Hageja: G. G. (IK xxx, elukoht xxx e-post xxx ) Hageja lepinguline esindaja: A. M. (elukoht xxx, e-post xxx ) Kostja: M. O. (IK xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada G. G. hagi.
2.Välja mõista M. O.ilt G. G. kasuks 1128, 42 eurot.
3.Välja mõista M. O.ilt G. G. kasuks viivis põhinõudelt (1128, 42 eurolt) alates hagi esitamisest, so. 26.05.2016 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista M. O.ilt G. G. kasuks menetluskulud 380 eurot sh. hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabi kulud 180 eurot käibemaksuta.
6.Välja mõista M. O.ilt G. G. kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (380 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest
1/4
2-16-8231 alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Koduliising ja kostja laenulepingu nr 0066507259, mille kohaselt sai kostja laenu 824 eurot kauba ostmiseks. Lepingu tagamiseks sõlmiti OÜ Koduliising ja hageja vahel käendusleping nr 0066507259, mille kohaselt vastutab käendaja (hageja) solidaarselt põhivõlgnikuga lepingu täitmise eest. Kostja jättis laenulepingust tulenevad kohustused täitmata. OÜ Koduliising ütles laenulepingu erakorraliselt üles ning esitas Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiimenetluse avalduse. Hageja tasus pärast makseettepaneku kättesaamist kostja eest kokku 1128, 40 eurot. Peale kohustuse täitmist võttis hageja kostjaga ühendust ja palus tasuda hagejale tasutud summa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja poolt tasutud 1128, 42 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Poolte vahel ei olnud nõude osas mitte mingit ärikokkulepet. Nõude aluseks on laenu- ja käendusleping ning seadus. Nõude ülemineku korral muutub käendaja ise võlausaldajaks ning ta saab nõuda kohustuse täitmist kostjalt nagu seda tegi senine võlausaldaja. Nõude üleminekuga ei muutu selle sisu, ehk käendaja saab võlausaldajana nõuda põhivõlgniku käest ka viiviseid. Puudub vaidlus, et kostja on võlakohustuse täitmisega viivitanud nii laenuandja, kui ka hageja suhtes.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt. TsMS § 230 kohaselt peab hageja oma nõudeid põhjendama. Hageja ei ole seda teinud. Hageja tegi ettepaneku tegeleda üheskoos võrkturundusega ja müüa olmetehnikat. Laen OÜ-st Koduliising võeti ühise äri alustamiseks ja kauba ostmiseks. VÕS § 65 kohaselt vastutavad äripartnerid nende poolt võetud kohustuste eest solidaarselt. Järelikult tuleb vastutus jagada ning kostja on nõus hüvitama hagejale 50% põhinõudest. Viivist ei ole nõus maksma. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 1219, 11 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja 2/4
2-16-8231 materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja tugineb sellele, et tasus käendajana võlausaldajale kogu võlgnevuse ning tal on õigus tasutut nõuda kostjalt. Kostja leiab, et vastutus tuleb jagada võrdseteks osadeks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
5.Tuvastatud on, et kostja ja OÜ Koduliising vahel sõlmiti laenuleping nr 0066507259 summas 824 eurot (tl. 4, 6) ning hageja ja OÜ Koduliisingu vahel käendusleping nr 0066507259. Käenduslepingu p. 4.4 kohaselt vastutab käendaja laenuandja ees solidaarselt põhivõlgnikuga (tl 9). Seega on tegemist solidaarvõlgnikega ja kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et vastutus tuleb jagada poolte vahel võrdseteks osadeks. Laenulepingu järgi on laenu võtnud kostja ning viimase väide, et laenu võeti ühiseks äritegevuseks kauba ostmiseks olukorda ei muuda. Samas pole kostja oma väiteid ka tõendanud.
6.Kohus leiab, et hageja nõue on solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku (käendaja) tagasinõue teise solidaarvõlgniku vastu (VÕS § 69 lg 2). Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu rahuldatud ulatuses (VÕS § 152 lg 1). Kui käendaja täidab käendatud kohustuse, läheb täidetud kohustusele vastav võlausaldaja nõue talle seaduse alusel üle. Nõude üleminekul muutub käendaja võlausaldajaks ning saab nõude maksma panna samal viisil, nagu seda sai teha senine võlausaldaja. Nõude üleminek toimub ulatuses, milles käendaja selle rahuldas.
7.Võlgnik ei pea täitma kohustust isiklikult. Võlgnik võib leppida kolmanda isikuga VÕS § 78 lg 1 alusel kokku, et see maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma. Seega võib käendaja oma kohustuse täita isiklikult, kuid seda võis tema eest teha ka kolmas isik. Antud juhul on võlausaldajale, OÜ-le Koduliising tasunud hageja (käendaja) eest 05.04.2016 kolmas isik, so. Jelena G.a 1128, 42 eurot (tl. 16). Kuna OÜ-le Koduliising on tasutud solidaarkohustuse täitmiseks 1128, 42 eurot, läks selle summa ulatuses nõue kostja vastu hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel täielikult üle ning hagejal on õigus nõuda kostjalt võlausaldajale täidetut. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1182, 42 eurot.
8.Hageja palub välja mõista kostjalt viivise alates hagi esitamisest kuni selle tasumiseni VÕS §-s 94 sätestatud määra ulatuses. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras. Kostja vastuväited viivise osas on vastuolulised. Ühelt poolt leiab kostja, et viivise nõue on põhjendatud, teiselt poolt aga, et pole arusaadav mille alusel viivist nõutakse. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna laenulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma viivist ning nõude üleminekul on käendajal, so. hagejal õigus nõuda põhivõlgniku käest viivist, pidi kostja ette nägema, et seadusest või lepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks viivise põhinõudelt (1128, 42 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses
3/4
2-16-8231 ettenähtud määras alates hagi esitamisest, so. 26.05.2016 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. VÕS § 69 lg 5 kohaselt lisaks käendajale üleläinud regressinõudele tekib käendajal õigus nõuda põhivõlgnikult ka kohustuse võlausaldajale täitmiseks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist, eelkõige sissenõudmisel kantud kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 425 eurot, sh. materjalidega tutvumine, hagihoiatuse koostamine 60 eurot, hagiavalduse koostamine 60 eurot, kostja vastusega tutvumine ja täiendava seisukoha koostamine 60 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot (tl 95). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-2-1-39-16 p 13). Kohus leiab, et esindaja tunnitasu 60 eurot käibemaksuta on mõistlik ja õigusabi kulud 180 eurot (3*60) on põhjendatud ja vajalikud. Kohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-16-108312 jäeti hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus 22.04.2016 määrusega läbi vaatamata ja 28.04.2016 tagastati määrusega hagejale 19.04.2016 tasutud riigilõiv 45 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 380 eurot, sh. hagi esitamisel tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulud 180 eurot (3*60) käibemaksuta.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.