Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 25.11.2019, Tartu 3-19-1428 S kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel Tartu Halduskohtu 04.11.2019. a määrus S määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja S
RESOLUTSIOON
1.Jätta S taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata.
2.Jätta S määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.11.2019. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata halduskohtu määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 tühistamiseks, võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla jättis 08.08.2016. a vastusega nr 5-37/16/124-2 rahuldamata S kahju hüvitamise taotluse perioodil 25.-31.05.2016 põhjustatud kahju eest (ebapiisav põrandapind kambrites, käeraudade kandmine, kambris kaameraga jälgimine, privaatsuse puudumine ja muud olmetingimused kambris).
Tallinna Vangla tagastas 13.09.2016. a vastusega nr 5-37/16/154-2 S kahju hüvitamise taotluse perioodi 02.05.2002-29.08.2012 osas (nõue ei ole tähtaegselt esitatud ja ei esine asjaolusid, mis tingiksid tähtaja ennistamise) ning jättis rahuldamata kahju hüvitamise taotluse perioodi 28.12.2015-24.05.2016 osas (ebapiisav põrandapind kambrites ja jalutusboksides).
3.Tallinna Vangla tagastas 24.07.2017. a vastusega nr 5-37/17/83-2 S kahju hüvitamise taotluse perioodi 28.12.2015-31.05.2016 osas (ebapiisav põrandapind) ning jättis rahuldamata kahju hüvitamise taotluse perioodi 01.06.-28.12.2018 osas (ebapiisav põrandapind) ja perioodi 28.12.2015-28.12.2016 osas (psühholoogilise abita jätmine).
4.Tallinna Vangla jättis 17.09.2018. a vastusega nr 5-37/18/109-3 rahuldamata S kahju hüvitamise taotluse perioodil 28.12.2015-28.12.2016 põhjustatud tervisekahju eest seoses ravi võimaldamata jätmise ja üksikvangistusse paigutamisega.
5.S esitas 24.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses tema terviseseisundi tähelepanuta jätmise, ravi tagamata jätmise ja kartserisse paigutamisega (haldusasi nr 3-18-1840). Tartu Halduskohus tagastas 13.03.2019. a määrusega S kaebuse, kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu.
6.S esitas 15.03.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema terviseseisundi tähelepanuta jätmise, ravi tagamata jätmise ja kartserisse paigutamisega (haldusasi nr 3-19-493). Tartu Halduskohus jättis 29.04.1019. a määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.09.2019. a määrusega Tartu Halduskohtu 29.04.2019. a määruse muutmata. Kaebaja ringkonnakohtu määrust ei vaidlustanud. Määrus jõustus 25.09.2019.
7.Tallinna Vangla registreeris 06.05.2019 S kahju hüvitamise taotluse summas 10 000 eurot. S väitel on selgunud uued asjaolud tema tervise tahtlikus rikkumises ja piinamises. Kaebaja psüühikahäiret ei ravitud 28.12.2015 kuni detsember 2016, millest tulenevalt olid tal probleemid käitumisega. Tallinna Vanglasse saabudes oli tal diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ning 11 kuud hiljem diagnoositi tal uus psüühikahäire, mis tulenes sellest, et ATH-d ei ravitud. Kuna S ei ravitud ja ta paigutati üksikvangistusse, siis tema tervis halvenes. Seda tõendavad otsused, millega kaebajale algselt oli määratud töövõimetus 60%, kuid hiljem juba 100%.
8.Tallinna Vangla registreeris 30.05.2019 S kahju hüvitamise taotluse lisa, mille kohaselt kambrites jäi vaba pind alla 4 m2, teda hoiti üksikvangistuses vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel, mil ta pidi 7 päeva liikuma vangla territooriumil käeraudadega; teda jälgis kaamera ning WC-s puudus privaatsus. S väljendas rahulolematust ka jalutusbokside suuruste osas.
9.Tallinna Vangla registreeris 04.07.2019 S kahju hüvitamise taotluse lisa, mille kohaselt oli kaebaja 24/7 lukustatud kambris suurusega alla 4 m2, kambris puudus soe vesi, korra nädalas sai pesema, WC haises, ventilatsioon oli puudulik, WC-s ja seintel oli hallitus, kambris oli niiskus ja satikad ning vaba aja veetmiseks puudusid võimalused.
10.Tallinna Vangla tagastas 08.07.2019. a vastusega nr 5-37/19/78-5 S kahju hüvitamise taotluse ajavahemikul 28.12.2015-28.12.2016 ravita jätmisega, terviseseisundi mittearvestamisega ja üksikvangistusse paigutamisega väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas läbivaatamatult; tagastas S kahju hüvitamise taotluse ajavahemikul 28.12.2015-28.12.2016 ebapiisava põrandapinna tagamisega, ajavahemikel 28.12.201529.01.2016, 12.-17.02.2016, 10.03.-05.05.2016 ja 21.-24.05.2016 kinnipidamistingimustega ning ajavahemikul 25.-31.05.2016 julgeolekuabinõude kohaldamisega väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas läbivaatamatult; jättis rahuldamata S kahju hüvitamise taotluse ajavahemikel 21.-23.07.2016, 09.-17.10.2016, 11.-12.12.2016 ja 22.24.12.2016 jalutusbokside suurusega väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Vastuse kohaselt: 1) S nõuab kahju hüvitamist samadel alustel nagu kahjunõudes, mille vangla vaatas 17.09.2018. a vastusega nr 5-37/18/109-3 läbi (28.12.2015-28.12.2016 ravi võimaldamata jätmine ja üksikvangistusse paigutamine). Asjaolu, et S töövõimetus on tõstetud 60%-lt 100%-le ei anna alust menetluse uuendamiseks. Kuna kahjunõude vanglale laekumise hetkeks 06.05.2019 on
Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa otsuste tegemisest möödunud ca pool aastat, puudub õigus menetluse uuendamise taotluse esitamiseks tähtaja möödumise tõttu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 3). 2) Vangla on vastustega nr 5-37/16/124-2, 5-37/16/154-2 ja 5-37/17/83-2 S kahju hüvitamise taotlused (28.12.2015-28.12.2016 ebapiisav põrandapind; 25.-31.05.2016 käeraudade kandmine, kambris kaameraga jälgimine ja privaatsuse puudumine; 28.-29.01.2016, 12.17.02.2016, 10.03.-05.05.2016 ja 21.-24.05.2016 jalutuskäigud väikestes jalutusboksides) juba sisuliselt lahendanud. Vanglale 04.07.2019 laekunud kahju hüvitamise taotluse täienduses märgib S, et kambrites nr 130, 334 ja 317 ajavahemikel 28.12.2015-29.01.2016, 12.17.02.2016, 10.03.-05.05.2016 ja 21.-24.05.2016 tema õigusi rikkusid uute asjaoludena niiskus, puudulik ventilatsioon, WC ja kambrite seinte hallitus, sooja vee puudumine, pesemisvõimalus kord nädalas, haisev WC, putukad ning vaba aja veetmise võimaluse puudumine. S olid eelnimetatud puudused teada juba 28.07.2016. a kahjunõude esitamise ajal. Kahju hüvitamise taotlus on ajavahemike 28.12.2015-29.01.2016, 12.-17.02.2016, 10.03.-05.05.2016 ja 21.24.05.2016 osas esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-st 3 lähtudes tähtaega ületades ning taotluse esitaja ei ole viidanud asjaolule, mida võiks pidada mõjuvaks põhjuseks tähtaja ületamisel. Ei esine aluseid ka menetluse uuendamiseks. 3) Taotluse esitaja viibis kartserikambris ajavahemikel 21.-23.07.2016, 09.-17.10.2016, 11.-12.12.2016 ja 22.-24.12.2016, mil kartserikambri jalutusbokside suurusega seonduvalt tema inimväärikust ei ole alandatud ega ole põhjustatud kahju, mille eest hüvitise väljamõistmine oleks õigustatud.
11.S esitas 23.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 24.07.2019 täiendava avalduse, milles ta väitis, et jääb Tallinna Vanglale esitatud nõuete juurde. Veel esitas kaebaja taotluse eestkostja ja riigi õigusabi määramiseks.
12.S esitas 08.08.2019, 11.08.2019 ja 01.10.2019 puuduste kõrvaldamise avaldused, milles ta märkis, et jääb Tallinna Vanglale 06.05., 30.05. ja 04.07.2019 esitatud taotluste juurde. Kaebaja soovis mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kaebaja väitel tekitas vangla talle tervisekahju, teda ka piinati ja väärikust alandati. Tervise kahjustamist tõendab asjaolu, et peale 11 kuud Tallinna Vanglas tuvastati tal uus psüühikahäire ja kinnitatud on töövõimetus 100%, kuigi enne oli 60%. Samuti oli piinarikas liigväikeses jalutusboksis jalutamine. Kaebaja palus kahjunõudele lisada tuvastamiskaebus.
13.Tartu Halduskohus lõpetas 04.11.2019. a määrusega haldusasja menetluse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist põhjendusel, et ajavahemikul 28.12.2015-28.12.2016 ei ravitud tema psüühikahäiret ja ta paigutati üksikvangistusse (resolutsiooni p 1); tagastas kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et ajavahemikel 28.12.2015-29.01.2016, 12.-17.02.2016, 10.03.-05.05.2016 ja 21.-24.05.2016 viibis ta kambrites, kus puudus soe vesi, korra nädalas sai pesema, WC haises, ventilatsioon oli puudulik, WC-s ja seintel oli hallitus, kambris oli niiskus ja satikad ning vaba aja veetmiseks puudusid võimalused (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse ülejäänud osas käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3); jättis rahuldamata riigi õigusabi taotluse (resolutsiooni p 4). Määruse põhjendused: 1) Kuna kaebaja esitas haldusasjas nr 3-19-493 kaebuse sama nõudega samal alusel, nagu ta osaliselt esitas käesolevas haldusasjas ning 25.09.2019 jõustus kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta haldusasjas nr 3-19-493, siis kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 1 alusel käesoleva haldusasja menetlus lõpetamisele osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist põhjendusel, et 28.12.2015-28.12.2016 ei ravitud tema psüühikahäiret ja ta paigutati üksikvangistusse.
2) Kahju hüvitamise taotluse osas ajavahemike 28.12.2015-29.01.2016, 12.-17.02.2016, 10.03.-05.05.2016 ja 21.-24.05.2016 kohta (kambrites puudus soe vesi, korra nädalas sai pesema, WC haises, ventilatsioon oli puudulik, WC-s ja seintel oli hallitus, kambris oli niiskus ja satikad ning vaba aja veetmiseks puudusid võimalused) on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata, kuna vangla tagastas 08.07.2019. a vastusega õiguspäraselt kaebaja kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult. Kaebaja pidi kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saama hiljemalt 24.05.2016, mil ta ei pidanud enam väidetavalt oma õigusi rikkuvates tingimustes viibima. Kahju hüvitamise taotluse esitamise 3-aastane tähtaeg möödus 24.05.2019, kuid vanglas registreeriti kahjunõude lisa alles 04.07.2019. Ei ole eluliselt usutav, et alles siis selgus, et eelnimetatud puudused kaebaja õigusi rikuvad ja seeläbi talle mittevaralist kahju tekitavad. Samuti ei esinenud HMS § 34 lg-st 1 tulenevalt alust kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seetõttu kuulub S kaebus eeltoodud osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. 3) Kaebaja on kohtule iseseisvalt esitanud kaebuse, mitmeid avaldusi ja riigi õigusabi taotluse ning kohtule on arusaadav vaidluse ese. Kaebajat ei saa pidada halduskohtumenetluses osalemisel kogenematuks, arvestades, et ta on korduvalt halduskohtutele kaebusi esitanud ja tema kaebusi on ka menetlusse võetud. Kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ei ole kaebajal vaja õigusalaseid teadmisi. Kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema, kuna halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip kompenseerib kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist. Ka ei esine asja suhtes tungivat avalikku huvi. Kaebaja riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamata jätmisele riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.S esitas 06.11.2019 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 04.11.2019. a määruse p-d 1, 2 ja 4. Kaebaja väitel on ta parandamatu psüühikahaige ega tule toime enda esindamisega kohtus. Tema eneseväljendus ja juriidiline toimetulek on halb. Tegemist on Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-te 3 ja 13 rikkumisega. ATH on põhjuseks, miks ta on eksinud tähtaegades, arusaamades ja mõistmistes. Vangla rikkus teadlikult kaebaja õigusi, piinas teda ja alavääristas, kuna jalutusboks üksikvangistuses on koerakuudi suurune.
15.S taotleb 14.11.2019. a täienduses uue määruse tegemist ja temale riigi õigusabi võimaldamist. Kaebaja märgib, et kui kohus keeldub talle riigi õigusabi määramisest, siis taotleb ta kohtult pöördumist põhiseaduslikkuse järelevalve komisjoni poole.
16.S märgib 18.11.2019. a täienduses, et ennistamise põhjuseks on uute asjaolude selgumine.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
18.Kaebaja vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 04.11.2019. a määrust resolutsiooni p-de 1, 2 ja 4 osas. Halduskohus lõpetas vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 kohaselt haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist põhjendusel, et ajavahemikul 28.12.2015-28.12.2016 ei ravitud tema psüühikahäiret ja ta paigutati üksikvangistusse, kuna kaebaja esitas haldusasjas nr 3-19-493 kaebuse sama nõudega samal alusel, nagu osaliselt esitas käesolevas haldusasjas ning 25.09.2019 jõustus kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta haldusasjas nr 3-19-493. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2 kohaselt tagastas halduskohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et
ajavahemikel 28.12.2015-29.01.2016, 12.-17.02.2016, 10.03.-05.05.2016 ja 21.-24.05.2016 viibis ta kambrites, kus puudus soe vesi, korra nädalas sai pesema, WC haises, ventilatsioon oli puudulik, WC-s ja seintel oli hallitus, kambris oli niiskus ja satikad ning vaba aja veetmiseks puudusid võimalused. Halduskohus leidis, et eeltoodud osas on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata, kuna Tallinna Vangla tagastas 08.07.2019. a vastusega õiguspäraselt kaebaja kahju hüvitamise nõude läbivaatamatult, ning samuti ei esine HMS § 34 lg-st 1 tulenevalt alust kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja ennistamiseks. Halduskohus jättis vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4 kohaselt rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel, kuna kaebaja on iseseisvalt riigi õigusabi määramiseta võimeline halduskohtumenetluses osalema. Veel märkis halduskohus, et kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude ning asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus nõustub eeltoodud osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Kaebaja 18.11.2019. a täienduses esitatud väited kaebetähtaja ennistamisega seonduvalt jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna see teema ei seondu käesolevas määruskaebemenetluses vaidlustatud halduskohtu määrusega.
19.Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
20.Kaebaja väide tema terviseseisundist tingitud toimetuleku ja arusaamise vähese võimekuse kohta ei ole ringkonnakohtu jaoks veenev. Ringkonnakohus jääb juba haldusasjas nr 3-19-493 märgitud seisukoha juurde (määruse p 10), et erinevad käitumishäire diagnoosid ja puuduv töövõime ei tähenda, et isik ei saaks üldse aru tema ümber toimuvatest ühiskondlikest potsessidest. Ühtlasi ei järeldu sellest, et isik ei oleks võimeline iseseisvalt kohtumenetluses osalema. Kaebaja on olnud menetlusosaliseks väga paljudes halduskohtumenetlustes, mistõttu on kaebajal olemas ettekujutus menetluskorrast ja menetluses kehtivatest nõuetest.
21.Ringkonnakohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is selleks ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. Ringkonnakohus selgitab ühtlasi, et halduskohtus valitsev uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist ning kohtul on haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, millest tulenevalt ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
22.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.11.2019. a määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 4 muutmata.
23.Kaebaja märgib 14.11.2019. a täienduses, et kui kohus keeldub talle riigi õigusabi määramisest, siis taotleb ta kohtult pöördumist põhiseaduslikkuse järelevalve komisjoni poole. Ringkonnakohus mõistab, et kaebaja soovib põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist vaidlustatud kohtumääruses viidatud RÕS-i sätete (RÕS § 7 lg 1 p-d 1 ja 6) osas. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Ringkonnakohus on seisukohal, et olukord, kus õigusteadmistega isikule riigi õigusabi ei anta,
ei riiva isiku põhiseaduslikku õigust (PS § 15) kohtusse pöördumiseks, kuna kohtusse pöördumine ei ole sellisel juhul takistatud. Seetõttu puudub RÕS § 7 lg 1 p 1 puhul kaebaja põhiseadusliku õiguse piirang, mille proportsionaalsust tuleks ringkonnakohtul hinnata. Kuna RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tuleneva riigi õigusabi andmise keelu korral ei ole RÕS § 7 lg 1 punkt 6 enam kaebajale riigi õigusabi andmisel asjassepuutuv säte, ringkonnakohus vastava sätte põhiseaduspärasust täiendavalt ei kontrolli. Kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
(digitaalselt allkirjastatud)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.