3.Jätta rahuldamata Irina Zahharova taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaks määramiseks. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud Irina Zahharova kanda.
2.Mõista Irina Zahharovalt Korteriühistu Anne 82 kasuks välja menetluskulud 550 eurot.
3.Menetluskulud tasuda Korteriühistu Anne 82 pangakontole XXX. Edasikaebamise kord Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu Anne 82 esitas 08.08.2016 Tartu Maakohtule hagi Irina Zahharova vastu 2205.49 euro saamiseks, millest põhivõlg on 1624.83 eurot ja viivised 580.66 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja Tartus Anne 82-10 asuva korteri omanik. Kostja jättis majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest esitatud arved osaliselt või täies ulatuses tähtaegselt tasumata. Kostja võlgnes juba 2013 hagejale 1745.38 eurot, mis mõisteti kostjalt hageja kasuks välja Tartu Maakohtu 06.12.2013 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-42391. Otsus täideti kohtutäituri poolt aastatel 2014 kuni 2015. Alates 2013. aasta detsembrist ei ole võlgnevus oluliselt vähenenud. Kostjal on püsinud vähemalt 2100 euro suurune võlgnevus ühistule alates 2013. aasta detsembrist kuni 2016. aasta maini. Hageja soovib selles menetluses võla väljamõistmist 01.08.2013 kuni 31.05.2016 eest. Korteriühistu põhikirja p 3.2.10 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist arvestusega kuni 0,07% tasumata summast päevas majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast arvates. Hageja teatas vastuseks kostja kompromissettepanekule, et kostja elab juba alates 2013. aastast teiste ühistu liikmete kulul, kes on pidanud kandma kostja poolt tasumata jäetud makseid. Kostja ei ole kordagi vaevunud vastama ühistu teatistele ja pretensioonidele, et leida tema poolt põhjustatud olukorrale lahendus. Seetõttu on hageja sunnitud juba teistkordselt pöörduma kohtu poole. Kostja jättis täitmata ka kokkuleppe, mille kohaselt pidi ta tasuma igakuiselt osade kaupa eelmisest korteri omanikust jäänud võlgnevuse. Kostja loetletud kulude kohta arvab hageja, et teleri vaatamine, interneti kasutamine ja auto omamine ei ole kohustuslik. Uudiseid võib tasuta lugeda raamatukogudes, sõita saab odavamalt ühistranspordiga. Arusaamatuks jääb, kelle eest tasub kostja õppelaenu. Kostja ei pea omama kõigi mugavustega kahetoalist korterit, kui ta ei suuda igakuiselt tasuda selle soetamiseks võetud laenu, ühistu- ja kommunaalmakseid. Kohustused saaksid täidetud, kui kostja müüks korteriomandi maha ja üüriks endale elamispinna või soetaks mõne tagasihoidlikuma eluaseme, mis oleks parim lahendus võlakohustustest vabanemiseks. Hageja juhatus on otsustanud, et arvestades kostja suhtumist oma kohustuste täitmisesse pole ühistu nõus edaspidi loobuma osaliselt viivistest ega sõlmima kostjaga kompromissi.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja tunnistas hagi osaliselt, paludes hageja kasuks endalt välja mõista põhivõla 1624.83 eurot. Kostja leidis, et hagi on tõendamata viivise osas. Hageja ei ole põhistanud, et talle on tekkinud kahju sellises ulatuses, mida hüvitab viivis 0,07% päevas. Pole selge, miks kohaldamisele kuulub korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-st 4 tulenev maksimaalne määr. Kostja on seisukohal, et hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ning seda tuleks vähendada seadusjärgse määrani (VÕS tähenduses) ka põhjusel, et kostja majanduslik seis ei võimalda nõutud määras viiviseid maksta. Kostja sissetulek on keskmiselt 850 eurot ja kulud on: laenu tagasimaksed 200 eurot, kindlustus 8 eurot, kommunaalkulud ca 100 eurot, telefon ja sideteenus 20 eurot, internet ja televisioon 22 eurot, elekter 7 eurot, ühistransport 17 eurot, toidukulu 250 eurot, trenn 50 eurot, massaaž 50 eurot, ravimid 30 eurot, riided 40 eurot, hügieenitarbed 30
eurot, autokindlustus 9 eurot, auto ülevaatus 32 eurot aastas, õlivahetus 40 eurot aastas, õppelaen 15 eurot, kokku 857 eurot kuus. Kostja lisas, et ta ei kasuta autot igapäevaselt, kasutab ainult haige ema transportimiseks arsti juurde. Kostja on osalise töövõimega. Tervisest tulenevalt on toitumine spetsiifiline, trennis käimine kohustuslik ja massaaž hädavajalik protseduur. Kostja leiab, et kuna tema igakuised püsikulud on võrdsed sissetuleku suurusega, siis on õiglane ja mõistlik võlgnevuse tasumine ositi. Kostja taotleb hagi rahuldamisel kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtaeg, mille kohaselt kostja tasub väljamõistetud summa osade kaupa 18 kuu jooksul. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja on Tartus XXX asuva korteri omanik (tl 15); • Anne 82 elamus on moodustatud korteriühistu (tl 16-21, tl 30); • kostja on olnud viivituses majandamiskulude ja kommunaalmaksete tasumisega. Kohus loeb nimetatud asjaolud tõendatuks dokumentaalsete tõenditega ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel.
4.Kostja palub hageja kasuks endalt välja mõista põhivõla 1624.83 eurot. Seega on kostja hagi põhivõla osas õigeks võtnud. Tegemist on asjaolu omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 alusel. Seega tuleb põhivõlg kostjalt hageja kasuks välja mõista.
5.Kostja vaidleb vastu viivisele. Hageja on esitanud viivisenõude summas 580.66 eurot ning viivise arvestamise tabeli määraga 0,07% päevas (tl 60). KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistu põhikirja kohaselt on viivise määraks 0,07 % tasumata summast päevas (p 3.2.10). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja on esitanud taotluse viivise vähendamiseks. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Taotluses viivise vähendamiseks tugineb kostja oma majanduslikule ja tervislikule seisundile, samuti asjaolule, et hageja ei ole põhistanud kahju tekkimist sellises ulatuses, mida hüvitab viivis määraga 0,07% päevas. Kohus on seisukohal, et KÜS-s sätestatud määras nõutav viivis ei saa olla ebamõistlikult suur. Ka ei ole viivise summa võrreldes põhivõlaga ülemäära suur. Korteriühistu põhikirja kohaselt võib viiviste tasumisest ühistu liiget vabastada juhatuse otsusega, kui maksmisega viivitamiseks on mõjuvad põhjused. Kostja vastusest nähtub, et mõjuvad põhjused maksmisega viivitamiseks tal puuduvad, samuti ei ole kostja pöördunud probleemi lahendamiseks ühistu poole. Kohus leiab, et olukorras, kus kostjal on püsinud pikaajaline võlgnevus ühistule alates 2013. aasta detsembrist, ei ole kostja majanduslik seisund maksete mittetasumise vabanduseks. Kohus nõustub hagejaga, et menetluse käigus ettepanekuid tehes on kostja lähtunud vaid kitsalt oma huvidest ja heaolu säilitamisest. Kostja on töövõimeline isik, kellel ei ole ülalpeetavaid ning tal on arvestatav sissetulek. Kostja väited tema tervisliku seisundi kohta on paljasõnalised, kostja
ei ole esitanud ühtegi sellekohast tõendit. Seega ei ole kostja põhistanud asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Viivise suurust on kostjal võimalik ise mõjutada oma kohustusi õigel ajal täites. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja peab tõendama kahju olemasolu seoses raha maksmise kohustuse viivitamisega. Kuna viivise vähendamist taotles kohtult kostja, on nimelt tema kohustus tõendada, et viivis on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Erandiks on viivise nõudmine suuremas ulatuses kui põhivõlg. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses (vt nt Riigikohtu 14.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18).
6.Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud viivise arvestust ning kohus seda ei kontrolli. Kohus mõistab kostjalt eeltoodu alusel hageja kasuks välja viivise 580.66 eurot.
7.TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja esitas taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmine osamaksetena 18 kuu jooksul. Kostja leiab, et kuna tema igakuised püsikulud on võrdsed sissetuleku suurusega, siis on õiglane ja mõistlik võlgnevuse tasumine ositi. Kohus ei pea kostja soovitud kohtuotsuse täitmise korda põhjendatuks, kuna kostja püsikulud on tema sissetulekut arvestades ebamõistlikud. Kohus leiab, et kõiki asjaolusid arvestades, mh et hageja ei ole kohtuotsuse ositi täitmisega nõus, ei ole kostja taotlus kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks põhjendatud. Pooltel on alati võimalik kohtuotsuse täitmise kord kokku leppida pärast kohtuotsuse jõustumist.
8.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud 65.04 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud 184.96 eurot) ja õigusabikulud 300 eurot 4 h eest (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta kohtu määratud tähtajaks esitanud. Kohus peab põhjendatud kuluks riigilõivu 250 eurot, mille tasumise kohustus tuleb seadusest. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud. Kohus, hinnates menetluskulude nimekirjas esitatud ajakulu võrrelduna hageja esindaja tehtud menetlustoimingute mahu ja sisuga, peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 4 h ulatuses ehk menetluskulu on 300 eurot (4 h × 75 eurot). Kohus loeb eeltoodu alusel hageja põhjendatud menetluskuluks kokku 550 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.