2.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AKTSIASELTS XXXX(registrikood XXXX) kasuks välja võlgnevus summas 1516,63 eurot (üks tuhat viissada kuusteist eurot ja 63 senti), millest põhivõlgnevus on 1267,80 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 248,83 eurot.
3.Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja AKTSIASELTS XXXX(registrikood XXXX) kasuks alates hagiavalduse esitamisest (s.o 16.08.2016) viivis põhivõlgnevuselt (1267,80 eurot) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt XXXX hageja AKTSIASELTS XXXX kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 225 eurot (kakssada kakskümmend viis eurot).
5.Kohtuotsuse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-16-110111 Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja hageja nõue
1.AS XXXX(edaspidi hageja) esitas 16.08.2016 Harju Maakohtule hagi XXXX(edaspidi kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.04.1996 veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste kasutamise lepingu nr XXXX (edaspidi teenuste leping), mille alusel osutab hageja Kinnistule aadressiga Tallinn, XXXXveega varustamise ja kanalisatsiooni ärajuhtimise teenust. Tegu on kestvuslepinguga. Kostja on kinnistu XXXX, Tallinn kaasomanik, kellele kuuluva mõttelise osa suurus on XXXX. Lähtuvalt 01.04.1996 sõlmitud lepingule lisatud aktile veemõõdusõlme ekspluatatsiooni lubamise kohta asub objektil aadressiga XXXX2 elamut. Aktile on alla kirjutanud objekti omanike esindajana kostja. Lähtuvalt aktist asub veemõõdusõlm I maja keldris. Teenuste lepingule lisatud piiritlusakti kohaselt on majal I ja majal II ühine liitumispunkt ning ühine kanalisatsiooni väljaviik. 01.04.1996 sõlmitud leping on olnud kehtiv 20 aastat ning lepingu täitmise osas on hagejal olnud pidev suhtlus kostjaga. 2009.aastast tekkisid esimesed suhtlused selles osas, et mõni kaasomanikest ei täida oma kohustusi. Hageja möönab, et kaasomanike vaheline läbisaamine võib olla halb, kuid sellest sõltumata peab kostja hageja poolt esitatud arveid tasuma. Vee- ja kanalisatsiooniteenust on kostjale ja teistele kaasomanikele hageja poolt võimaldatud ning teenust on tarbitud. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Ühtlasi toob hageja välja, et kuivõrd kinnistul on kõigi kaasomanike peale vaid üks liitumispunkt, ei saa hageja sõlmida teenuste osutamise lepingut iga kaasomanikuga eraldi. Tähtsust ei oma vee-ettevõtja jaoks ka see, et kaasomanikud enda poolt paigaldatud veemõõtjate alusel omavahel veetarbimist arvestavad. Nimetatud veemõõtjad ei kajastu teenuste lepingus, need ei ole paigaldatud hageja poolt ega ole taadeldud ning saavad olla vaid kaasomanike endi vahel arveldamise aluseks. Ühisveevärgi-ja kanalisatsiooniseaduse § 8 lg 5 ja asjaõigusseaduse § 72 alusel on hagejal esitada nõue ainult ühe kaasomaniku vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata arvete nr A2015099316, A2015154056, A2015207837, A2016046302, A2016099883 eest võlgnevus kogusummas 1267,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 248,83 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt päevas alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud ainult tema kui lepingu sõlmija vastu. Üks kaasomanik ei saa vastutada kõikide kaasomanike eest ning tasuda nende eest võlgnevusi. Kostja märgib, et hageja poolt esitatud dokumentidest on näha, et tema ei ole võlgade tekitaja. Vastuseks hageja väitele, et vee-ettevõtja jaoks ei oma tähtsust see, et kaasomanikud enda poolt paigaldatud veemõõtjate alusel omavahel veetarbimist arvestavad, ütleb kostja, et nende veemõõtjate asukohta saab kontrollida hageja poolt ning neid on võimalik taadelda ja kajastada eraldi ka lepingus. Kostja märgib, et on hagejaga alati suhtluses olnud, st helistanud, käinud klienditeeninduses kohapeal ning vabandanud, selgitanud ning palunud vett mitte kinni keerata.
2-16-110111 Kokkuvõtvalt näeb kostja lahendusena, et neli veemõõtjat oleks hageja poolt kontrollitavad ning sellest tulenevalt tuleks ka lepingut uuendada. Kostja on seisukohal, et vee tarbimise eest peab vastutama iga kaasomanik (leibkond) ise. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Kohus menetleb hagi tulenevalt TsMS §-st 405 lihtsustatud korras. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
5.Hageja on esitanud kostja vastu hagi raha maksmise nõudes, st võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks, mille alusena tugineb sellele, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste kasutamise leping ning kostja ei ole lepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Teenuste osutamise lepingu puhul on võlaõigusseaduse (VÕS) mõistes tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 619), mille kohaselt üks isik (käsundisaaja kohustub vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandjale) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Nõude rahuldamise eeldusteks on seega kehtiva lepingu olemasolu poolte vahel, hageja poolt teenuse osutamine (käsundi täitmine), poolte kokkulepe käsundi täitmise eest tasu maksmise kohta, võlgniku poolne raha maksmise kohustuse rikkumine ning et võlgnik on vastutav kohustuse rikkumise eest. Hagi saaks seega rahuldamisele kuuluda rahalise kohustuse täitmise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) §§-de 619 ja 108 lg 1 alusel.
6.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tõendatuks, et: - poolte vahel on 01.04.1996 sõlmitud veevarustuse ja kanalisatsiooni teenuste kasutamise leping nr XXXX, mille alusel osutab hageja kinnistule XXXX, Tallinn (katastritunnusega XXXX) veega varustamise ja kanalisatsiooni ärajuhtimise teenust, kusjuures kinnistuomanik(ud) on kohustatud tasuma tarbitud veekoguste ja kanalisatsiooni eest vastavalt veemõõtja näitudele vastavaly kehtivatele tariifidele ja normatiividele. Kostja on sõlminud lepingu kaasomanike esindajana (tl 2833); - kostja on kinnistu XXXX, Tallinn kaasomanik, kellele kuulub mõtteline osa suurusega XXXX. Lisaks kostjale on kinnistu veel järgmiste isikute kaasomandis: XXXX (isikukood XXXX) 20/100 kaasomandist XXXX (isikukood XXXX) 32/100 kaasomandist OÜ XXXXt (registrikood XXXX) 19/100 kaasomandist (tl 34-36); - Hageja on esitanud kostjale arved nr A2015154056, A2015207837, A2016046302, A2016099883 (tl 37-47); - Seisuga 06.07.2016 moodustas arvete nr A2015154056, A2015207837, A2016046302, A2016099883 võlgnevus kokku põhivõlgnevuse summas 1267,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 248,83 eurot (tl 48).
7.Pooled ei vaidle XXXX kaasomanike poolt tarbitud veekoguste ja kanalisatsiooni üle. Vaidlus on selle üle, kas hageja saab nõuda ainult kostjalt kui ühelt kaasomanikult osutatud teenuse eest tasumist. Kostja on seisukohal, et tema peab tasuma üksnes oma kaasomandi mõttelise osa eest ning iga omanik peab tasuma vastavalt oma mõttelise osa ja vee kasutamise eest ise.
2-16-110111
8.Kostja on oma vastuses välja toonud, et hageja on saatnud 22.07.2016 kuupäevaga pretensiooni nr M196708 (tl 64), mille kohaselt on võlgnevus kokku 631,02 eurot. Kostja arvates on hageja nõue vastuolus esitatud pretensiooniga. Hageja on oma 27.10.2016 seisukohas selgitanud, et 22.07.2016 esitatud pretensioon kajastab ainult osalist võlgnevust, st ei kajasta maksekäsu kiirmenetlusse esitatud põhinõuet. Samuti on seotud võlgnevuse suuruse muutumine sooritatud maksetega (tl 73). Kostja on esitanud kohtule veel arve nr A2010202442 (tl 65) ja maksegraafiku (tl 66), millest kostja hinnangul nähtub, et kostja lepingu sõlmijana ei ole võla tekitaja.
9.Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseaduse (ÜVVKS) § 5 lg 2 kohaselt kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. ÜVVKS § 8 lg 5 sätestab, et kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest.
10.Riigikohus on asunud seisukohale, et ÜVVKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et vee-ettevõtja kliendiks on korteriomanike kaasomandis oleva kinnistu mõttelise osa iga omanik eraldi. Korteriomandite omanikud saavad ÜVVKS § 5 lg 2 mõtte kohaselt olla ühisveevärgiga ja kanalisatsiooniga liitujateks ja seega ka vee-ettevõtja kliendiks ühiselt. Vee-ettevõtjal ei ole kohustust ja seadusest tulenevat võimalust sõlmida ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepinguid iga korteriomanikuga eraldi, kui on täitmata ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduses sätestatud ühisveevärgiga ja -kanalisatsiooniga liitumise tingimused (RKTKo 3-2-1-106-05, p 15).
11.Seega näeb ÜVVKS ette, et vee-ettevõtjaga sõlmitakse teenuse osutamise leping kaasomanike poolt ühiselt, neid esindava isiku kaudu. Lepingulised kohustused tuleb järelikult vee-ettevõtja ees täita ühiselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. VÕS § 65 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
12.Kuna hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu kohaselt tuleb kaasomanikel täita kohustus ühiselt, sest hageja poolt osutatud teenust ei ole võimalik reaalselt kostjate vahel eraldi jagada, siis on tegemist solidaarvõlgnikega ning hagejal on tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 õigus valida, kellelt kaasomanikest ta kohustuse täitmist nõuab. Antud juhul esitas hageja lepingu täitmise nõude kostja vastu, kes on ka lepingu sõlminud isikuna kaasomanike esindajaks.
13.VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohus on tuvastanud, et pooltel on üksteise eest lepingust tulenevad kehtivad kohustused. Hageja on kostja ees vastavalt lepingule oma kohustust täitnud, st osutanud veega varustamise ja kanalisatsiooni ärajuhtimise teenust kinnistule XXXX, Tallinn. Kostja on lepingut rikkunud, jättes teenuse eest tasumata arvete nr A2015154056, A2015207837, A2016046302, A2016099883 alusel. VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Asjas ei ole leidnud tuvastamist, et kostja poolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav. Sellest tulenevalt kohustub kostja hagejale tasuma
2-16-110111 põhivõlgnevuse summas 1267,80 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 248,83 eurot.
14.VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Solidaarvõlgnik saab pärast võlausaldajale kohustuse täitmist nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt sama, mida saanuks nõuda neilt võlausaldaja, kuid seda üksnes osas, milles tema täidetu ületab tema enda osa. Tagasinõude tekkimise esmaseks eelduseks on seega solidaarvõla täielik või osaline täitmine solidaarvõlgniku poolt ning solidaarkohustus peab olema täidetud suuremas ulatuses, kui on kohustuse täitnud solidaarvõlgniku enda osa suhetes solidaarvõlgnikega (RKTKo 3-2-1-54-13, p 11).
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Hageja taotleb hagiavalduses kostjalt viivise väljamõistmist lepingujärgses määras, so 0,05 % põhinõudelt päevas. Hageja on arvestanud viivist lepingus kokkulepitud määraga 0,05% iga tasumisega viivitatud päeva eest kuni hagiavalduse esitamiseni, summas 248,80 eurot (viivisearve nr A2015099315 eest 35,78 eurot; viivisearve nr A2016099882 eest 18,45 eurot; viivisearve nr A2016046301 eest 80,55 eurot; viivisearve nr A2015207836 eest 66,02 eurot; viivisearve nr A2015154055 eest 48,03 eurot). Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 248,80 eurot.
17.Hageja on esitanud ka nõude mõista kostjalt välja viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi põhinõude 1267,80 euro osas ning mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (1267,80 eurot) alates hagiavalduse esitamisest (s.o 16.08.2016) kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
19.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetlus5
2-16-110111 kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui teine menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
22.Hageja on teatanud, et tema menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 225 eurot, mille palub kostjalt enda kasuks välja mõista. Kohus leiab, et hagejale riigilõivu hüvitamine kostja poolt on põhjendatud ning kostjal tuleb hagejale menetluskuluna hüvitada 225 eurot.
23.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.