Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
3-19-1772 14.11.2019 Reelika Kitsing Dmitri Tsajuni kaebus Viru Vangla 28.08.2019 käskkirja nr 6-3/606-1 punktide 2 ja 3 tühistamiseks Kaebaja – Dmitri Tsajun Vastustaja – Viru Vangla
1.Võtta haldusasja nr 3-19-1262 materjalide seast praeguse haldusasja materjalide juurde Dmitri Tsajuni 03.06.2019 vaie nr 6-12/202-1.
2.Võtta haldusasja nr 3-19-1425 materjalide seast praeguse haldusasja materjalide juurde Dmitri Tsajuni 30.07.2019 taotlus nr 6-10/29607-1.
3.Võtta haldusasja nr 3-19-1855 materjalide seast praeguse haldusasja materjalide juurde Dmitri Tsajuni 02.10.2019 vaie nr 6-12/348-1.
4.Tagastada Dmitri Tsajuni kaebus.
5.Jätta Dmitri Tsajuni menetlusabi taotlus läbi vaatamata. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Määrus ja selle tõlge toimetada kätte kaebajale. Määrus edastada Viru Vanglale.
1.Viru Vangla 28.08.2019 käskkirjaga nr 6-3/606-1 (tl 13–16) otsustati tunnistada kinnipeetav D. Tsajun süüdi 1) vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 rikkumises 14.08.2019 aset leidnud intsidendi osas seoses 14.08.2019 ettekandega nr 6-20/4123-1 ning karistada teda 15 ööpäevaks kartserisse paigutamisega kolmekuulise katseajaga (käskkirja p 1);
3-19-1772 2) Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumises 15.08.2019 aset leidnud intsidendi osas seoses 15.08.2019 ettekandega nr 6-20/4138-1 ning karistada teda 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega kolmekuulise katseajaga (käskkirja p 2); 3) Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 rikkumises 16.08.2019 (käskkirja resolutsioonis ekslikult märgitud 16.06.2019) aset leidnud intsidendi osas seoses 19.08.2019 ettekandega nr 6-20/4212-1 ning karistada teda 10 ööpäevaks kartserisse paigutamisega kolmekuulise katseajaga (käskkirja p 3).
2.D. Tsajun esitas 28.08.2019 Viru Vangla 28.08.2019 käskkirjale nr 6-3/606-1 võõrkeelse vaide (registreeritud 02.09.2019 nr-ga 6-12/307-1; tl 28).
3.Viru Vangla jättis 16.09.2019 otsusega nr 6-12/307-2 (tl 29–30) D. Tsajuni vaide käiguta ja andis talle tähtaja 10 päeva otsuse kättetoimetamisest vaidest eestikeelse tõlke esitamiseks.
4.D. Tsajun esitas 17.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et ei ole rahul Viru Vangla otsustega nr 6-3/606-1, nr 6-20/4138-1 ja nr 6-20/4212-1 ning palub otsused nr 6-20/4138-1 ja nr 6-20/4212-1 tühistada. Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja nende otsuste vaidlustamiseks ka vangla poole, aga vangla tagastas tema pöördumise, kuna see oli kirjutatud vene keeles. Samas ei võimalda vangla ise kaebajal eesti keelt õppida. Kaebajal on eesti keele A1 tase ning tal on vaja õppida. Seetõttu tuleks kohtul lugeda kohtueelne menetlus läbituks. Valvurid aitavad kaebajal eesti keeles kirjutada ja kontaktisik teab seda. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
5.Viru Vangla tagastas 09.10.2019 kirjaga nr 6-12-/307-3 (tl 34) kaebaja 28.08.2019 vaide selles puuduste kõrvaldamata ehk vaide eestikeelse tõlke esitamata jätmise tõttu. Kirja põhjenduste kohaselt oskab kaebaja vanglale teadaolevalt piisavalt riigikeelt, et kaitsta oma õigusi eesti keeles. Seda kinnitavad tema poolt vanglale hulgaliselt esitatud eestikeelsed kirjalikud pöördumised, samuti oskab ta vestelda vanglateenistuse ametnikega eesti keeles.
KOHTU SEISUKOHT
6.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
7.Kohtule on kaebusest aru saada, et kaebaja ei ole nõus Viru Vangla 28.08.2019 käskkirja nr 6-3/606-1 punktidega 2 ja 3 ehk tema karistamisega talle 15.08.2019 ettekandes nr 6-20/4138-1 ja 19.08.2019 ettekandes nr 6-20/4212-1 ette heidetud tegude eest. Kuna ettekanded ei ole haldusaktid, mida kaebaja saaks tühistamiskaebusega kohtus vaidlustada, peab kohus lähtuvalt kaebaja tegelikust tahtest võimalikuks tõlgendada kaebust selliselt, et kaebaja palub selles tühistada Viru Vangla 28.08.2019 käskkirja nr 6-3/606-1 punktid 2 ja 3.
8.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus muu hulgas, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS §-s 121 ning ühe kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (HKMS § 47).
9.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 81 sätestab, et kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust
3-19-1772 pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib juhul, kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse, kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused või ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Kui vaie on aga tagastatud õigusvastaselt, saab kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (Riigikohtu 29.04.2014 määruse nr 3-3-1-78-13 p 19). Kohus peab seetõttu veenduma, kas ka tegelikult esinesid alused, millele viidates isiku vaie kohustuslikus kohtueelses menetluses tagastati.
10.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitatud vaie Viru Vangla 28.08.2019 käskkirjale nr 6-3/606-1 oli võõrkeelne (tl 28), mistõttu jättis vangla selle 16.09.2019 otsusega (tl 29) käiguta ja andis kaebajale tähtaja vaide eestikeelse tõlke esitamiseks. Sealjuures selgitas vangla kaebajale, et puuduse kõrvaldamata jätmisel jääb tema vaie haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Hoolimata nendest selgitustest ei kõrvaldanud kaebaja vaides esinenud puudusi ning vangla jättis 09.10.2019 otsusega (tl 34) kaebaja vaide läbi vaatamata ja tagastas selle.
11.Vangla on vaiet tagastades õigesti osutanud sellele, et Eesti Vabariigi asutuste asjaajamise keeleks on eesti keel (Eesti Vabariigi põhiseaduse §-d 6 ja 52, keeleseaduse § 10 lg 1, HMS § 20 lg 1). Vanglale esitatud võõrkeelsete vaiete menetlemise kord on sätestatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 491. Sellest tulenevalt saadetakse võõrkeelne vaie üldreeglina kinnipeetava kulul tema nõusolekul tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping (VSkE § 491 lg-d 1 ja 2). Juhul, kui kinnipeetaval on vanglasisesel isikuarvel vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks, kuid ta keeldub nõusoleku andmisest tõlkekulude kandmiseks, ei võeta tema võõrkeelset avaldust menetlusse (VSkE § 491 lg 3). Olukorda, kus kinnipeetaval ei ole tema vanglasisesel isikuarvel vahendeid tõlketeenuse eest tasumiseks (nagu praegusel juhul kaebajal), reguleerivad VSkE § 491 lg-d 4 ja 5. Nendest sätetest tulenevalt tasub vanglateenistus sellisel juhul tõlketeenuse eest ise vaid siis, kui vanglateenistuse hinnangul ei ole kinnipeetav võimeline eesti keeles oma õigusi kaitsma. Kui vanglateenistus on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, tuleb tal VSkE § 491 lg 5 kohaselt jätta vaie tõlkijale edastamata.
12.Vangla on kaebaja vaide tagastamise otsuses leidnud, et kaebaja on võimeline kaitsma eesti keeles oma õigusi, sest ta on ka varasemalt esitanud vanglale hulgaliselt eestikeelseid kirjalikke pöördumisi (vähem kui kahe kuu jooksul on kaebaja esitanud üle 200 pöördumise). Lisaks oskab kaebaja vangla kinnitusel vanglaametnikega eesti keeles suhelda. Kaebuses märgib kaebaja aga, et tema eesti keele oskus vastab tasemele A1 ning vangla ei võimalda tal eesti keelt õppida, kuigi see on talle ette nähtud tema individuaalses täitmiskavas.
13.Keeleseaduse lisa 1 „Keeleoskustasemete kirjeldused“ kohaselt suudab A1 tasemel keeleoskusega inimene järgmist: „Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sama ringi küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluspartner räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.“ Kuigi A1 tasemel keeleoskus ei ole seega suure tõenäosusega piisav, et kaitsta selles keeles ilma kõrvalise abita oma õigusi ka keerulisemates vaidlustes, saab praegusel juhul siiski piisava kindlusega arvata, et kaebaja oli tema keeleoskust ja kogemust arvestades võimeline esitama Viru Vangla 28.08.2019 käskkirja nr 6-3/606-1 peale vaide ka eesti keeles, kasutades selleks vajadusel valvurite abi.
14.Asjaolu, et kaebaja on esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi, nähtub kohtule ka kohtute infosüsteemist kättesaadavatest andmetest. Nimelt on mitmete haldusasjade materjalide seas erinevaid kaebaja poolt Viru Vanglale esitatud eestikeelseid avaldusi. Näiteks on kohtule
3-19-1772 haldusasjades nr 3-19-1262, nr 3-19-1425 ja nr 3-19-1855 esitatud kaebaja 03.06.2019, 30.07.2019 ja 02.10.2019 koostatud eestikeelsed avaldused, milles ta on suutnud hoolimata kirjavigadest piisavalt arusaadavalt viidata vaidlustatud haldusaktile, tuua ära taotluse või vaide esitamise põhjused ning esitada avalduse lahendamiseks vajalikud taotlused. Kohus võtab need avaldused tõenditena praeguse asja materjalide juurde.
15.Praegusel juhul soovib kaebaja vaidlustada talle Viru Vangla 28.08.2019 käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristusi põhjendusega, et kaebaja teavitas vanglat enne teo toimepanemist, et võib sellise teo toime panna, kuid hoolimata sellest teda karistati. Arvestades kaebaja varasemate eestikeelsete avalduste rohkust ning võimalust paluda vaide eestikeelseks koostamiseks abi ka valvuritelt, ei ole kohtule usutav, et ta ei olnud võimeline sellise sisuga eestikeelset vaiet vanglateenistusele esitama. Sellele, et valvurid aitavad tal eesti keeles kirjutada, on kaebaja viidanud ka kaebuses. Lisaks ei pea haldusorganile esitatav vaie olema pikk ja põhjalik. Selleks, et haldusorgan saaks võtta seisukoha vaide põhjendatusest, piisab sellest, kui vaide esitaja toob selles selgelt ja lühidalt ära asjaolud, milles tulenevalt ei ole tema hinnangul vaidlustatav akt õiguspärane. Vajadusel saab haldusorgan paluda vaides esinevad puudused kõrvaldada (HMS § 78).
16.Eeltoodust lähtuvalt peab kohus põhjendatuks vangla seisukohta, et kaebaja oli võimeline kaitsma kõnealuses vaidemenetluses enda õigusi ka eesti keeles, ning leiab, et võõrkeelne vaie on kaebajale tagastatud õiguspäraselt. Sel põhjusel puudub kaebajal vastavalt VangS § 11 lg-le 81 ja HKMS § 47 lg-le 1 õigus pöörduda samas vaidemenetluse esemes kaebusega halduskohtusse ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
17.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
18.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.