16-10114
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtunik
Sirje Õunpuu
Määruse tegemise aeg ja koht
30. november 2016.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-10114
Tsiviilasi
Tallinna linna avaldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Avaldaja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht Niine 2, 10414 Tallinn, e-post [email protected]), esindaja sotsiaalhoolekande osakonna peaspetsialist Ulli XXXX Puudutatud isikud XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX), esindaja määratud korras vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo (Advokaadibüroo Naur & Pärn; e-post [email protected]) XXXX (isikukood XXXX, elukoht registris XXXX) XXXX (isikukood XXXX, andmed rahvastikuregistris puuduvad) Kirjalik menetlus
2-16-10114 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Tallinna linn (avaldaja) esitas 13.10.2016.a Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava XXXX nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt taotleb avaldaja nõusolekut eestkostetavale kuuluva korteriomandi asukohaga XXXX (registriosa nr XXXX) võõrandamiseks. Harju Maakohtu 31.08.2016.a määrusega seati XXXX üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks. Eestkostjaks määrati Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu. XXXX viibib alates septembrist 2016.XXXX, kus talle on tagatud vajalik tugi, abi ja järelevalve. Teenuse kulude katmiseks tasub eestkostetav 95% oma vanaduspensionist (389,89 eurot kuus) hooldekodule. Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet tasub igakuiselt hooldekodule lisaks 119,60 eurot. XXXXle kuulub korteriomand asukohaga XXXX, kus ta elas enne hooldekodusse paigutamist. Keskmiselt on korteri püsikulud ühe kuu lõikes umbes 184 eurot. Lähtudes eestkostja kohustusest eestkostetava vara hea eestkostja hooldusega valitseda, säilitada ning võimaluse korral suurendada, leiab eestkosteasutus, arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ning majanduslikku olukorda, on kõige mõistlikum võõrandada puudutatud isikule kuuluv korteriomand. Kinnisasja müügist saadud rahalised vahendid tuleb paigutada XXXX pangakontole ning rahaliste vahendite arvelt saab tasuda XXXX hooldekodu kohamaksumust ja kasutada rahalisi vahendeid muude isiku igapäevast heaolu puudutavaid kulutuste katmiseks. Eestkostetavale määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, eestkostetavale määratud esindaja arvamusega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et eestkostetava huvid seoses kõnesoleva korteriomandi müügiga on igakülgselt kaitstud. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 ja 3 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust ega kohustuda tegema nendega käsutusi. Avaldaja taotleb luba müüa eestkostetavale kuuluvat korterit asukohaga XXXX. Avaldaja selgituste kohaselt ei vaja eestkostetav korterit, see seisab kasutuna. XXXX ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline iseseisvalt oma elu korraldama ja õigusi kaitsma. Märgitu tõttu ei saa eestkostetav kasutada oma korterit, aga korteriga seotud kulud tuleb igakuiselt maksta eestkostetava arvelt. Eestkostetav viibib käesoleval ajal hoolekandekeskuses ja peab ka edaspidi (tõenäoliselt elu lõpuni) viibima hoolekandeasutuses. Suhted lastega (puudutatud isikud XXXXja XXXX) on katkenud ning varasemas eestkoste määramise menetluses on selgeks tehtud, et lapselaps XXXX kuritarvitas XXXX usaldust ning kasutas viimase pangakaarti oma huvides. Korteri ülalpidamine on muutunud/muutumas majanduslikult koormavaks. Eestkostetava sissetulekud ei ole piisavad, et teha kulutusi talle kuuluva korteri säilimiseks, kommunaalkulude tasumiseks ning maksta enda ravi- ja hoolduskulusid.
2-16-10114 Eestkostetava XXXX ainsaks sissetulekuks on vanaduspension summas 389,89 eurot kuus. Hooldekodu eest tuleb igakuiselt maksta umbes 500 eurot. Kohtule edastatud materjalidest nähtub, et XXXX oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline iseseisvalt elama. Ta vajab pidevat igapäevast kõrvalabi ja jälgimist ning hooldust ja ravi. Tsiviilasja materjalide põhjal on alust arvata, et XXXX ei hakka kunagi eelmärgitud korterit kasutama tulenevalt oma tervislikust seisundist tingitud võimetusest iseseisvalt hakkama saada. Toodud põhjendustel soovitakse korter ka müüa. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava õigused ja huvid ei saa kahjustatud, rahuldab kohus avalduse tingimustega, mis on ära toodud käesoleva määruse resolutsioonis. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas eestkostetava esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.