Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-16-114501/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.11.2016
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1591

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

21.11.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-114501

Kohtuasi

Omega Laen AS-i hagi VO (O) vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.09.2016 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Omega Laen AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Omega Laen AS (rg-kood 11691792), lepinguline esindaja Vladimir Kolga

hagi

Kostja VO (ik XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alik Karajev Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 22.09.2016 määrus muutmata. Jätta määruskaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud Omega Laen AS-i kanda. Mõista Omega Laen AS-ilt VO kasuks välja määruskaebusemenetluses kantud kulud 126 eurot ja kanda VO pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXX, Swedbank. Omega Laen AS-l tuleb hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tasuda VO-le lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja menetluse käik

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p-i 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Vastuseks määruskaebuses esitatud seisukohtadele vastab ringkonnakohus järgmist. Määruskaebusest nähtub, et hageja on nõus Brüssel I bis määruse kohaldamisega praeguses asjas, kuid ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja elukoht ei ole Eestis. Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui kohus peab tegema kindlaks, kas isiku alaline elukoht asub Eestis, tuleb kohtul lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-s 1 toodud määratlusest, mis sätestab, et isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kus inimene alaliselt või peamiselt elab, tuleb selgitada faktiliste asjaolude alusel. Alaline elamine tähendab seda kohta, kus isik alaliselt viibib, kus on tema kodu, st koht, millega ta on isiklikult kõige enam seotud, kus ta ööbib, puhkab, kus on tema isiklikud asjad jms. Eelnevast nähtuvalt ei ole isiku alalise elukoha kindlaks tegemisel oluline tema kodakondsus või elamisloa olemasolu. Rahvastikuregistri andmetel viibib kostja alates 2013. aastast alaliselt Turku linnas Soomes. Viimast on kinnitanud ka kostja isiklikult. Seega ei ole isiku alaline elukoht Eestis ja tema vastu ei ole üldjuhul võimalik Brüssel I bis määruse alusel hagi esitada Eesti kohtusse. Kuivõrd praegusel juhul on Brüssel I bis määruses juhis kohtualluvuse määramiseks ja eelnevalt on kindlaks tehtud, et asi ei allu nimetatud õigusakti kohaselt Eesti kohtule ja hagi tuleb esitada Brüssel I bis määruse art 18 lg 2 kohaselt tarbija alalise elukoha riiki, ei oma ka Harju Maakohus erialluvust TsMS § 72 lg 1 mõttes. Vastuseks hageja väitele, et leping sõlmiti Eesti õiguse alusel ja kohustus tuli täita Eestis, märgib ringkonnakohus, et reeglina saab tarbijaga sõlmitud lepingust tuleneva nõude tarbija vastu maksma panna üksnes tarbija elukoha riigi kohtus ning sellest saab kõrvale kalduda ainult kokkuleppe alusel, mis vastab Brüssel I bis määruse art 19 nõuetele. Asjaolu, kus tuli kohustus täita, siinkohal tähtsust ei oma. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Riigikohus on lahendis 3-2-1-123-12 selgitanud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, on reeglina vajalik küsida selle kohta ka kostja arvamust. Sellisel juhul on võimalik kostjal avaldada seisukoht kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kostja hinnangu küsimine on seda olulisem, et Brüssel I bis määruse art 19 kohaselt on kohtualluvuse reeglist võimalik kokkuleppega kõrvale kalduda. Euroopa Kohus on otsuses C-111/09 leidnud, et Brüsseli I määruse art 24 (Brüssel I bis määruse art 26) esimene lause kehtestab kohtualluvuse eeskirja, mis rajaneb kostja kohtusse ilmumisel kõigis kohtuasjades, mille puhul asja allumine menetlevale kohtule ei tulene selle määruse teistest sätetest. Sealhulgas kohaldatakse seda eeskirja juhtudel, kui kohtule on esitatud hagi selle määruse sätteid eirates. Kostja kohtusse ilmumist võib pidada vaikivaks nõustumiseks asja allumisega sellele kohtule, kus asi algatati, ning seega vaikivaks kokkuleppeks kohtualluvuse kohta.

7.Määruskaebuse menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks määruskaebuse menetlemisel kulu lepingulisele esindajale kokku 210 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi kokku 2,5 tunni ulatuses tunnitasuga 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi osutamisel on tehtud järgmisi toiminguid: 30.10.2016 konsultatsioon kliendiga ja olukorra analüüs (1 tund), 02.11.2016 tutvumine kohtumäärusega, hageja määruskaebusega ja arvamuse koostamine ning kohtule esitamine (1,5 tundi). Kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ja kostja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on nimekirjas toodud kulud arvestatud käibemaksuga. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu 70 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole praegusel juhul ülemäära suur. Hinnates kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust leiab ringkonnakohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 1 tund olukorra analüüsiks ja kliendiga kohtumiseks on kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalik ning tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Arvestades asja vähest mahukust ja keerukust, vastuse sisu ning asjaolu, et lepinguline esindaja tegi õigusliku analüüsi eelmise toimingu käigus, peab ringkonnakohus 02.11.2016 tehtud toimingute põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. Ringkonnakohus peab põhjendatud kostja õigusabikuluks määruskaebuse menetlemisel kokku 1,5 tundi, mis arvestades kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurust koos käibemaksuga on kokku 126 eurot. Rahuldamisele kuulub kostja taotlus hagejalt hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult viivise saamiseks lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.