lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-19-709/13

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 22.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-19-709/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1383
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

22.05.2019, Tartu

Haldusasja number

3-19-709

Haldusasi

Xi kaebus Kaitsepolitseiameti vastu

Menetluse alus ringkonnakohtus

Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määrus muutmata.
2.Tagastada Xile määruskaebuse lisad 3-l lehel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse osas, milles määruskaebus halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 peale jäeti rahuldamata, otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 07.04.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 21.04.2019 kaebuse täienduse. Kaebaja palus kohtul kohustada Kaitsepolitseiametit (KAPO) lükkama ümber telekanali ETV+ uudistes esitatud väide, et Venemaa survestab Eestit lääneriikide kaudu; viima läbi vestluse ametnikega nende ebaseadusliku tegevuse vältimiseks tulevikus ning andma kaebajale selle vestluse kohta aru; vastama ammendavalt kaebaja kirjadele; maksma kaebajale välja töötasu; mõista kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis 18 eurot ja mittevaralise kahju hüvitis 100 500 eurot. Veel taotles kaebaja talle riigi õigusabi andmist ja riigilõivu tasumisest vabastamist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.KAPO selgitas 23.04.2019. a vastuses kohtunõudele, et KAPO-s on registreeritud ainult X
03.ja 24.02.2019. a pöördumised ning Tallinna Linnavalitsus keeldus 27.03.2019. a vastuse nr Õ-2/294 kohaselt X 21.03.2019. a kirja edastamast.
3.Tartu Halduskohus tagastas 02.05.2019. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus nõude esitamiseks kohustada KAPO-t ümber lükkama telekanali ETV+ uudistes tehtud avaldus, et Venemaa survestab Eestit lääneriikide kaudu, kuna selline avaldus ei riiva ühtegi kaebaja seadusega kaitstavat subjektiivset õigust. Kaebuses märgitud meedias esitatud väidetav teave ei puuduta kaebaja isikut. Kohus tagastas kaebuse eeltoodud nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus nõuete esitamiseks kohustada KAPO-t viima läbi vestlus ametnikega ja andma kaebajale aruanne läbiviidud vestlusest, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus seda nõuda. Kohus tagastas kaebuse eeltoodud nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus tagastas kaebuse 03. ja 24.02.2019. a pöördumistele vastama kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et KAPO vastaks pöördumistele kaebaja oodatud viisil ja sisuga. Kuna KAPO-l puuduvad andmed, mis kinnitaksid kaebaja kirjeldatud sündmuste toimumist, ei olnud võimalik taotluste rahuldamata jätmist üksikasjalikumalt sisuliselt põhjendada. Kohus ei saa kohustada KAPO-t esitama vastuseid küsimustes, mille kohta tal teave puudub. Kohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel ka nõude osas kohustada KAPO-t vastama kaebaja küsimustele, mis ta esitas 03., 07. ja 21.03.2019. a pöördumistes, kuna KAPO ei ole neid pöördumisi saanud. Kohtu arvates on kaebaja eesmärgiks tuvastada, et kaebaja andis KAPO-le salajast teavet, mistõttu talle tuleks koostöö eest tasu maksta. Kohus leidis, et tegemist oli kriminaalmenetluse toimingutega (kaebaja märgib ka ise, et kiri, mille ta Tallinna Vanglast kirjutas, lisati kriminaalasja materjalidele). Kohtul puudub põhjus arvata, et kaebaja töötamine toimus avaliku teenistuse seaduse (ATS) või selle § 2 lg-s 2 nimetatud eriseaduse alusel, millest võrsuv teenistusalane vaidlus võiks kuuluda halduskohtu pädevusse. Kohus tagastas kaebuse eeltoodud nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohus leidis, et 18 euro suuruse väidetava varalise kahju näol on tegemist omandiõiguse väheintensiivse riivega ja kahju hüvitamine on äärmiselt ebatõenäoline. Puudub veendumus, et kaebaja tegi kulutusi kirjatarvetele KAPO õigusvastase tegevuse tulemusena, millega kahjustati tema subjektiivseid õigusi. Kohus tagastas kaebuse eeltoodud nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohtu hinnangul on võimalik kaebusest järeldada, et kaebaja väidetud mittevaraline kahju summas 100 500 eurot on tekitatud ametnike toimingutega kriminaalmenetluse käigus. Halduskohtul puudub pädevus kontrollida ja anda hinnangut uurimisasutuse menetlustoimingute õiguspärasusele kriminaalmenetluses. Süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamist saab isik nõuda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel, ulatuses ja korras. Kohus tagastas kaebuse eeltoodud nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kohtu hinnangul olukorras, kus kaebus tagastatakse kõikide nõuete osas, ei ole riigi õigusabi määramine eesmärgipärane, mistõttu tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel.
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtusse uueks arutamiseks.

Kaebaja väitel oli ta spioon alates 2010. a, mitte alates 2015. a kriminaalasja raames, nagu kohus märgib. Seega tekib vaidlus ATS-i raames. Kohus ei arvestanud, et sõltumata kriminaalasjast avalikustasid KAPO ametnikud oma ebaseadusliku tegevusega 22.06.2017. a kirja nr xx (või xy), millest selgub, et kaebajal on seos spionaažiga. Seda tehti tahtlikult ja sellest said teada ka Venemaa massiinformatsiooni vahendid. Kohus ei arvestanud, et KAPO ametnikud sundisid teda 2017. a (kevad-suvi) spiooniks olemise fakti varjama, mis põhjustas tema haigestumise ja töövõime kaotuse. Kohus ei võtnud arvesse, et vale on KAPO väide 03. ja 07.03.2019. a kirjade mittesaamise kohta. Kohus ei selgitanud, millisel viisil ja mis organi kaudu peaks kaebaja kaitsma oma õigusi, kui pärast kohut selgusid kuriteod. Kaebaja arvates ei ole riigi õigusabi andmisest keeldumine põhjendatud, kuna ta on KAPO ebaseadusliku tegevuse tõttu invaliid ja sunnitud läbima psühhiaatrilist ravi, mistõttu ta ei suuda tõhusalt oma õigusi kaitsta ega juriidiliselt põhjendatud dokumente koostada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
6.Halduskohus märkis määruse p-s 6, et kaebaja taotles kaebuse täienduses, et kohus kontrolliks mitmeid ülekuulamisi Tallinna Vanglast 2015. a kevadel KAPO-sse saadetud kirjade alusel. Halduskohtu hinnangul on kaebaja eesmärgiks, et kohus tuvastaks, et kaebaja andis KAPO-le salajast teavet ja talle tuleks seetõttu koostöö eest maksta tasu. Halduskohus arvas kaebaja kirjeldatud asjaolude põhjal, et tegemist oli kriminaalmenetluse toimingutega (kaebaja märgib ka ise, et kiri, mille ta Tallinna Vanglast kirjutas, lisati kriminaalasja materjalidele). Eelnevat arvestades ei hinnanud halduskohus, kas kaebaja töötamine toimus ATS-i või selle § 2 lg-s 2 nimetatud eriseaduse alusel, millest võrsuv teenistusalane vaidlus võiks kuuluda halduskohtu pädevusse. Seega ei ole halduskohus andnud asjas mingit hinnangut selles osas, kas kaebaja oli spioon alates 2010. a või 2015. a. Kaebaja sellekohane määruskaebuse väide on ebaõige. Muus osas kaebaja halduskohtu määruses märgitut määruskaebuses ei vaidlusta. Ka ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
7.Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja määruskaebuse väited 22.06.2017. a kirja avaldamise ja spiooniks olemise fakti varjama sundimise kohta seonduvad kriminaalasjaga. Seega ei ole need väited käesoleva haldusasja seisukohalt asjakohased. Ka selgitas halduskohus vaidlustatud määruse p-s 8, et halduskohtul puudub pädevus kontrollida ja anda hinnangut uurimisasutuse menetlustoimingute õiguspärasusele kriminaalmenetluses. Ühtlasi selgitas halduskohus, et süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamist saab isik nõuda SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras (SKHS § 4). Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. KrMS § 193 lg 1 järgi alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt kaebajale, et kui kaebaja arvates on toime pandud kuritegu, siis on tal õigus esitada uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteade, kelle pädevuses on alustada kriminaalmenetlust.
8.Kaebaja väitel KAPO valetab, et ei ole kaebaja 03. ja 07.03.2019. a kirju saanud. Ringkonnakohus ei pea kaebaja väidet usutavaks. Üldteadaolevalt on asutustel kohustus registreerida saabuvad kirjad. KAPO 23.04.2019. a vastusest (tl 22) ilmneb, et registreeritud on kaebaja 03. ja 24.02.2019. a kirjad. Ei ole usutav, et hilisemalt saabunud 03. ja 07.03.2019. a kirjad jäeti registreerimata. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda KAPO väite õigsuses.
9.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks on käesolevas asjas ilmselt vähene ning halduskohus on kaebuse põhjendatult tagastanud, siis leidis halduskohus ka õigesti, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
10.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.05.2019. a määruse muutmata.
11.Kaebaja esitas koos määruskaebusega 2 lisa – Eesti Töötukassa xx. a otsuse töövõime hindamise kohta ja xx. a vaideotsuse. HKMS § 62 lg 2 lause 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Käesoleva vaidluse eset arvestades leiab ringkonnakohus, et eelnimetatud otsusel ja vaideotsusel ei ole määruskaebemenetluses mingit tähtsust. Seetõttu tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisad kaebajale.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium