Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
23. november 2016 Tartu
Tsiviilasja number
2-14-55089
Tsiviilasi
OÜ Järve Biopuhastus hagi Larissa Abbassova vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 06. septembri 2016. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Larissa Abbassova määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Larissa Abbassova, ik XXXXX Vastustaja (hageja): OÜ Järve Biopuhastus, rk 10854476; lepinguline esindaja advokaat Roman Golovenko
esindajad
millele lisandub riigilõiv hagi esitamisel 250 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel 225 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt 887,50 eurot ehk 50% 1775 eurost ja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus leidis, et kostja esindaja tunnitasu 100 eurot on põhjendatud, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. Maakohtu hinnangul ei ole kostja õigusabi osutamisel kulunud aja (13h) ja tunnitasu määra (100 eurot) osas sisulisi vastuväiteid esitanud. Kostja vastuväite kohaselt ei ole õigusabi kohta kuludokumente esitatud. TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm nr 3-2-1-154-15 p 11). Kuna hagejat esindas menetluses vandeadvokaadi vanemabi, eeldab kohus, et hagejal on tasumiskohustus tekkinud. Kostja palub määrata menetluskulud kindlaks vastavalt hagi rahuldamise ulatusele (14,45 %) ja määrata hageja menetluskuludeks kokku 128,25 eurot. Maakohus leidis, et tegemist on keskmiselt keeruka ja mittemahuka asjaga. Kohus jõudis seisukohale, et hageja esindaja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus on täies ulatuses põhjendatud. Tartu Ringkonnakohus ei jaotanud menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, vaid jättis hageja menetluskuludest 50% kostja kanda ning ülejäänud osas poolte endi kanda. Seega on menetluskulude jaotus kindlaksmääratud jõustunud kohtuotsusega ja seda ei saa enam muuta. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Järelikult tuleb lähtuda Tartu Ringkonnakohtu otsuses märgitud menetluskulude jaotusest.
2) venitas hageja lepinguline esindaja põhjendamatult menetlust ning kulutas sellega liigselt hageja vahendeid; 3) ületab menetluskulude nõue justiitsministri kehtestatud õigusabi maksimummäära, mis on 110 eurot juhul, kui tegemist on vandeadvokaadiga ning asjas esinevad sisulised raskused.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.