lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-2332/9

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.02.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-2332/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.02.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1679
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KS § 45Maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutine kaasamine halduskohtu koosseisuHKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineKRS § 341 lg 1, 8TsMS § 596 lg 1, 3KandemäärusTsMS § 600 lg 1, 2Ebaõige kande parandamineVVS § 751 lg 1, 3AÕS § 65Ebaõige kande parandamineHKMS § 104 lg 1Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kord

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-2332/4Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja11.01.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-26-361/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja10.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. veebruar 2019, Tallinn

Haldusasja number

3-18-2332 A.K kaebus justiitsministri kohustamiseks järelevalvemenetluse läbiviimiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna suhtes 21.08.2001 toimunud kinnistamismenetluses registriosade nr 3265203 ja nr 3265303 avamise seaduslikkuse osas Kaebaja – A.K Vastustaja – Justiitsministeerium

Haldusasi

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2019. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

A.K määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse A.K määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2019. a määruse peale haldusasjas nr 3-18-2332.

Jätta A.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11. jaanuari 2019. a määrus haldusasjas nr 3-18-2332 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
HKMS § 235 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg
KRS § 46
KRS § 631 lg 1
TsMS § 368 lg 1Tuvastushagi
TsMS § 599Kandemääruse peale määruskaebuse esitamine
A.K esitas 16.10.2018 justiitsministrile taotluse järelevalve algatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna suhtes 21.08.2001 toimunud kinnistamismenetluse seaduslikkuse osas, kui registriosades nr 3265203 ja nr 3265303 avati korteriomandid.
2.Justiitsministeerium leidis 13.09.2018 vastuses nr 13-5/4978-2, et järelevalvemenetluse algatamiseks puudub alus. Justiitsministri 10.04.2003 määruse nr 28 „Esimese ja teise astme kohtu kohtudirektori ning kohtuosakondade üle teostatava järelevalve korra“ (järelevalve kord) § 7 kohaselt kontrollitakse kinnistusosakonnas töökorraldust ning Justiitsministeerium ei teosta järelevalvet kinnistamismenetluses tehtud kandemääruste üle. Kandemäärus on kohtunikuabi sõltumatu otsustus ega ole Justiitsministeeriumi kontrolli objektiks. Kui

3-18-2332 õigustatud isik arvab, et kandemäärus on ebaõige, siis kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 631 lg-s 1 sätestatud korras.

seda

saab

parandada

3.A.K esitas 13.12.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse justiitsministri kohustamiseks viia läbi järelevalvemenetlus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas 21.08.2001 toimunud kandemenetluse seaduslikkuse osas, kui registriosades nr 3265203 ja nr 3265303 avati korteriomandid. Kaebaja omandis on kinnistusraamatusse kantud korteriomand (registriosa nr 3265303), mille reaalsel kasutamisel rikuks ta teise kinnistusraamatusse kantud korteriomaniku (registriosa nr 3265203) põhiseaduslikke õigusi ning vastupidi. Kui kohtunikuabi oleks nõudnud 18.06.2001 kinnistamisavalduse juurde 29.10.1996 ja 17.12.1996 sõlmitud asjaõiguslepinguid või võrrelnud kinnistamisavaldust sellele lisatud plaaniga, siis oleksid ebaõiged kanded jäänud kinnistusraamatusse tegemata. Eesti Vabariik on seaduslikkuse kontrolli kinnistusosakonna tegevuse osas teinud ülesandeks üksnes Justiitsministeeriumile, pannud ministeeriumile kohustuseks pidevalt kontrollida kohtu allüksuste tegevust ja algatada järelevalve, kui kinnistamis- või kandeotsust tehes on eksitud imperatiivse õigusnormi (KRS § 46) vastu. Kes teeb vea, see ka parandab selle.
4.Tallinna Halduskohus tagastas 11.01.2019 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et isik saab järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise otsustamist nõuda vaid juhul, kui on olemas järelevalvet sätestav õigusnorm (pädevusnorm) ja see norm kaitseb isiku subjektiivseid õigusi (vt Riigikohtu otsused nr 3-3-1-44-10, 3-3-1-29-13 ja 3-3-1-42-14). Järelevalve korra § 4 sätestab, et Justiitsministeeriumi teostatava järelevalve eesmärk on tagada kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevuse seaduslikkus ja otstarbekus ning Justiitsministeeriumi ülesanne on pidevalt kontrollida kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevust arvutivõrgu kaudu või kohapeal järelevalvetoiminguid tehes (lg-d 1 ja 2). Justiitsministri järelevalve kinnistusosakonna üle on avalikes huvides ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani üle teostatav kontroll Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 751 lg 1 tähenduses. Nimetatud haldusjärelevalve eesmärgiks on täitevvõimu tegevuse seaduslikkuse ja teatud juhtudel otstarbekuse haldusesisene kontroll, mitte isikute subjektiivsete õiguste kaitse (VVS § 751 lg 3). See, kuidas registripidaja menetlust läbi viib ja seadust kohaldab, on õiguse rakendamise küsimus ning ühestki normist ei tulene justiitsministri pädevust registripidaja kandeotsuste muutmiseks või tühistamiseks ega kandeotsuste sisu osas ettekirjutuse tegemiseks. Seega ei saa justiitsministri järelevalve kinnistusosakonna üle kaitsta taotleja subjektiivseid õigusi, millest tulenevalt ei ole kaebajal ka õigust järelevalvemenetluse algatamise otsustamist ega menetluse läbiviimist nõuda. Kaebajale on õigesti selgitatud, et kui ta leiab, et kandemäärus on ebaõige, siis saab seda parandada KRS § 631 lg-s 1 sätestatud korras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.A.K palub 04.02.2019 määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.01.2019 määrus ja teha asjas uus määrus, millega võtta kaebus menetlusse. Õigusvaidluse objektiks on järelevalve korra § 7 lg 1, millele on viidanud ka Justiitsministeerium ise. Kaebaja on taotlenud kontrolli järelevalve korra tingimustel. Kandemenetluse seaduslikkuse kontroll on esmane järelevalve ülesanne. Esmalt kontrollitakse, kas kinnistamise osas otsust tehes ei ole rikutud KRS §-i 46. Kui formaalse kandemenetluse reegleid on järgitud, siis otsuse sisu ei kontrollita, vaid kontrollitakse juba järelevalve korra § 7 lg 2 asjaolusid. Kohustus sisu kontrollida on juhul, kui otsuse tegemisel 2(4)

3-18-2332 ei ole järgitud formaalsele kandemenetlusele ette nähtud korda (KRS § 46), sest kandeavalduse rahuldamisel täielikult teeb kohus registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata ning kandemääruseks loetakse kande sisu (TsMS § 596 lg 3). Määruskaebuse võib isik esitada üksnes määruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt (TsMS § 599), kuid kaebust ei saa esitada kande peale (TsMS § 600 lg 1). Samas, registrit pidav kohus parandab kande, kui kande aluseks olev kandemäärus on tühistatud või muudetud (TsMS § 600 lg 2 ls 2). KRS § 631 lg-s 1 sätestatud korda kohaldatakse ebaõige kandemääruse, mitte seadusevastase (õigusvastase) kandemääruse suhtes. Järelevalve algatamise õigus on üksnes Justiitsministeeriumil. Riigikohtu otsuste nr 3-3-1-4410, 3-3-1-29-13 ja 3-3-1-42-14 järgi võib puudutatud isik nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Kaebaja omandis on kinnistusraamatusse kantud korteriomand (registriosa nr 3265303), mille reaalsel kasutamisel rikuks kaebaja teise kinnistusraamatusse kantud korteriomaniku (registriosa nr 3265203) põhiseaduslikke õigusi ja vastupidi. Olemas on õiguspärased ühe eluruumi kaasomandisse erastamise notariaalselt tõestatud kokkulepped, mis on vastuolus kinnistusraamatusse kantud korteriomandite omandiõigusega. Järelevalvemenetlus peab välistama kandemenetluse õigusvastasuse. Justiitsministeeriumi 19.07.2018 vastuses on viide, et kohtunikuabile enam küsimusi esitada/selgitusi küsida ei ole võimalik, kuna isik on pensioneerunud. Seega on tõendatud, et järelevalvemenetlus on sisuliselt läbi viidud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et A.K määruskaebus tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus peab võimalikuks lahendada määruskaebuse vastustajalt seisukohta küsimata.
7.Halduskohus on A.K kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Riigikohus on selgitanud, et HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel kaebuse tagastamine on võimalik vaid juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta (nt Riigikohtu 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-12-16, p 8; 25.11.2015 määrus nr 3-3-1-52-15, p 10). Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleks eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja asja sisulist läbivaatamist (nt Riigikohtu 11.10.2012 määrus nr 3-3-1-35-12, p 12; Riigikohtu 08.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-12-16, p 8). Praegusel juhul ei olnud halduskohtul siiski põhjust võtta A.K kaebust menetlusse, sest kaebeõiguse puudumine on ilmselge ning tegemist ei ole menetlusõiguslikult keeruka olukorraga.
8.Kohtute seaduse (KS) § 45 lg-st 3 tulenevalt teostavad kinnistusosakonna ja registriosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor ja valdkonna eest vastutav minister. Järelevalve korra § 4 lg 1 kohaselt on Justiitsministeeriumi teostatava järelevalve eesmärk tagada kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevuse seaduslikkus ja kord. Sama paragrahvi lg 2 järgi on Justiitsministeeriumi ülesanne pidevalt kontrollida kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevust arvutivõrgu kaudu või kohapeal järelevalvetoiminguid tehes. Järelevalve korra § 7 lg 1 kohaselt kontrollitakse kinnistusosakonnas ja registriosakonnas osakonna töökorraldust. Järelevalve korras ei kontrollita registriotsuste ega kinnistamis- ja kandeotsuste sisu, välja arvatud juhul, kui otsust tehes on eksitud imperatiivse õigusnormi vastu. 3(4)

3-18-2332

9.Justiitsministeerium on kaebajale 19.07.2018 vastuses õigesti selgitanud, et Justiitsministeeriumi järelevalve kinnistusosakonna üle on ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle (haldusjärelevalve), mis toimub avalikes huvides (vt VVS § 751 lg 1). Sellise haldusjärelevalve eesmärgiks on täitevvõimu tegevuse seaduslikkuse ja seaduses sätestatud juhul otstarbekuse haldusesisene kontroll, mitte isikute subjektiivsete õiguste kaitse (VVS § 751 lg 3). See, kuidas registripidaja menetlust läbi viib ja seadust kohaldab, on õiguse rakendamise küsimus, millesse Justiitsministeerium täidesaatva riigivõimu asutusena sisuliselt sekkuda ei saa. Menetlus- või materiaalõigusnormi kohaldamise või kohaldamata jätmise küsimused lahendatakse kohtumenetluses. Justiitsministril puudub pädevus registripidaja kandeotsuste muutmiseks või tühistamiseks või kandeotsuste sisu osas ettekirjutuse tegemiseks. Kohtudirektori üle teostab järelevalvet valdkonna eest vastutav minister, kuid Justiitsministeeriumi kontrolli eesmärk on tagada üksnes kohtu allüksuste ja kohtudirektori tegevuse seaduslikkus ja otstarbekus. Sellise järelevalve korras ei kontrollita registriotsuste ega kinnistamis- ja kandeotsuste sisu. Seega ei ole kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseeesmärki võimalik tuletada KS § 45 lg-st 3 ega järelevalve korra § 4 lg-st 1 ja § 7 lg-st 1. Eelneva tõttu ei saa justiitsministri järelevalve kohtunikuabi tegevuse või kohtudirektori üle kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal ei ole õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist ega menetluse läbiviimist. Eelnevast tulenevalt on halduskohus kaebuse õigesti tagastanud HKMS § 121 lg 2 p-i 1 alusel.
10.Seoses määruskaebuse väidetega peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada veel järgnevat. TsMS § 596 lg 1 kohaselt lahendatakse registriasjas avaldus kandemäärusega ja selle alusel tehakse kanne. Kui kohus rahuldab kandeavalduse täielikult, teeb ta registrisse kande kandemäärust eraldi vormistamata ning kandemääruseks loetakse sel juhul kande sisu (TsMS § 596 lg 3). Määruskaebuse esitaja märgib õigesti, et määruskaebuse saab esitada üksnes kandemääruse peale, millega kandeavaldus jäeti rahuldamata või rahuldati osaliselt (TsMS § 599) ning kannet ei saa vaidlustada. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole praegusel juhul eraldi kandemäärust vormistatud. Juba tehtud kande korral on võimalik registrit pidavalt kohtult taotleda ebaõige kande parandamist seaduses sätestatud korras (TsMS § 600 lg 1). KRS § 631 lg 1 kohaselt parandatakse ebaõige kandemääruse alusel tehtud kanne kinnistamisavalduse alusel. Kande parandamiseks on vajalik puudutatud isiku nõusolek. KRS § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 kohaselt võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Eelnevast tulenevalt on määruskaebuse esitajal puudutatud isiku nõusoleku puudumisel õigus AÕS § 65 lg-st 1 tulenevalt esitada maakohtule hagi, millega paluda kohtul tuvastada, et puudutatud isikul on kohustus anda nõusolek ebaõige kinnistusraamatu kande parandamiseks (TsMS § 368 lg 1). Hagi esitamisega tagatakse kinnistusraamatu kande vastavus tegelikule õiguslikule olukorrale. Kinnistusraamatu kande parandamine toimub sellisel juhul mitte kinnistamisavalduse ja puudutatud isiku nõusoleku, vaid jõustunud kohtulahendi alusel.
11.Eelneva põhjal jääb A.K määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 11.01.2019 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium