Sergei Olari kaebus Kaitsepolitseiameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Olar Vastustaja – Kaitsepolitseiamet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Sergei Olari kaebus.
2.Jätta Sergei Olari menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta Kaitsepolitseiameti taotlus haldusasjade nr 3-19-1175 ja nr 3-19-709 liitmiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse pooltele kätte. Kaebajale edastatakse ka määruse tõlge vene keelde.
Sergei Olar esitas 19.06.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb kohustada Kaitsepolitseiametit (KAPO): -
vastama kaebaja 09.05.2019 ja 12.05.2019 avaldustele ja taotlustele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul;
-
selgitama kaebajale kirjalikus vormis, millistele kaebaja avaldustele on esitatud KAPO 13.06.2019 vastused nr 43-11 ja nr 43-12;
-
vastama, miks on sihilikult tekitatud infoleke selle kohta, et kaebaja on Eesti spioon;
-
petma.
Kaebuse kohaselt pöördus kaebaja 09.05.2019 KAPO poole taotlusega selgitada talle, kas granaatide F-1 ja vintpüssiga „Saiga“ seotud asjaolud kriminaalasjas nr 14913000014 on riigisaladus, ning 12.05.2019 taotlusega moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks, mis tekitati kaebajale sellega, et tänu KAPO ebaseaduslikule infolekkele sai teatavaks, et kaebaja on Eesti spioon. Kaebaja ei ole saanud KAPO-lt nendele taotlustele vastuseid. Kaebaja sai küll KAPO 13.06.2019 vastused nr 43-11 ja nr 43-12, kuid on arusaamatu, millisel alusel on need talle saadetud. Vastustes puudub teave selle kohta, millisele taotlusele või kaebusele on need esitatud ning kaebajal tuleb seetõttu halduskohtus vaidlustada määratlemata vastuseid. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3-19-1175
2.Kohus palus 03.07.2019 kohtunõudes KAPO-l teatada, kas kaebaja on 09.05.2019 ja 12.05.2019 KAPO poole pöördunud, kas KAPO on nendele pöördumistele vastanud ning millal on kaebaja vastused kätte saanud.
3.KAPO kinnitas 08.07.2019 vastuses kohtunõudele (tl 9), et kaebaja on pöördunud 09.05.2019 (kahe pöördumisega) ja 12.05.2019 KAPO poole ning KAPO on nendele pöördumistele vastanud 13.06.2019 vastustega nr 43-11 ja nr 43-12 ning 17.06.2019 vastusega nr 43-14. KAPO vastuse kohaselt nähtub kaebusest ja kohtunõudest, et kaebaja on vastused enda pöördumistele kätte saanud, mistõttu puudub kaebajal asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Asjaolu, et kaebajale jääb arusaamatuks, millistele tema pöördumistele on vastatud, on väga suure tõenäosusega tingitud tema erinevate pöördumiste suurest hulgast. Ametiasutusel puudub kohustus refereerida vastuskirjades isiku pöördumisi ning piisab üksnes viitest isiku kirjale. Kuigi KAPO 13.06.2019 vastuses nr 43-12 puudub viide kaebaja kirjale, on selle sisust aru saada, et vastatud on kaebaja 09.05.2019 avaldusele, milles on käsitletud kriminaalasja nr 14913000014 asjaolusid. Isegi, kui asuda seisukohale, et KAPO on kaebajale vastamisel eksinud, on kaitstava õiguse riive niivõrd väheintensiivne, et see ei anna põhjust kaebuse rahuldamiseks. Seega juhul, kui kohus leiab, et amet on eksinud kaebaja pöördumistele vastamisel, tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, sest eksimus ei toonud kaebajale kaasa negatiivseid tagajärgi ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. KAPO palub kohtul kaaluda haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-19-709.
KOHTU SEISUKOHT
4.HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt tuleb kaebuse saanud alluvusjärgsel kohtul muu hulgas selgitada asjas välja vaidluse ese ning kontrollida, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Kaebaja on palunud kohustada KAPO-t vastama tema 09.05.2019 ja 12.05.2019 avaldustele; selgitama, millistele kaebaja avaldustele on suunatud KAPO 13.06.2019 vastused nr 43-11 ja nr 43-12; ning vastama, miks KAPO on sihilikult tekitanud infolekke selle kohta, et kaebaja on Eesti spioon. Samuti on kaebaja palunud kohustada KAPO ametnikke petma.
6.Kohus on teinud kindlaks, et S. Olar on esitanud KAPO-le kaebuses kirjeldatud asjaoludel 09.05.2019 selgitustaotluse, mis kannab pealkirja „Avaldus (Taotlus)“ (tl 10–10p), ning 12.05.2019 kahju hüvitamise taotluse, mis kannab pealkirja „Kaebus“ (tl 11–12p). Need pöördumised on KAPO-s registreeritud vastavalt 14.05.2019 ja 15.05.2019. KAPO vastusest kohtunõudele nähtub, et KAPO on vastanud kaebaja 09.05.2019 selgitustaotlusele 13.06.2019 vastusega nr 43-12 (tl 14) ning kaebaja 12.05.2019 kahju hüvitamise taotlusele 17.06.2019 vastusega nr 43-14 (tl 15). Lisaks on KAPO edastanud kohtule kaebuses viidatud KAPO 13.06.2019 vastuse nr 43-11 (tl 13), millega on KAPO sõnul vastatud veel ühele kaebaja 09.05.2019 taotlusele (tl 9), mille sisule ei ole kaebuses viidatud.
7.Kohtul puudub alus kahelda eeltoodud andmete tõele vastavuses. Kuigi KAPO vastused on koostatud lühidalt, ei tähenda see veel, et vastamiskohustust oleks rikutud või tegemist ei saaks olla vastustega kaebaja 09.05.2019 ja 12.05.2019 pöördumistele. KAPO 13.06.2019 vastuses nr 43-12 puudub küll viide kaebaja konkreetsele pöördumisele, kuid selle sisust on aru saada, et vastatud on seoses kriminaalasjas nr 14913000014 tõendamisele kuulunud asjaoludega, mille kohta soovis kaebaja selgitust 09.05.2019 selgitustaotluses.
8.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, ning vastamise korra sätestab seadus. Vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse
3-19-1175 pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 8 kolmandale lausele antakse selgitustaotlusele vastamisel isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Seega on haldusorganil seadusest tulenev kohustus talle saabunud selgitustaotlustele vastata ja selgitustaotluse esitanud isikul sellele kohustusele vastav õigus saada pöördumisele vastus, välja arvatud juhul, kui esinevad alused vastamisest loobumiseks (MSVS § 5 lg 9). Isiku õigust saada tema selgitustaotlusele vastuseid ei ole aga rikutud juhul, kui haldusorgan on küll selgitustaotlusele vastanud, kuid pole vastanud viisil, nagu seda on soovinud pöördumise esitaja. Ka kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamise üle ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on selgitustaotlusele vastamise viisi ja sisu üle otsustamisel kaalutlusruum. Haldusorgan saab selgitustaotlusele vastata viisil, mida ta ise õigeks peab (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27.10.2016 otsuse nr 3-15-1172, p-d 12 ja 16). Praegusel juhul puudub kohtul alus arvata, et KAPO 13.06.2019 vastus nr 43-12 kaebaja 09.05.2019 selgitustaotlusele seoses kriminaalasja nr 14913000014 asjaoludega oleks olnud täiesti asjakohatu.
9.Kaebaja 12.05.2019 avaldust KAPO-le saab kohtule seni esitatud materjalide pinnalt pidada riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel esitatud kahju hüvitamise taotluseks. KAPO on sellele avaldusele koostatud 17.06.2019 vastuses nr 43-14 kaebaja 12.05.2019 pöördumisele viidanud, jätnud taotluse rahuldamata ning põhjendanud taotluse rahuldamata jätmist asjaoluga, et KAPO-l puuduvad andmed, mis kinnitaksid kaebaja poolt kirjeldatud sündmuste toimumist. Ka kahju hüvitamise taotluse lahendamise otsuse vormi ja sisu valimisel on haldusorganil kaalutlusõigus ning kaebajal puudub kaebeõigus nõuda tema taotlusele vastamist tema oodatud viisil.
10.Kohtule teadaolevalt on kaebaja saanud kätte mõlemad vastused tema kaebuses viidatud pöördumistele. KAPO 13.06.2019 vastusele nr 43-12 on kaebaja viidanud praeguses asjas esitatud kaebuses ning KAPO 17.06.2019 vastusele nr 43-14 on ta viidanud hilisemas, s.o Tartu Halduskohtule 02.07.2019 esitatud kaebuses. Arvestades, et kaebaja need pöördumised olid KAPO-s registreeritud vastavalt 14.05.2019 ja 15.05.2019, ei ole KAPO rikkunud MSVS § 6 lg-s 1 sätestatud 30-päevast ning RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkust tähtaega pöördumistele vastamisel.
11.Eeltoodust tulenevalt puudub kaebajal kaebeõigus KAPO kohustamise nõudes tema kaebuses viidatud 09.05.2019 ja 12.05.2019 avaldustele uuesti vastamiseks.
12.Kaebajal puudub kaebeõigus ka nõudes kohustada KAPO-t kaebajale selgitama, millistele tema avaldustele on 13.06.2019 kirjadega vastatud. Kaebaja ei ole märkinud, et ta oleks samu selgitusi palunud eelnevalt selgitustaotlusega KAPO-lt ning KAPO oleks jätnud tema sellele taotlusele vastamata. Samuti nähtub käesolevast määrusest, et kirjaga nr 43-11 on vastatud kaebaja 09.05.2019 taotlusele, millele kaebaja ei ole kaebuses viidanud ja mis puudutab kriminaalasjas nr 14913000014 sooritatud jälitustoiminguid, ning kirjaga nr 43-12 on vastatud kaebaja 09.05.2019 selgitustaotlusele, millele vastamise kohustuse täidetust hindas kohus eespool.
13.Lisaks eelnevale on kaebaja palunud, et kohus kohustaks KAPO-t kaebajale vastama, miks on sihilikult tekitatud infoleke selle kohta, et kaebaja on Eesti spioon. Asja materjalide kohaselt on kaebaja palunud 12.05.2019 taotluses KAPO-lt samadel asjaoludel talle tekitatud kahju hüvitamist. Seega saab kohus järeldada, et ka viimati nimetatud kohustamisnõue on seotud kaebaja kahju hüvitamise taotlusele vastamisega. KAPO on 17.06.2019 vastuses nr 43-14 kaebajale selgitanud, et KAPO-l puuduvad kaebaja poolt kirjeldatud sündmuste toimumist kinnitavad andmed. Seega on KAPO ka kaebaja väidetud infolekke tekitamisega seonduvalt kaebajale KAPO enda valitud viisil vastanud ning kaebajal puudub praeguses asjas kaebeõigus nõudmaks KAPO kohustamist talle sellekohaste täiendavate selgituste andmiseks. Kaebusest ei selgu, et kaebaja oleks esitanud KAPO-le vastavasisulise eraldiseisva pöördumise, millele KAPO oleks jätnud tähtaegselt vastamata.
3-19-1175
14.Kohtule jääb arusaamatuks kaebaja taotlus kohustada KAPO ametnikke petma. Arvestades praeguses asjas vaidluse all olevaid asjaolusid, ei pea kohus vajalikuks paluda kaebajal seda taotlust täpsustada, ning tagastab kaebuse ka selle nõude osas põhjusel, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus KAPO-lt sellise tegevuse nõudmiseks.
15.Eelneva põhjal tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Lisaks nõustub kohus KAPO-ga, et isegi kui möönda, et KAPO vastused kaebaja avaldustele ei ole piisavalt täpsed, esineks kaebuse tagastamiseks ka HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud alus. Tulenevalt haldusorgani kaalutlusruumist isiku avaldustele vastamise viisi ja sisu valikul ei saaks kohus kohustada KAPO-t vastama kaebajale tema soovitud viisil ning kaebaja õiguste riivet ei saa pidada intensiivseks. Kaebajal on vajaduse korral õigus esitada KAPO-le uus selgitustaotlus või pöörduda soovi korral kahju hüvitamise kaebusega kohtusse.
16.Kohus selgitab, et tulenevalt HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
17.Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, ei nõua kohus kaebajalt riigilõivu tasumist ja puudub vajadus menetlusabi taotluse lahendamiseks. Seetõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
18.KAPO on teinud kohtule ettepaneku kaaluda HKMS § 48 lg 1 alusel haldusasja liitmist ühte menetlusse haldusasjaga nr 3-19-709. Arvestades, et kohus tagastab käesoleva määrusega haldusasjas nr 3-19-1175 esitatud kaebuse ning ka haldusasjas nr 3-19-709 on Tartu Halduskohus lõpplahendi (02.05.2019) teinud, ei ole praeguses menetlusstaadiumis võimalik ega vajalik hinnata nende haldusasjade liitmise põhjendatust. Seega jääb KAPO taotlus haldusasjade liitmiseks läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.