Helja Niinemäe kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 30. septembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei määruskaebus Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei Vastustaja (avaldaja): Helja Niinemäe (isikukood XXXXX) Puudutatud isik (sissenõudja): BIGBANK AS (registrikood 10183757)
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 30. septembri 2016 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei kanda.
3.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Helja Niinemäe (võlgnik) esitas 11. augustil 2016 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) tegevuse peale. 31. augustil 2016 esitatud täpsustuse kohaselt soovis võlgnik esitada kaebuse 1. augustil 2016 täiteasjas nr 084/2009/3017 tehtud sissetulekute aresti muutmise otsuse peale. Kaebuse ja selle täpsustuse kohaselt suurendas kohtutäitur võlgniku sissetulekutest kinnipeetavaid summasid, mille tulemusena jäi kaht last kasvatavale võlgnikule igakuiselt kätte vähem raha, kui seaduse järgi ülalpeetavate arvu arvestades pidanuks. Võlgniku sissetulekuks kuus on brutotöötasu 900 eurot, peretoetus 100 eurot ja pension 167 eurot 40 senti. Kuni 1. augustini 2016 sai võlgnik igakuselt kätte 718 eurot 10 senti (sellele lisandus peretoetus 100 eurot), pärast arestimisakti muutmist sai võlgnik kätte 655 eurot 29 senti (st pool pensioni 83 eurot 70 senti + 571 eurot 59 senti töötasu).
2.Kohtutäitur leidis et kaebus tuleks jätta menetlusse võtmata, kuna kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata (võlgnik ei ole seoses sissetuleku arestimise aktide muutmisega eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitanud). Kohtutäitur lähtus arestimisaktide muutmisel sellest, et võlgniku pension on 290 eurot 16 senti ja netotöötasu vahemikus 695 eurot 8 senti kuni 725 eurot 88 senti ning täitemenetluse seadustiku järgne arestimisele mittekuuluva sissetuleku suurus on kahte ülalpeetavat arvestades 716 eurot 67 senti. Võlgnikul oli täitemenetluse seadustiku järgi võimalik esitada avaldus pensioni suuruse muutumisel arestimisakti muutmiseks, kuid ta ei ole seda teinud.
3.Sissenõudja BIGBANK AS leidis, et kui võlgniku andmed on tõesed, peab võlgniku igakuiselt mittearestitav sissetulek olema 716 eurot 67 senti.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 30. septembri 2016 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ning tühistas vaidlusaluses täiteasjas kohtutäituri 1. augustil 2016 tehtud sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse. Maakohus jättis menetluskulud kohtutäituri kanda ja mõistis kohtutäiturilt võlgniku kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Maakohus tuvastas, et võlgnik on läbinud TMS § 218 lg-s 1 ja §-s 217 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse. Võlgnik on esitanud e-kirjavahetuse kohtutäituriga, millest nähtub, et võlgnik on vaidlustanud enda sissetulekute arestimise. Kohtutäituri büroost on tulnud võlgnikule ka vastuskiri, milles on asutud seisukohale, et arestimine on põhjendatud. Võlgniku e-kirja saab pidada TMS § 217 kohaseks kaebuseks kohtutäiturile. Olukorras, kus kohtutäitur on vastates keeldunud kaebust rahuldamast, võib pidada kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks, ning võlgnikul on seega TMS § 218 lg 1 järgi õigus esitada kaebus kohtule.
Asjas tuleb välja selgitada võlgniku sissetuleku suurus; ulatus, milles seda võib arestida; ning ulatus, milles see on arestitud. Tuvastatud asjaoludel on võlgniku sissetulekuks peretoetus 100 eurot kuus, pension 167 eurot 40 senti kuus ja töötasu, mille suurus on kaebuse kohaselt 900 eurot (bruto) kuus ja kohtutäituri vastuse kohaselt 695 eurot 8 senti - 725 eurot 88 senti (neto) kuus. Pangakonto väljavõtte järgi sai võlgnik juulis 2016 pensioni 290 eurot 16 senti, kuid septembris ja augustis oli pension 167 eurot 40 senti. Usutav on võlgniku väide, et juulis maksti talle tagantjärele ka pension juuni eest. Võlgnikule peab jääma sissetulek TMS § 132 järgses mittearestitavas suuruses. Viidatud sätte järgi on mittearestitav summa 716 eurot 67 senti (arvestades, et võlgnikul on kaks ülalpeetavat ning, et praegu kehtiv töötasu alammäär on 430 eurot kuus). TMS § 132 lg 3 järgse mittearestitava sissetuleku suuruse määramisel tuleb arvestada, kui palju ületab võlgniku sissetulek eeltoodud summat 716 eurot 67 senti. Üldjuhul tuleb mittearestitava sissetuleku leidmiseks TMS § 132 järgi liita kõik võlgniku sissetulekud, kuid peretoetus kui ka pool võlgniku pensionist on sissetulekud, millele sissenõude pööramine on TMS § 131 lg 1 p-de 1 ja 10 kohaselt keelatud. Seaduses ei ole selgelt reguleeritud, kas ka selliseid sissetulekuid tuleb arvestada TMS § 132 järgse mittearestitava sissetuleku arvutamisel või peavad need sissetulekud jääma võlgnikule kätte lisaks TMS § 132 järgsele summale. Mittearestitava sissetuleku arvutamisel TMS § 132 järgi tuleb arvestada võlgniku saadavat pensioni, mille eesmärgiks on isikule endale ülalpidamiseks sissetuleku tagamine. Mittearestitava sissetuleku arvestamisel TMS § 132 järgi ei saa aga arvestada peretoetust, mille eesmärgiks on võlgniku lapsele ülalpidamise kindlustamine. Seega peaks peretoetus 100 eurot jääma võlgnikule kätte täiendavalt TMS § 132 järgsele mittearestitavale summale. Võlgniku töötasu ja pension on kokku 862 eurot 48 senti kuni 893 eurot 28 senti kuus. Seega peab võlgnikule TMS § 132 lg 3 kohaselt täiendavalt arestivabalt kätte jääma 48 eurot 60 senti (1/3 x (862,48-716,67)) kuni 58 eurot 87 senti ((1/3 x (893,28716,67)) eurot kuus. Võlgniku mittearestitava sissetuleku suurus peaks olema seega 765 eurot 27 senti (716 eurot 67 senti + 48 eurot 60 senti) kuni 775 eurot 47 senti (716 eurot 67 senti + 58 eurot 87 senti) kuus, millele lisandub peretoetus 100 eurot. Arestida võib võlgniku sissetulekust seega 97 eurot 21 senti (862 eurot 48 senti (töötasu+pension)– 765 eurot 27 senti) kuni 117 eurot 81 senti (893 eurot 28 senti(töötasu+pension) – 775 eurot 47 senti). Kohtutäitur on arestinud 50% võlgniku pensionist, st 83 eurot 7 senti kuus ning töötasust 571 eurot 59 senti ületava osa, st 123 eurot 49 senti kuni 154 eurot 29 senti kuus. Võlgnikule on jäänud arestivabalt kätte 655 eurot 29 senti (st pool pensioni 83 eurot 70 senti + 571 eurot 59 senti töötasu) ning peretoetus 100 eurot. Kohtutäitur on võlgniku sissetulekuid arestides lähtunud valest võlgniku pensioni suurusest ja jätnud TMS § 132 lg-s 3 sätestatud arestimise piirangud üldse tähelepanuta. Seega on kohtutäitur arestinud võlgniku töötasu suuremas ulatuses, kui seaduse järgi lubatud, mistõttu tuleb võlgniku kaebus rahuldada ja kohtutäituri 1. augustil 2016 tehtud sissetuleku arestimise akti muutmise korraldus tühistada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta uue määrusega võlgniku kaebus läbi vaatamata või jätta alternatiivselt võlgniku kaebus rahuldamata. Maakohus leidis valesti, et võlgnik on läbinud seaduses sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse (võlgniku kaebus tulnuks jätta läbi vaatamata). Võlgniku 2. augusti 2016 kirja ei saanud käsitada TMS § 217 lg 1 mõttes kaebusena. Maakohus pidas ekslikult võlgniku sissetulekut ülearestituks. Maakohus ei selgitanud mittearestitava sissetuleku suuruse kindlaksmääramisel välja võlgniku sissetuleku suurust. Konto väljavõttest nähtuvalt sai võlgnik sissetulekut ka ehete müügist, selle sissetuleku suurust ei ole
tuvastatud ega hinnatud. Samuti leidis maakohus valesti, et peretoetus peab jääma võlgnikule kätte lisaks TMS § 132 järgsele summale. Peretoetus on universaalne toetus, mis ei sõltu toetuse saaja (lapse) reaalsest vajadusest ning seda tuleb TMS § 132 järgse mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestada.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja märgib vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele järgmist.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik on läbinud TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1 teine lause). TMS § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebuse esitamist reguleeriv TMS § 217 vorminõudeid kaebusele ei kehtesta. TMS § 218 lg 1 teises lauses sätestatakse, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Toimikus on võlgniku ja kohtutäituri vaheline e-kirjavahetus (tl 5- 8). Võlgnik on saatnud kohtutäiturile 2. augustil 2016 e-kirja, millest nähtuvalt vaidlustas võlgnik kohtutäituri 1. augusti 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse sissetulekute arestimise ulatuse tõttu. Võlgnik lisas kirjale töövõimetuspensioni suurust tõendava dokumendi väljavõtte. Vastuseks võlgniku pöördumisele on kohtutäitur palunud 3. augustil 2016 edastada ka viimase nelja kuu arvelduskonto väljavõtte. Esitatud dokumentide põhjal leidis kohtutäitur, et arestimine on olnud põhjendatud, ning 3. augustil 2016 on kohtutäituri büroost edastatud võlgnikule sellekohane seisukoht. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus põhjendatult, et kirjavahetuse sisu arvestades saab toimikus olevaid kirju käsitada vastavalt kaebusena kohtutäituri tegevuse peale (võlgniku kiri) ja keeldumisena võlgniku kaebuse rahuldamisest (kohtutäituri vastuskiri). Kaebus on esitatud TMS § 217 lg 1 järgi tähtaegselt, arvestades, et kohtutäitur tegi vaidlustatav toimingu
1.augustil 2016. Eeltoodu alusel ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et võlgniku 2. augusti 2016 e-kirja saab lugeda TMS § 134 lg-s 1sätestatud avalduseks. Selline järeldus ei ole tuvastatud asjaoludega kooskõlas. Võlgnik ei ole esitanud viidatud sätte järgi avaldust, milles palutakse kohtutäituil muuta sissetuleku akti muutunud asjaolude tõttu.
9.Täitemenetluse seadustikus reguleerivad sissetuleku arestimist TMS §-d 130-136. Riigikohus on 21. aprillil 2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10 tehtud määruse p-s 13 selgitanud, et nende sätete põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja
TMS § 133 sätestab muu hulgas, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole, siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse esitaja väitega, mille kohaselt maakohus pidas ekslikult võlgniku sissetulekut ülearestituks, kuivõrd kohus ei selgitanud selle järelduse tegemiseks välja võlgniku sissetulekute suurust ning leidis valesti, et mittearestitava sissetuleku arvutamisel ei saa arvestada peretoetust. TMS § 130 lg 11 järgi loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.
10.Eeltoodud sätte alusel on maakohus arvestanud mittearestitava sissetuleku arvutamisel õigesti võlgniku arvelduskontole igakuiselt perioodiliste maksetena laekuva pensioni ja töötasuga. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita esitatud tõendid määruskaebuse esitaja väidet, et võlgnik saab püsivat sissetulekut ehete valmistamisest ja müügist. Toimikus olevast võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik on saanud 21. juunil 2016 12 eurot 47 senti (selgitus „Brita Kaljuvere ehted“) (tl 68). Ringkonnakohus leiab, et selline ühekordne võlgnikule laekunud raha ei ole käsitatav summana, mida tuleks TMS § 132 mittearestitava sissetuleku arvutamisel arvestada (vt ühekordsete laekumiste kohta Riigikohtu 4. märtsi 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 17). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et TMS § 132 järgse mittearestitava sissetuleku arvutamisel ei saa arvestada võlgnikule laekuva peretoetusega. Maakohus on analüüsinud siinkohal peretoetuse eesmärki ja oma järeldust piisavalt põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega.
11.Lähtudes eeltoodud asjaoludest on maakohus kohaldanud võlgniku mittearestitava sissetuleku arvutamisel õigesti TMS § 132 lg-d 1-3. TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 järgi, kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. TMS § 132 lg-s 3 sätestatakse, et mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast võib kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Sätet ei kohaldata, kui sundtäitmisel on elatise nõue (vt TMS § 132 kohaldamise kohta nt Riigikohtu 5. oktoobri 2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-90-16 tehtud määruse p 12).
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad rahaliselt kindlaks määramata, sest määruskaebusele esitatud vastusest nähtuvalt ei ole võlgnik õigusabile kulutusi kandnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.