2-16-113301/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue XXXXAS (registrikood XXXX) loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 1912,25 eurot Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. XXXXAS ja kostja on sõlminud liitumislepingu lisa XXXX 07.12.2013, liitumislepingu XXXX 06.02.2014, liitumislepingu XXXX 17.09.2013, liitumislepingu 3132115 16.05.2014, liitumislepingu lisa XXXX 06.02.2014, liitumislepingu lisa 3132116 16.05.2014. Tulenevalt XXXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. XXXXAS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: 2009395468 summas 317,17 eurot 21.05.2014, 2009626343 summas 185,44 eurot 18.06.2014, 2009850558 summas 107,14 eurot 18.07.2014, 2010099450 summas 1302,50 eurot 18.08.2014. XXXXAS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas XXXXAS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas XXXXAS poolt igakuiselt esitatud arvetel. Lepingutel kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub lepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu kogusummassummas 240,00 eurot, mis kajastub arvel nr 2010099450. Käsitlustasu tasumise kohtustus tuleneb järelmaksuga vara müügilepingute tingimustest, mille kohaselt, kui XXXXAS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on XXXXAS-l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlutasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna XXXXAS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlutasu. Vastavalt XXXXAS ja kostja vahel sõlmitud lepingute lahutamatuks osaks olevate teenuste kasutamise

üldtingimuste punktile 7.8, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma viivist 0,15 tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 1 912,25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 319,73 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 250,00 ja hageja õigusabikulud 990,00 eurot. Lisaks, palub hageja mõista kostjalt XXXX väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 1 240 eurot, millest 250 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 990 eurot moodustab õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 250 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 300 eurot. Kohus on arvestanud lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Sealhulgas on kohus võtnud arvesse, et kohtule esitatud hagi näol on tegemist tüüphagiga, mille koostamine ei ole keeruline ega ajamahukas. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 550 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (550 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.