lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-493/22

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.09.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-493/22
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
882
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 4. september 2019, Tartu

Haldusasi

Sven-Eerik Toomise kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2019. a määrus Sven-Eerik Toomise määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sven-Eerik Toomis Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-19-493

RESOLUTSIOON

Jätta Sven-Eerik Toomise määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2019. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sven-Eerik Toomis esitas 12. ja 30. juulil 2018 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotlused seoses tema terviseseisundi tähelepanuta jätmise, ravi tagamata jätmise ja kartserisse paigutamisega. Tallinna Vangla jättis taotlused 17. septembri 2018. a vastusega nr 5-37/18/109-3 rahuldamata. S.-E. Toomis esitas 24. septembril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (haldusasi nr 3-18-1840) Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks eelnevalt kirjeldatud asjaoludel. Tartu Halduskohus tagastas 13. märtsi 2019. a määrusega S.-E. Toomise kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu.
2.S.-E. Toomis esitas 15. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule uue kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse asjaolud ühtisid varasemas haldusasjas (nr 3-18-1840) tagastatud kaebuse omadega.
3.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Halduskohus jättis 4. aprilli 2019. a määrusega kaebuse käiguta, kuna kaebus oli esitatud kaebetähtaega ületades.
5.S.-E. Toomis esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles mainis, et ta ei saanud aru, mida ta oleks pidanud tegema. Asja raskendab ka kaebaja tervislik seisund.
6.Tartu Halduskohus jättis 29. aprilli 2019. a määrusega S.-E. Toomise taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), lõpetas haldusasja nr 3-18-2083 menetluse (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Määruses leidis halduskohus järgnevat.
6.1.Kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude, mistõttu peab ta lähtudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 läbima kohustusliku kohtueelse menetluse. Halduskohus leidis, et kaebaja on selle nõude täitnud. Vangla keeldus kahju hüvitamisest 17. septembri 2018. a otsustega. Kaebaja küll pöördus kaebusega kohtusse
24.septembril 2018 (haldusasi nr 3-18-1840), kuid toona kaebus tagastati. HKMS § 43 lg 2 sätestab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Sellele vaatamata tuleb kaebusega uuesti halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul alates sellest, kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga. Kaebaja esitas kaebuse sama nõudega ja samal alusel aga 15. märtsil 2019, mis on ilmselgelt esitatud 30-päevast kaebetähtaega rikkudes.
6.2.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Halduskohus leidis, et praegu mõjuv põhjus puudub. Kaebaja pöördus samu asjaolusid ja nõuet hõlmava kaebusega esmalt küll õigeaegselt kohtusse, kuid ei kõrvaldanud kohtu viidatud puudusi, st ei tasunud riigilõivu. Halduskohtu hinnangul ei saanud kaebajat takistada ka teadmatus või suutmatus aru saada kaebuse esitamise korrast ja tähtajast. Kaebaja on korduvalt osalenud erinevates halduskohtumenetlustes ning suutnud neis ennast kohtu jaoks arusaadavalt väljendada. Eelnevast tulenevalt lõpetas halduskohus menetluse kaebetähtaja ületamise tõttu HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
6.3.Halduskohus jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Olukorras, mil menetlus tuleb kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada, ei ole riigi õigusabi määramine eesmärgipärane.
6.4.Halduskohus kuulutas menetluse kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7.S.-E. Toomis esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2019. a määruse tühistada. Kaebajat on varasemates haldusasjades alati keegi kaaskinnipeetavatest abistanud. Kaebajal on psüühikahäired ning raske tegutsemispiirang. Kaebaja tervis ei võimalda tal endal täiel määral kohtus oma õigusi kaitsta. Kaebaja soovib, et talle määratakse advokaat ja et tema kaebus võetakse menetlusse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
9.Kaebaja määruskaebuses esitatud seisukohtadest järeldub, et ta ei ole rahul sellega, et halduskohus ei pidanud tema põhjendusi kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvateks ning jättis talle riigi õigusabi korras esindaja määramata.
10.Nagu halduskohus märkis, võib isiku suutmatus mõista kaebuse esitamise korda ja tähtaega olla üheks asjaoluks, mis võib kaasa tuua kaebetähtaja ennistamise, ent praegusel juhul ei esine vastavaid asjaolusid, et kaebaja sellesisulist taotlust rahuldada. Kuigi kaebaja võib olla varasemalt abi saanud kaaskinnipeetavatelt, ei ole nende võimaliku toetuse äralangemine või puudumine mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel. Erinevad psüühika- ja käitumishäire diagnoosid ning puuduv töövõime ei tähenda, et isik ei saaks üldse aru tema ümber toimuvatest ühiskondlikest protsessidest. Ühtlasi ei järeldu sellest, et isik ei oleks võimeline iseseisvalt kohtumenetluses osalema. See, et kaebaja esitas esialgu kaebuse tähtaegselt, kuid see tagastati riigilõivu tasumata jätmise tõttu, näitab, et kaebaja pidi aru saama, kuidas näeb välja kaebuse esitamise kord ja kulgevad kaebetähtajad. Samadel alustel uuesti kaebust esitades pidi kaebaja mõistma, et kaebust ei saa enam tähtaegseks lugeda. Pealegi on kaebaja olnud menetlusosaliseks väga paljudes halduskohtumenetlustes, mistõttu on kaebajal olemas ettekujutus menetluskorrast ja menetluses kehtivatest nõuetest.
11.Kuna halduskohus jättis õiguspäraselt kaebetähtaja ennistamata ja lõpetas haldusasja menetluse, on põhjendamatu määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 järgi jäetakse riigi õigusabi andmata, kui isiku võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene. Kaebetähtaja ennistamata jätmisel see ilmselgelt nii on.
12.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb S.-E. Toomise määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2019. a määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium