Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Ele Liiv VL kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 10.03.2016 otsusele täiteasjas nr 022/2016/651 Harju Maakohtu 21.06.2016 määrus
Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend
Kaebuse esitaja ja kaebuse VL määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: VL (isikukood XXXXXXXXXX), volitatud esindaja TL esindajad Puudutatud isik 1: (sissenõudja): AI (isikukood XXXXXXXXXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Madis Mahlapuu Puudutatud isik 2: kohtutäitur Elin Vilippus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 21.06.2016 määruse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
2.VL määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta VL kanda, v.a kohtutäitur Elin Vilippuse menetluskulud, mis jätta kohtutäituri enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
Tsiviilasi nr: 2-16-4459 taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Asjaolud
1.Tallinna kohtutäituri Elin Vilippuse (edaspidi: kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr 022/2016/651 võlgniku VL (edaspidi: avaldaja) suhtes. Avaldaja esitas 15.02.2016 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis 10.03.2016 otsusega rahuldamata. 10.03.2016 esitas avaldaja kohtutäituri otsusele Harju Maakohtule kaebuse, milles palus kohtutäituri otsus tühistada.
2.Kaebuse põhjenduste kohaselt võttis kohtutäitur täitmisele täitedokumendi (Harju Maakohtu 28.01.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-14210), millel puudus jõustumismärge. Täitedokumendi jõustumine pole avaldajale tõendatud. Täitmisele võetakse vaid jõustunud kohtulahend. Vaidlustatud otsuses möönab kohtutäitur, et avaldajale kättetoimetatud täitmisteatele polnud lisatud jõustumismärkega täitedokumenti. Täitemenetlus algatati 02.02.2016 ja elektroonilise jõustumismärkega täitedokument edastati avaldajale 18.02.2016 e-kirja teel. Hilisem korrektse täitedokumendi kättetoimetamine pole seaduslik. Seega on 02.02.2016 alustatud täitemenetlus kehtetu ja tingimuste olemasolul tuleb alustada uus täitemenetlus.
3.Avaldaja on esitanud Riigikohtule tsiviilasjas nr 2-13-14210 teistmisavalduse, milles palus menetlus tsiviilasjas taastada. Puudutatud isiku seisukoht
4.AI (edaspidi: puudutatud isik) vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku hinnangul on täitemenetlus algatatud õiguspäraselt ja alused täitemenetluse lõpetamiseks puuduvad. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile 20.01.2016 vormikohase täitmisavalduse ning jõustumismärkega täitedokumendi. Täitedokumendiks olev Harju Maakohtu 28.01.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-1314210 jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2015 kohtumäärusega. Seda kinnitab 09.03.2015 elektrooniline jõustumismärge.
5.Riigikohtu 28.03.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-14210 (Riigikohtus asja nr 3-7-1-2-178) on jäetud avaldaja teistmisavaldus menetlusse võtmata. Kohtutäituri seisukoht
6.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
7.Täitmisele esitatud lahendi jõustumist kinnitab nii elektrooniline jõustumismärge kui ka Riigi Teataja elektroonilise kohtulahendite andmebaasist nähtuvad andmed. Kohtutäituril oli nende andmete alusel võimalik täitedokumendi jõustumist kontrollida.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-4459
8.Kohtutäitur toimetas 10.02.2016 avaldajale kätte täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, täitedokumendi ärakirja ning sisstulekust ja kontaktandmetest teatamise vormi. Täitmisteatele polnud lisatud jõustumismärkega täitedokumendi ärakirja, kuid see ei tähenda, et täitemenetluse algatamise eeldused olid täitmata. Avaldaja 15.02.2016 kaebuses sisalduva taotluse alusel edastati elektroonilise jõustumismärkega täitedokument avaldaja esindajale e-kirja teel 18.02.2016. Maakohtu määrus
9.Harju Maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri enda kanda. Teiste menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda.
10.Kohtutäitur peab kontrollima, kas temale esitatud täitmisavaldus vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kas täiturile on esitatud korrektne täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 mõttes. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Puudutatud isik esitas kohtutäiturile 20.01.2016 täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele TMS § 2 lg 1 p 1 alusel Harju Maakohtu jõustunud 28.01.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-14210 (määrus jõustus 06.03.2015 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega). Maakohus tuvastas, et puudutatud isik lisas täitmisavaldusele Harju Maakohtu 28.01.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-1314210, Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2015 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-13-14210 ja 09.03.2015 referent ET digiallkirjaga kinnituslehe, milles referent kinnitab lahendi jõustumist 06.03.2015. Seega olid täitemenetluse alustamise tingimused TMS § 23 lg 1 tähenduses täidetud.
11.Kohtutäitur on kinnitanud enda vastustes avaldaja väidet, et täitmisteatele ei olnud lisatud jõustumismärkega täitedokumendi ärakirja. Avaldaja 15.02.2016 kaebuses sisalduva taotluse alusel edastati 18.02.2016 elektroonilise jõustumismärkega täitedokument avaldaja esindajale e-kirja teel. Maakohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, et kuivõrd kohtutäitur lisas täitmisteatele täitedokumendi ärakirjana kohtumääruse, pole TMS § 24 lg-st 4 tulenevat nõuet rikutud. Tulenevalt TMS § 2 lg 1 p 1 sätestatust, on täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus, st kohtumäärusele peab olema lisatud ka jõustumismärge. Seega tegemist on formaalse rikkumisega TMS § 24 lg 4 tähenduses, mis siiski ei mõjutanud täitemenetluse läbiviimise lubatavust ega rikkunud olulises ulatuses avaldaja õigusi täitemenetluses. Kohtutäitur on viivitamatult parandanud eksimuse ja edastanud avaldajale jõustumismärkega kohtumääruse. Seetõttu pole avaldaja taotlus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 49 alusel põhjendatud.
Määruskaebus
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-4459
12.Maakohtu määrusele esitas avaldaja 05.07.2016 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja kaebuse rahuldada.
13.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei teinud maakohus avaldajale nähtavaks puudutatud isiku ja kohtutäituri seisukohti avaldaja kaebusele. Avaldaja palub lõpetada täitetoimingud TMS § 48 lg 1 p 7 (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud TsMS § 48 lg 7) alusel. Avaldaja teistmisavaldust ei võetud küll Riigikohtu menetlusse, kuid Riigikohtu üldkogu otsus, mis tunnistas TsMS § 178 lõike 3 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, on kehtiv ja tagasiulatuva jõuga.
14.Kohtutäiturile esitati ilma jõustumismärketa täitedokument. Jõustumise aluseks olev ringkonnakohtu määrus põhineb kehtetul sättel. Seetõttu pole täitedokument jõustunud ja sellest on teadlik nii Harju Maakohus kui ka kohtutäitur ja puudutatud isik.
15.Maakohtu viide TMS §-le 49 on asjakohatu, sest see säte ei reguleeri täitemenetluse lõpetamist, vaid tagajärgi. Menetluse edasine käik
16.Puudutatud isik ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
18.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659).
19.Maakohus on vaidlustatud määruse põhjenduste p-s 8 ekslikult viidanud TMS § 48 asemel TMS §-le 49. Määruskaebuses on iseenesest põhjendatult märgitud, et TMS §st 49 ei tulene täitemenetluse lõpetamise aluseid. Selline kohtu eksimus pole siiski aluseks maakohtu määruse tühistamisele. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi ja märgib, et avaldaja taotlus täitemenetluse nr 022/2016/651 lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel pole põhjendatud.
20.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse ülalkäsitlemata väidetele märgib kolleegium järgmist.
21.Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et täiteasjas nr 022/2016/651 läbiviidava menetluse aluseks olev täitedokument (s.o Harju Maakohtu 28.01.2015 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-13-14210) pole jõustunud. Selliseks järelduseks ei anna
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-4459 alust asjaolu, et täitedokument jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2015 määrusega, mille ringkonnakohus lahendas TsMS § 178 lg 3 teisele lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega.
22.Iseenesest on korrektne avaldaja viide, et Riigikohus tunnistas 01.02.2016 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-146-15 põhiseadusevastaseks ja kehtetuks TsMS § 178 lg 3. See siiski ei mõjuta Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2015 määruse tsiviilasjas nr 2-1314210 kehtivust, sest õigusnormi põhiseadusevastaseks tunnistamine ei too automaatselt kaasa kohtulahendi tühisust. Kohtuotsuse või -määruse tühistamine saab toimuda TsMS-is sätestatud korras ja vaid kohtu vastava otsustuse alusel. Kohus pole sellist otsustust teinud. Avaldaja kinnitusel keeldus Riigikohus 28.03.2016 määrusega menetlusse võtmast avaldaja poolt tsiviilasjas nr 2-13-14210 esitatud teistmisavaldust. Seetõttu ja arvestades, et täitedokumendiks olevale kohtumäärusele ei saa enam edasi kaevata, on täitedokument jõustunud (TsMS § 456 lg 1 ja § 466 lg 3).
23.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kohtutäitur pole täitemenetluse algatamisel rikkunud TMS § 2 lg 1 p 1 nõudeid. Täitedokument oli kohtutäiturile esitamise hetkeks jõustunud ja kohtutäitur sai selles veenduda jõustumismärke alusel (I kd, tl 120). Jõustumismärge kohtuotsusel loob kohtutäituri jaoks eelduse, et otsus on jõustunud ja et ta võib seda täita. Jõustumismärge või selle puudumine ei mõjuta otsuse tegelikku jõustumist (vt ka Riigikohtu 16.12.2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1152-04, p 15). Seetõttu ei muuda jõustumismärketa täitedokumendi kättetoimetamine avaldajale täitemenetluse algatamist ebaseaduslikuks ega loo alust täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel.
24.Avaldaja etteheide, et maakohus pole teinud avaldajale nähtavaks kohtutäituri ja puudutatud isiku vastuseid avaldaja 10.03.2016 kaebusele, on iseenesest põhjendatud. Maakohus oleks pidanud nii kohtutäituri kui ka puudutatud isiku seisukohad avaldajale avalikus E-toimikus nähtavaks tegema või edastama. Samas puudus maakohtul kohustus anda avaldajale täiendavat tähtaega kohtutäituri ja/või puudutatud isiku seisukohtadele vastamiseks. Avalduse lahendamise ettevalmistamisel saab kohus otsustada, milliste menetlustoimingute tegemine on vajalik vaidluse sisu ja menetlusosaliste seisukohtade väljaselgitamiseks (TsMS § 392 lg 1). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Käesoleval juhul on maakohus kolleegiumi hinnangul vaidluse tehiolud ja menetlusosaliste seisukohad piisavas ulatuses välja selgitanud ega ole rikkunud otsustusõiguse piire. Ka ei nähtu määruskaebusest, millised seisukohad jäid avaldajal maakohtus selle kohtu vea tõttu esitamata. Tuleb arvestada, et kohtutäituri otsusele kaebuse esitamise tähtaeg on seadusest tulenevalt piiratud 10 päevaga (TMS § 218 lg 1) ning kaebuses saab tugineda vaid nendele asjaoludele, mille osas on kohtutäitur saanud TMS § 217 lg 1 alusel võtta seisukoha (TMS § 218 lg 1 teine lause). Selle tähtaja möödumisel ei saa avaldaja kohtule esitatud kaebust sisuliselt täiendada ega muuta.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-16-4459
25.Eespool märgitud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud
26.Määruskaebuse esitamisest tingitud avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud jätab kolleegium TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kohtutäituri menetluskulud ei kuulu tulenevalt TsMS § 175 lg 31 hüvitamisele, mistõttu jätab kolleegium kohtutäituri menetluskulud tema enda kanda.
27.Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Seetõttu ja juhindudes TsMS § 174 lg-s 4 sätestatust, ei rahulda kolleegium puudutatud isiku taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub tervikuna maakohtus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, s.o pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
28.Seoses kohtunik M. Klaar korralise puhkusega asendas teda vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile määruskaebuse lahendamisel kohtunik E. Liiv.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.