lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-1425/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 27.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-19-1425/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
899
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-19-1425

Määruse kuupäev

27. september 2019

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

D.T. (T) kaebus Viru Vangla kohustamiseks teha kaebajale parema jala operatsioon

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla kinnipeetav D.T. (edaspidi kaebaja) esitas 24. juulil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebaja selgitab, et on pöördunud korduvalt vangla meditsiiniosakonna poole parema jala operatsiooni küsimusega, kuid vangla keeldub talle operatsiooni tegemisest. Kaebaja sõnul on vangla talle operatsiooni asemel andnud valuvaigistavaid tablette. Samuti eirab vangla kirurgi 2017. a ettekirjutust anda kaebajale ortoos. Kaebaja palub kohtul asja arutada ja kohustada vanglat tegema talle parema jala operatsiooni. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Vastusena kohtunõudele teavitas Viru Vangla 3. septembril 2019 kohut kokkuvõtlikult järgmistest asjaoludest. Kaebajal oli 31. augustil 2015 jalatrauma. Viru Vanglasse saabus kaebaja 10. oktoobril 2016. Viru Vangla meditsiiniosakonna kirurg-traumatoloogi poolt määrati kaebajale plastiktugevdusega ortoos, mis väljastati kaebajale 14. veebruaril 2017. Operatsiooni kaebajale ei määratud. 25. jaanuaril 2018 teatas kaebaja kirurg-traumatoloogi vastuvõtul, et kambri läbiotsimisel võeti talle väljastatud hüppeliigese ortoos ära. Kaebajale on võimaldatud sideme kasutamine hüppeliigese fikseerimiseks.
29.augustil 2019 pakkus meditsiiniosakonna õde kaebajale küljetugevdustega ortoosi, kuid kaebaja keeldus seda vastu võtmast ja isegi proovimast, nõudes pehmet ortoosi. Kaebajale on planeeritud ortopeedi konsultatsioon otsustamaks edasise ravivajaduse üle.

3-19-1425

3.Koos vastusega edastas Viru Vangla kohtule kõnealuseid asjaolusid puudutavad materjalid, millest nähtuvalt on kaebaja alates 2018. aastast esitanud Viru Vangale taotlusi, et talle tehtaks jalaoperatsioon. Taotlustele on vastanud Viru Vangla meditsiiniosakond, selgitades, et kaebajale ei ole operatsiooni planeeritud, kuna kirurg ei ole pidanud seda vajalikuks.

KOHTU SEISUKOHT

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõige 1 punkt 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5.HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega tuleb esmalt hinnata, kas vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.
6.Kaebaja soovib, et talle tehtaks jalaoperatsioon, ning on esitanud kohtule nõude kohustada vanglat talle operatsiooni tegema. Vangla meditsiiniosakonna vastustest kaebaja taotlustele nähtub, et arst ei ole kaebajale operatsiooni tegemist pidanud vajalikuks. Kohtu hinnangul on kõnealuse vaidluse sisuks tervishoiuteenuse osutamine, sest kirurgilise operatsiooni vajaduse üle otsustamine saab toimuda üksnes tervishoiuteenuse osutamise raames.
7.Vangistusseaduse (VangS) § 49 lõike 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lõike 21 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas TTKS alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. VangS § 52 lõike 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt TTKS eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lõige 2). TTKS § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist.
8.Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 7. aprillil 2011 asjas nr 3-3-4-1-11 tehtud määruse punkti 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on veel märkinud, et VangS § 52 lõike 2 järgi on ravi ja uuringute määramine vanglas arsti erialane otsus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus (vt 18. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-1180, punkt 12).
9.Tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlustest tuleb eristada avalik-õiguslikke vaidlusi, mis võrsuvad meditsiinilise abivahendi väljastamisest keeldumisest. Kohtupraktikast tulenevalt on meditsiinilise abivahendi väljastamisest keeldumise otsused, millega ei otsustata abivahendi meditsiinilise vajaduse üle, haldusotsused (nt Riigikohtu erikogu 8. detsembri 2016 määrus asjas nr 3-2-4-1-16).

3-19-1425 Praeguses asjas ei ole kohtu arvates tegemist vaidlusega meditsiinilise abivahendi väljastamise üle. Kuigi kaebaja on kaebuses muu hulgas osutanud, et vangla võttis temalt kambri läbiotsimise käigus ära talle väljastatud ortoosi, ei ole kohtu hinnangul kaebus esitatud eesmärgiga kohustada vanglat talle ortoosi väljastama. Viru Vangla vastusest kohtunõudele selgub, et kaebaja on keeldunud ka meditsiiniõe pakutud uuest küljetugevdustega ortoosist. Kaebusest nähtub kohtu hinnangul selgelt kaebaja soov, et vangla võimaldaks talle parema jala operatsiooni. Viru Vangla edastatud materjalidest tulenevalt ei ole arst pidanud operatsiooni kaebajale vajalikuks. Tulenevalt VangS § 52 lõikest 2 on tegemist arsti erialase otsustusega, mis tehakse tervishoiuteenuse osutamise käigus.

10.Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et vangla ja kaebaja vahel on vaidlusaluses olukorras tekkinud eraõiguslik suhe ning kaebus ei kuulu läbivaatamisele halduskohtus. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kohus selgitab, et eraõiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamise pädevus on maakohtul.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
12.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium