Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Danske Bank – a/a EE513300333522160001 Nordea Bank – a/a EE221700017003510302 Riigilõivude tasumisel tuleb kasutada kohtust või avalikust e-toimikust saadud unikaalset viitenumbrit. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus tuvastas, et kokkuleppega võttis kostja kohustuse tasuda põhivõla 110 eurot ja leppetrahvi 20 eurot kostja poolt kokkuleppe mittetäitmise korral. Samuti pidi kostja kokkuleppe järgi tasuma viivist 1% päevas võlgnetavalt summalt. Maakohtu hinnangul on kokkuleppe järgne viivis ebamõistlikult suur. Riigikohtu seisukoha järgi võib viivise ebamõistlikule suurusele viidata ainuüksi asjaolu, kui viivis ületab kordades põhinõuet (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-12, p 20). Praegusel juhul ületab viivisenõue põhivõlga. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt oleks põhjendatud nõuda kostjalt põhivõlast suuremat viivist. Riigikohus on selgitanud, et erandina peab põhivõlast suurema viivisenõude korral tõendama vastava kahju olemasolu võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, mis õigustaks põhivõlast suurema viivise väljamõistmist. Arvestades lepingu täitmise asjaolusid, kostjapoolset kohustuse täitmist (ja täitmata jätmist) ning seda, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, samuti täitmata põhivõla suurust, tuleb kostjalt nõutavat viivist vähendada põhivõla summani, so 110 euroni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 6633 ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 33% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.

Lähtuvalt hageja hagiavalduse taotlusest ja 09.08.2016 esitatud menetluskulude avaldusest, on hageja menetluskuluks hagilt tasutud riigilõiv 125 eurot. Samuti tuvastas kohus, et hageja on kandnud kulusid kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituriga summas 36 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, siis tuleb sellest hüvitada käibemaksuta summa. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 155 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 33% ehk summa 51,15 eurot.

Moonika Tähtväli kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.