Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Tsiviilasja number
2-16-16693
Määruse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
24. november 2016 kell 10.00, Pärnu Võlgniku Jääkuum OÜ pankrotiavaldus
Menetlustoiming
Pankrotimäärus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik: Jääkuum OÜ (registrikood 12903477), esindaja juhatuse liige Timo Tepp (e-post: xxx; xxx); Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu; e-post: [email protected])
Kohtuistung
23. november 2016, osalesid T. Tepp ja A. Õnnik
Tsiviilasi nr 2-16-16693 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates.
Jääkuum OÜ esitas 04.11.2016 Pärnu Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja kohtu nõudmisel 10.11.2016 kõrvaldas pankrotiavalduses esinenud puudused. Avalduse, sellele lisatud maksejõuetuse tekkimise seletuse ja võlanimekirja kohaselt Jääkuum OÜ on muutunud maksejõuetuks ja see ei ole ajutine. Võlgniku tegevusalaks oli toitlustusasutuse pidamine restoranis „Jääkuum“, mis osutus populaarseks Pärnu noorte emade seas, kes hakkasid Jääkuuma kutsuma „lastekohvikuks“. Selline maine ei olnud Jääkuum OÜ-le äriliselt kasumlik, kuna peletas eemale teisi kliente. Lisaks sellele võeti kohvikusse kaasa oma söögid ja telliti kõige odavamaid asju, õhtuti oli kohvik sageli tühi. Nimetatud asjaolu vähendas oluliselt kohviku käivet ja tulemuslikkust. Vaatamata juhatuse pingutustele kaotada „lastekohviku“ maine, reklaamile ja lisalaenule ei suudetud tekkinud majanduslikest raskustest jagu saada. Lisaks ilmnesid tööjõuprobleemid. Üldine majanduslangus ja sellest tingitud nõudluse vähenemine, töötajatele makstavad kõrged palgad, kõrge üür ning restorani seadmete ja sisustuse liisingu igakuine teenindamine mõjutas oluliselt restorani rahavooge ning jätkamine osutus võimatuks. Restoranil puudus kasumlik ja tulusust toov tegevus. Võlgniku majandustegevus on olnud alates 2016. a algusest kahjumlik. Antud majandusaasta kahjum on olnud 28 858,95 eurot. Raamatupidamislik arvetus näitab, et bilansi järgne omakapitali seis negatiivne (-31 059,99 eurot). Lisaks on võlgnikul maksuvõlg summas 7699,65 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 293,66 eurot. Võlgnik on jõudnud olukorda, kus kohustused ületavad vara väärtuse. Samuti on võlad hankijate ja üürileandja ning töötajata ees. Võlgnikul puuduvad võlausaldajate nõuete rahuldamiseks rahalised vahendid. Võlgniku majandustegevus on alates 2016 septembrikuust seiskunud ning lahendusi ei ole õnnestunud leida. Seetõttu puuduvad võlgnikul majanduslikule olukorrale lahenduse leidmiseks võimalused. Võlgnik ei ole võimeline majandustegevust jätkama ega selliselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks tulu teenima. Võlgnikule ei kuulu ka kinnisvara ega muud väärtuslikku vara, mille arvelt oleks võimalik kõigi võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vaatamata korduvatele katsetele leida majanduslikule raskustele lahendus ning rahuldada võlausaldajate nõuded, on võlgnik sunnitud tõdema, et majandusraskused on minetanud oma ajutise iseloomu ehk on püsivad. Kohus 28.01.2016 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku.
Andrus Õnnik esitas 22.11.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt ajutine haldur, tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis seisukohale, et võlgnik on võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ehk võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse § 1 mõistes. Võlgnikul on võlgu vähemalt 88 725,96 eurot. Võlgniku varaks on kohviku sisustus ja inventar, bilansilise jääkmaksumusega 23 768,16 eurot sh. lauad-toolid, kapid, kohvimasin, baarilett, ripplambid jms, söögitegemise ja serveerimisnõud. Varade võimalikku müügihinda on võimatu prognoosida, kuid see võib jääda vahemikku 3000 kuni 10 000 eurot. Seega ületavad kohustused võlgniku varasid vähemalt 9-kordselt. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Jääkuum registreeriti äriregistris 31.08.2015. Äriühingu asutamise eesmärgiks oli avada kohvik. Võlgniku juhatuse liikmetel puudus varasem kohvikupidamise kogemus, kuid nad olid töötanud erinevates toitlustusasutustes koka ja teenindajana. 14.09.2015 sõlmiti üürileping OÜ-ga Troperoodes. Üürilepingu kohaselt võeti üürile Pärnus, Ringi 1 asuvad kohvikuruumid. Lepingu tähtaeg oli 5 aastat. Üürisummaks oli 1990 eurot (lisandub käibemaks) kuus ning üüri tuli tasuma hakata alates 28.02.2016. Kulusid tuli tasuda
Tsiviilasi nr 2-16-16693 kohe pärast üüripinna ülevõtmist 2015.a. septembris. 14.09.2015.a. kanti vastavalt lepingule üürileandjale tagatisraha summas 3 980,00€. Üüripinnal hakati tegema siseviimistlustöid- seinte värvimine, põrandate lihvimine, ruumide sisustamine. Remondi ja sisustuse finantseerimiseks kasutati: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) starditoetuse väljamakseid 11 429,73 euro ulatuses, Swedbank AS-i laenu, summas 25 000 eurot, Citadele Leasing & Factoring OÜ rendilepingu abil soetati köögitehnika summas 41 732,49 eurot (sh.käibemaks), millest 50 % finantseeris liisingufirma ja 50 % (20 866,24 €) omanike poolt äriühingule antud laenu arvelt. Rendiperiood oli 60 kuud, igakuine rendimakse 470,42 €. Tegemist kasutusrendi lepinguga, mille kohaselt lepingu ennetähtaegsel lõppemisel tuleb tagastada vara rendileandjale ning lisaks hüvitada kõik lepingujärgsed maksed. 05.10.2015 on Jääkuum OÜ juhatuse liige Triine-Anette Tepp kandnud äriühingu kontole summa 22 000€, selgitusega- laenuleping. Swedbank AS-ga sõlmiti kokkulepe, millega kohustusid Jääkuum OÜ juhatuse liikmed mitte kustutama omanike poolt antud/antavaid laene enne, kui on tasutud Swedbank AS-i laen. Võlgniku pankroti puhul peavad Timo Tepp ja Triine-Anette Tepp jaotiste alusel saadavad summad maksma välja pangale. Hiljem on omanikud korduvalt äriühingu kontole kandnud summasid, märkusega: „Laen“, kuid suurem osa hilisematest laenudest on juhatuse liikmetele tagastatud. Kohvik avati ametlikult 01. märtsil 2016. Jääkuum OÜ ei ole registripidajale majandusaasta aruandeid esitatud. Ajutisele haldurile on esitatud bilanss ja kasumiaruanne seisuga 01.01.2016/31.10.2016. Bilansis on käibevarana kajastatud üüri tagatisraha 3980 eurot ja köögi seadmete kasutusrendi sissemakse (ettemakse). Mõlemad summad lugeda 0-ks kuna üüri tagatisraha arvelt on üürileandja vähendanud üürivõlgnevust ning kasutusrendi ettemakset lepingu kohaselt ei tagastata. Põhivarana on kajastatud seadmed soetusmaksumuses 12 590,02 eurot ja inventar soetusmaksumuses 13 777,14 eurot. Võlgniku esindajate sõnul on siin kajastatud üksnes väljaostetud (mitte liisitud) vara. Samas on selge, et pankrotimenetluses müügi korral on vara väärtus oluliselt väiksem. 2015.a. 4 kuu kahjum oli 10 771 eurot ja omakapital negatiivne -2 2201 eurot. Seisuga 31.10.2016 on kahjum 39 630 eurot ning omakapital negatiivne -31 060 eurot. Jääkuum OÜ omandis ei ole varem ega ka praegu kinnisasju ega sõidukeid olnud, tema nimele ei ole registreeritud osalusi teistes äriühingutes; tema suhtes ei ole menetluses täiteasju; suhtes on 03.06.2016.a. tehtud maksuvõla ajatamise otsus, kuid 02.11.2016 otsusega on see võlgnevuste tõttu tunnistatud kehtetuks. Praegune maksuvõlg on tekkinud alates 10.05.2016. Kehtiv leping Telia Eesti AS-iga öeldakse novembri lõpus võlgnevuste tõttu üles. EAS on 01.11.2016 seoses võlgniku tegevuse lõppemisega alustanud starditoetuse osas mittevastavusmenetlust, millega kaasneb tõenäoliselt toetuse finantskorrektsiooni otsus, ehk tagasinõue summa 11 429,73 euro ulatuses. 2 töötajat on esitanud Töövaidluskomisjonile avalduse saamatajäänud tasude väljamõistmiseks. OÜ Troperoodes on 28.10.2016 edastanud e-kirjaga rendilepingu ülesütlemise teate, kuna üüriarved on tasumata alates augustist. Esitatud dokumentidest on näha, et üürileandja on juba oktoobris kustutanud võlgnevust tagatisraha arvelt, kuid sellest piisas vaid umbes poole tekkinud võla kustutamiseks. Üürileandja palus võlgnikul vabastada pind mööblist ja muust varast hiljemalt 05.11.2016.a. 10.11.2016 on üürileandja esindaja võlgniku esindajale teatanud, et üürileandja müüb võlgnevuse katteks üüripinnal asunud ja võlgnikule kuulunud elektriahjuga gaasipliidi hinnaga 2500 eurot ja saumikseri hinnaga 498 € (hindadele lisandub käibemaks). 22.11.2016 seisuga on eelnimetatud seadmed üürileandja poolt müüdud ning võlgnevused üürileandja ees sellega kustutatud. Esitatud andmetele tuginedes võis müüdud vara puhul tegemist olla kapitalirendi esemeks oleva, ehk Citadele Leasing &Factoring OÜ-le kuuluva varaga. Üürileandja esindaja sõnul ei ole nad arvestanud lepingust tulenevat viivist ega muid sanktsioone. Seisuga 22.11.2016 on üürileandja osa mööblist kohvikuruumidest ja köögist teisaldanud samas majas asuvasse teise ruumi ning kavatseb ka ülejäänud mööbli ja köögitehnika lähima nädala jooksul teisaldada, kuna ruumid on vaja vabastada uue üürniku jaoks. Üürileandja sõnul pakkus ta võlgniku esindajatele välja erinevaid lahendusi vara ja/või tegevuse müügiks, kohustuste refinantseerimiseks jne, kuid võlgniku esindajad tema ettepanekutega ei nõustunud.
Tsiviilasi nr 2-16-16693 Käesolevaks ajaks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud, et võlgnik oleks teostatud PankrS § 110-114 märgitud tehinguid ja seetõttu ei näe PankrS §109 lg 1 alusel vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (ehk PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Ajutisele haldurile esitatud andmetel on Jääkuum OÜ maksejõuetuse peamiseks põhjuseks omanike suutmatus äriplaani ellu viia, samuti äriplaani kaheldav kasumlikkus. Käesoleval juhul puuduvad ajutisel halduril andmed selle kohta ,et maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, millest lähtuvalt asub ajutine haldur seisukohale, et Jääkuum OÜ maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Aruande koostamise seisuga ei ole ajutise halduri hinnangul OÜ Jääkuum tervendamine võimalik, kuna tegevus on ~2 kuud tagasi lõppenud, sh. on lõpetatud tegevuskohaks olnud ruumide üürileping. Ühingul puuduvad varad ja võimalused tegevuse jätkamiseks vajalike võlgade kustutamiseks ning jooksvateks käibevahenditeks. Ajutisele haldurile esitatud andmetel on võlgnevused 7 töötaja ees, kelle poolt nõudeavalduste ja muude vajalike dokumentide esitamisel saab haldur esitada Eesti Töötukassale hüvitise nõuded. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku kuulutada välja Jääkuum OÜ pankrot andis nõusoleku enda nimetamiseks Jääkuum OÜ pankrotihalduriks.
Pankrotiavalduse läbivaatamisel 23.11.2016 kohtuistungil võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde. Võlgniku esindaja kinnitas, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Äriplaan oli hea, aga seda loodetud viisil ellu viia ei õnnestunud. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastu ei vaielnud. Ajutine haldur jäi aruandes esitatud seisukoha juurde, et võlgniku varast ei piisa kohustuste täitmiseks ja võlgade tasumiseks ning tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. A. Õnnik kinnitas nõusolekut jätkata asjas pankrotihaldurina.
Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgniku kohustused ületavad olemasoleva vara väärtuse mitmekümne kordselt, võlgniku majandustegevus on lõppenud ja puudub rahavoog, millest kohustusi täita. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele, tekkimise ajale ning et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Eeltoodu alusel kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja. Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 86 ja § 90 alusel kohus kohustab võlgniku juhatuse liiget enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama võlgniku majandustegevuse ja varade/kohustuste kohta esitatud andmete õigsust.
Tsiviilasi nr 2-16-16693 Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 ja 2 sätestab ajutise halduri õiguse saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Esitatud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks (päringute koostamine ja edastamine; päringuvastuste vastuvõtmine ja halduri toimiku koostamine; võlgnikuga suhtlemine ning dokumentide ja andmete väljanõudmine; pankrotivaraga tutvumine; otsepäringute tegemine riiklikesse registritesse; üldandmete ja päringuvastuste analüüs; võlgniku lepingutega tutvumine ja analüüs; ajutise halduri seisukohtade formuleerimine ning aruande vormistamine) kokku x tundi. Arvestusega x eurot tunnis on ajutise halduri tasu suuruseks x eurot (sh halduri netotasu x € ja maksud kokku x €). Andrus Õnnik taotleb ajutise halduri tasu välja mõista tema enda kasuks. Kulude hüvitamist ajutine haldur ei taotle. Kohus leiab, et ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi on asja sisu, täidetud ülesannete ja esitatud aruande sisu ning mahtu arvestades mõistlik ja vajalik. Ajutise halduri tunnitasu x € on mõistlik, see on kooskõlas ajutise halduri kutseoskustega, selles konkreetses asjas täidetud ülesannete ning kohtule esitatud aruande sisu ja mahuga. PankrS § 150 lg 2 järgi juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg 1 punktide 2, 5 ja 6 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas ajutise halduri tasu ja kulud. Kohus mõistab ajutise halduri tasu ja kulud välja pankrotivara arvelt.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.