Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-16-14762 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu (hageja) esitas 30.09.2016 kohtule hagiavalduse, milles palus Axxxxx Mxxxxxxxxxx(kostja) hageja kasuks välja mõista põhivõla 274,18 eurot, intressi 10,56 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 47,70 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 13.10.2016.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 14.10.2016 isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja hagejaga müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt hageja müüs kinnistu (xxxx kinnistu, registrinumber xxxxxxx, asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) koos selle oluliste osadega 122 169 krooni eest kostjale. Enne lepingu sõlmimist tasus kostja maareformi seaduse (MaaRS) § 223 lg 8 alusel 10% müügihinnast, s.o 12 217 krooni. Ülejäänud ostuhinna osas, 109 952 krooni (7027,21 eurot), leppisid pooled kokku, et kostja tasub 50 aasta jooksul järelmaksu ja intressi kaks korda aastas (10. jaanuariks ja 10. juuliks). Kostja on hagi esitamise seisuga tasunud 5674,09 eurot. Kostjal on tekkinud võlgnevus 2015 ja 2016 aastate eest (4 osamakset), s.o järelmaksu osamaksed summas 274,18 eurot ja intress 10,56 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal

2-16-14762 võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. MaaRS § 223 lg 8 kohaselt tasutakse vähemalt 10 protsenti ostuhinnast enne müügilepingu sõlmimist. Võla tasumine tagatakse hüpoteegiga. Järelmaksu korral maksab ostja aastas tasumisele kuuluvalt summalt intressi 10 protsenti aastas ja käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatud juhul 5 protsenti aastas. Maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05 protsenti iga tasumisega viivitatud päeva eest. Intressid ja viivised tasutakse rahas. Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktis 3.3 on sätestatud, et maksmisega viivitamise korral maksab ostja rahas tähtaegselt tasumata summalt viivist 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on esitanud võlgnevuse, sh viivisearvestuse tabeli. Hageja nõuab viivist kuni hagi esitamiseni. Kohus kontrollis viivisearvestust ja leiab, et hageja on viivist arvestanud korrektselt. Seega on viivis on kokku 47,70 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 30.09.2016 kuni 25.11.2016 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 7,68 eurot (0,05% x 274,18€x56p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas eurot 55,38 eurot (47,70+7,68). Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis 0,05% tagastamata põhisummalt 274,18 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 340,12 eurot, millest 274,18 eurot moodustab põhivõlg, 10,56 eurot intress ja 55,38 eurot 25.11.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuivõrd hageja on RLS § 22 lg 2 p 6 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud ning teda esindab töötaja, siis pole hagejal menetluskulusid tekkinud. Hageja esindaja ei ole taotlenud menetluskulude hüvitamist kostjalt. Seega ei määra kohus kindlaks kostja poolt hüvitatavaid menetluskulusid. Kostja enda menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets

2-16-14762 kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.