X esitas 9. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustas Rahvusarhiivi
10.detsembri 2025. a kirja nr 7-7/25/69-2, millega keelduti haldusjärelevalve menetluse algatamisest seoses kaebaja ema maa ostueesõigusega erastamise menetluses tekkinud juriidilise toimiku olemasolu, säilituskoha ja arhiivihaldusliku seisundi tuvastamisega. Kaebaja esitas Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kirja peale vaided, kuid Rahvusarhiiv keeldus vaide sisulisest läbivaatamisest. Kaebaja palub: a. tuvastada, et Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kiri nr 7-7/25/69-2 on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses haldusakt või alternatiivselt tuvastada Rahvusarhiivi seisukoha õigusvastasus ulatuses, milles leitakse, et haldusjärelevalve menetluse algatamata jätmine ei allu vaide- ega kohtulikule kontrollile; b. tühistada Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kiri nr 7-7/25/69-2; c. kohustada Rahvusarhiivi kaebaja taotlust haldusjärelevalve menetluse algatamiseks uuesti läbi vaatama ja tegema HMS §-dele 5, 6 ja 56 vastav põhjendatud otsus. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Rahvusarhiivi, Mustvee Vallavalitsust ning kõiki võimalike asjassepuutuvaid riigiasutusi, sh Maa- ja Ruumiametit tagama, et kaebaja ema maa ostueesõigusega erastamise menetluses ning sellega seotud hilisemates menetlustes tekkinud dokumendid säiliksid terviklikul ja muutumatul kujul, neid ei hävitataks, muudetaks ega kujundataks ümber, dokumente ei antaks üle teise asutusse ega hoiukohta viisil, mis takistaks dokumentide päritolu, koosseisu ja
säilivuse kontrollimist või piiraks kaebaja juurdepääsuõiguse teostamist, ning et dokumendid oleksid täielikult säilitatud ja kontrollitavad kuni kohtu lõpliku lahendi jõustumiseni. Ka esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja menetlusabi taotluse vabastada kaebaja kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Kohus võtab kõigepealt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I), seejärel annab hinnangu esialgse õiguskaitse taotlusele (II) ja viimasena lahendab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks (III). I
3.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
4.Kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (HKMS § 44 lg 1). Lisaks näeb HKMS tuvastamiskaebuse esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (HKMS § 38 lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Seejuures ei anna HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus.
5.Esmalt märgib kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Olukorras, kus kaebaja on kohtule esitanud kaebuse Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kirja nr 7-7/25/69-2 peale, nõudes ka Rahvusarhiivi kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus, peab kohus niikuinii tegema kindlaks, kas vaidlusaluse kirja puhul on tegemist haldusakti või toiminguga. Eelnev on vajalik selleks, et kindlaks teha, kas kaebuses on esitatud õiged nõuded. Ka tuleb halduskohtul juba kohustamiskaebuse lubatavuse hindamisel välja selgitada, kas kaebajal oli õigus vaidlustada vastustaja tegevust kohtus ning sellele eelnenud vaidemenetluses. Seega ei ole tuvastamiskaebuse eraldiseisvalt esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
6.Kaebaja soovib, et Rahvusarhiiv vaataks uuesti läbi kaebaja taotluse haldusjärelevalve läbiviimiseks. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) §∙751 lg 1 kohaselt on haldusjärelevalve ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Kohtupraktika kohaselt on haldusjärelevalve eesmärk täitevvõimu tegevuse seaduslikkuse ja teatud juhtudel otstarbekuse haldusesisene kontroll, mitte isikute subjektiivsete õiguste kaitse (VVS § 75 1 lg 3, Tallinna Ringkonnakohtu
4.detsembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-684, p 15, 13. veebruari 2019. a määrus asjas nr 3-18-2332, p 9).
7.Eelneva tõttu ei saa Rahvusarhiivi järelevalve Mustvee valla tegevuse üle kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal ei ole õigust nõuda haldusjärelevalve menetluse algatamist ega menetluse läbiviimist. Eelnevat ei muuda ka see, kas järelevalvel võiks olla kaebaja huvidele soodne kaasnev mõju.
8.Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et kohtupraktikat järgides ei ole Rahvusarhiivi vastus haldusjärelevalve menetluse algatamata jätmise kohta haldusakt, isegi kui see on haldusaktina vormistatud. Haldusjärelevalve menetluse algatamata jätmine ei ole suunatud kaebaja õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele vaatamata sellele, et vastav otsus tehti kaebaja pöördumisest tulenevalt. Seetõttu on tegemist toiminguga, mille tühistamist nõuda ei 2
saa (vt nt RKHKo 3-3-1-44-10). Kuivõrd kaebajal ei ole kaebeõigust Riigiarhiivi 10. detsembri 2025. a kirja nr 7-7/25/69-2 vaidlustamiseks, siis ei pea kohus vajalikuks jätta kaebust selles märgitud nõuete täpsustamiseks käiguta.
9.Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mistõttu tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. II
12.Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Rahvusarhiivi, Mustvee Vallavalitsust ning kõiki võimalike asjassepuutuvaid riigiasutusi, sh Maa- ja Ruumiametit tagama, et kaebaja ema maa ostueesõigusega erastamise menetluses ning sellega seotud hilisemates menetlustes tekkinud dokumendid säiliksid terviklikul ja muutumatul kujul, neid ei hävitataks, muudetaks ega kujundataks ümber, dokumente ei antaks üle teise asutusse ega hoiukohta viisil, mis takistaks dokumentide päritolu, koosseisu ja säilivuse kontrollimist või piiraks kaebaja juurdepääsuõiguse teostamist ning et dokumendid oleksid täielikult säilitatud ja kontrollitavad kuni kohtu lõpliku lahendi jõustumiseni.
13.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
14.Esialgse õiguskaitse taotlus peab olema seotud põhivaidluse esemega ning taotlus on lubatav, kui see teenib kaebusega sama eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa kohus väljuda kaebuse piiridest.
15.Praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse Rahvusarhiivi 10. detsembri 2025. a kirja nr 7-7/25/69-2 peale, nõudes Rahvusarhiivi kohustamist vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus haldusjärelevalve menetluse algatamiseks. Kaebaja ei ole esitanud kaebust teiste haldusorganite tegevuse peale ega kaebuses nõudnud, et Rahvusarhiiv tagaks, et kaebaja ema maa ostueesõigusega erastamise menetluses ning sellega seotud hilisemates menetlustes tekkinud dokumendid säiliksid terviklikul ja muutumatul kujul, neid ei hävitataks, muudetaks ega kujundataks ümber, dokumente ei antaks üle teise asutusse ega hoiukohta viisil, mis takistaks dokumentide päritolu, koosseisu ja säilivuse kontrollimist või piiraks kaebaja juurdepääsuõiguse teostamist ning et dokumendid oleksid täielikult säilitatud ja kontrollitavad. Kohtule esitatud kaebuse rahuldamisel saaks kohus üksnes kohustada Rahvusarhiivi kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama, mitte aga tegema esialgse õiguskaitse taotluses välja toodud toiminguid. Seega väljub kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus põhivaidluse eseme raamidest ning see ei ole kohtus lubatav.
16.Kohase põhivaidluse puudumine ei ole esialgse õiguskaitse taotluse kõrvaldatav puudus, vaid sellise vaidluse olemasolu on esialgse õiguskaitse taotluse sisulise lahendamise 3
eelduseks. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. III
17.Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas.
18.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
19.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
20.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.