RAGN-SELLS AS-i taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Jätta RAGN-SELLS AS-i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS
1.Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) teavitas 08.03.2018, et avab alates 15.03.2018 meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus“ tegevuste “Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” II avatud taotlusvooru. Toetuste andmine toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahenditest.1 Taotluste esitamise tähtajaks oli 31.05.2018 kell 17.00.2 Keskkonnaministri 13.03.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/161 kinnitati nimetatud taotlusvooru eelarve toetavate tegevuste lõikes järgnevalt: jäätmejaamade ja -majade rajamine, laiendamine ja inventari soetamine: 2 000 000 eurot; korduskasutuseks ettevalmistamine: 3 000 000 eurot; liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine ja ringlussevõtt: 7 000 000 eurot (kokku 12 000 000 eurot).
RAGN-SELLS AS (RS) esitas 29.05.2018 KIK-ile taotluse ERF-ist toetuse saamiseks projektile „Ragn-Sells AS pakendijäätmete automatiseeritud sorteerimisliini rajamine“ (projekt). KIK-is registreeriti RS-i taotlus numbriga 4-17/1594. RS-i projektile taotletud toetuse summa on 954 602,00 eurot.
KIK-i juhatuse 26.11.2018 otsusega nr 1-25/1053 jäeti RS-i taotlus rahuldamata.
4.RS esitas 27.12.2017 KIK-ile vaide, milles taotles KIK-i 26.11.2018 otsuse kehtetuks tunnistamist ning ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks või haldusakti andmiseks toetuse taotluse rahuldamiseks.
5.RS esitas 07.01.2019 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks vaidemenetluse ajal. Taotleja palub halduskohtul keelata KIK-il meetme „Jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ II taotlusvoorus toetuse rahuldamise otsuste tegemine vähemalt summas 954 602 eurot kuni vaideotsuse jõustumiseni või lõpliku kohtulahendi jõustumiseni vaidluses KIK-i 26.11.2018 otsuse tühistamiseks. 1) Taotleja peamine eesmärk on saavutada taotluse rahuldamise otsuse tegemine. Isegi kui vaide- või kohtuotsusega tühistatakse KIK-i otsus ning kohustatakse KIK-i taotlus uuesti läbi vaatama, on kohustamiskaebuse täitmist takistavaks asjaoluks rahaliste vahendite ammendumine (keskkonnaministri 22.02.2018 määruse nr 8 „Toetuse andmise tingimused meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” jaoks avatud taotlemise korral“ (TAT) § 19 lg 1). Taotlusvooru lähteandmete kohaselt oli taotlusvooru eelarveks 12 miljonit eurot ning ringlussevõtu osa sellest 7 miljonit eurot. KIK-i kodulehel olevate andmete pinnalt on vaidlusaluse meetme raames välja jagatud toetusi 6 428 733 eurot, sh ringlussevõtu toetamiseks 6 229 540,60 eurot. Seega on ringlussevõtu toetamiseks jäänud vabu vahendeid 770 459,40 eurot. Arvestades, et taotleja soovib toetust 954 602,00 eurot, on juba praegu vahendite välja jagamise peatamine taotleja jaoks kriitilise tähtsusega ning taotleja eeldab, et KIK saab taotlusvooru vahendeid alamkategooriate vahel ümber otsustada. 2) Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Vaidlusalune KIK-i otsus ei ole kooskõlas kehtiva õigusega ning sisaldab olulisi kaalutlusvigu. Taotleja esitatud taotlus vastab riigiabi reeglitele, kuna see arendab tehnoloogia hetketaset. Samuti on KIK taotluse vastavust hinnates kohelnud taotlejat ebavõrdselt, riivates sellega taotleja avalikku õigust menetlusele ja korraldusele, heale haldusele ja teiste taotlejatega võrdsele kohtlemisele. 3) Avalikuks huviks võib pidada keskkonnahuvides esitatud taotluste realiseerimise algatamist, kuid see seondub tugevalt kolmandate isikute huvidega investeerimistoetuse saamisel. Kuna taotleja ja kolmandate isikute huvi on samaväärne (suunatud toetuse saamisele), siis tuleb eelistada selle osapoole õigusi, kelle huvi on olemasoleva olukorra säilitamine. Kuivõrd taotleja võib kaotada toetusmeetme rahaliste vahendite lõplikul ammendumisel võimaluse toetuse saamiseks, on kahju taotlejale pöördumatu ning eelistada tuleks olemasoleva olukorra säilitamist. Taotletav esialgse õiguskaitse abinõu ei ole ka üleliia koormav ega piirav teiste isikute suhtes, kuna taotleja soovib taotlusvooru eelarve külmutamist vaid enda poolt taotletava toetuse suuruse ulatuses. 4) Juhul kui KIK või kohus leiavad, et vaidlustatud otsus on õigusvastane, kuid uue otsuse tegemine on eelarveliste vahendite ammendumise tõttu võimatu, siis kannab taotleja olulist kahju, mille sisse nõudmiseks peab taotleja esitama kahju hüvitamise kaebuse.
6.Tallinna Halduskohus kohustas 07.01.2019 kohtunõudega KIK-i esitama seisukoht RS-i esialgse õiguskaitse taotluse kohta 4 päeva jooksul kohtunõude kättetoimetamisest.
3-19-25 1) Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus. Kohustamiskaebuse täitmist takistavat rahaliste vahendite ammendumist ei saa pidada tõenäoliseks. 2) Taotleja viitab TAT § 19-lg-le 1, kuid jätab märkimata asjaolu (lähtuvalt TAT §-dest 10 ja 14), et rakendusüksus korraldab taotlusvooru selgetes ajalistes piirides, menetledes ainult välja kuulutatud tähtajaks esitatud taotlusi. II taotlusvoorus, mida taotleja taotlus käsitleb, oli KIK-i poolt välja kuulutatud taotluste esitamise tähtajaks 31.05.2018 kell 17.00. Tähtajast hiljem esitatud taotlused jäetakse läbi vaatamata (TAT § 14 lg 2). Seega pärast 31.05.2018 mingeid täiendavaid taotlusi II voorust toetuse saamiseks lisanduda ei saa ning seda sõltumata sellest, kas vooru rahalised vahendid ammenduvad või mitte. KIK kinnitab, et kõnealuses II taotlusvoorus lõpetas KIK taotluste hindamise 30.11.2018. See tähendab, et selleks kuupäevaks oli kõikide tähtaegselt esitatud taotluste menetlused lõppenud kehtima hakanud otsustega, millega taotlused kas rahuldati või jäeti rahuldamata. Seega puudub vajadus rakendada meetmeid, mis keelaks KIK-il täiendavalt II taotlusvoorus taotlusi rahuldamast ja rahalisi vahendeid ammendamast, sest selles voorus on taotluste menetlemine läbi ja uute taotluste menetlusse võtmine on välistatud. 3) Eksitav on taotleja arusaam ka sellest, millises mahus on praeguseks II taotlusvoorus järel vabu vahendeid jäätmete ringlussevõtu projektide jaoks. Taotleja viitab korrektselt sellele, et vaidlusaluse meetme raames on välja jagatud toetusi 6 428 733 eurot, sh „Ringlussevõtu tegevusi“ TAT § 5 lg 1 mõistes 6 229 540,60 eurot. Samas on keskkonnaminister kinnitanud 13.03.2018 käskkirjaga vooru eelarve toetatavate tegevuste lõikes järgnevalt: jäätmejaamade ja -majade rajamine, laiendamine ja inventari soetamine: 2 miljonit eurot; korduskasutuseks ettevalmistamine: 3 miljonit eurot; liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamine ja ringlussevõtt: 7 miljonit eurot. Selles kontekstis ei saa jäätmejaamadega seotud tegevusi lugeda tegevusteks, mis peaks koos liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuga ja selleks ettevalmistamisega mahtuma 7 miljoni suurusesse eelarve osasse. Eelnevast tulenevalt on ekslik taotleja eeldus, et ringlussevõtu toetamiseks on jäänud vabu vahendeid 770 459,40 eurot. Tegelikkuses on liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ja ringlussevõtuks ettevalmistamiseks vabu vahendeid kõnealuses taotlusvoorus praeguseks 1 845 635 eurot. Seda on peaaegu enam kui poole rohkem taotleja poolt küsitud toetussummast. 4) Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et taotleja põhjendused II taotlusvooru eelarve võimaliku ammendumise kohta on korrektsed (millega KIK ei nõustu), ei saaks pidada väga tõenäoliseks seda, et kohustamiskaebust ei oleks hiljem võimalik täita. Taotlusvooru eelarve kinnitab rakendusasutus KIK-i ettepanekul, kes võib seda KIK-i ettepanekul ka suurendada (TAT § 9 lg 5). On tõenäoline, et kui KIK-il tekiks vaide- või kohtumenetluse tulemusena kohustus maksta kõnealuses voorus õiguspäraselt täiendavat toetust, suurendaks rakendusasutus vastavalt vajadusele vooru eelarvet või tõstaks vastavad summad vooru siseselt ümber eri tegevuste vahel. Sellisel juhul oleks tegemist Ühtekuuluvusfondi vahendite õige ja eesmärgipärase kasutamisega ja ei ole ühtki loogilist põhjust, miks peaks rakendusasutus (kes on ka KIK-i kui sihtasutuse asutaja ning kelle juht on KIK-i nõukogu esimees) KIK-i vastavast ettepanekust keelduma, jättes KIK-i silmitsi potentsiaalse kahjunõudega.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel
3(4)
3-19-25 avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul seega hinnata taotluse lubatavust (HKMS § 249 lg 1) ning taotluse lubatavuse korral selle põhjendatust (HKMS § 249 lg 3). Taotluse lubatavuse eelduseks on esialgse õiguskaitse vajadus.
9.RS taotleb esialgset õiguskaitset HKMS § 249 lg 2 alusel, mis sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse taotlusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas RS 27.12.2017 vaide KIK-i juhatuse 26.11.2017 otsusele, millega jäeti rahuldamata RS-i taotlus toetuse saamiseks. Seega on käesoleva määruse tegemise ajal täidetud HKMS § 249 lg 2 tingimus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks kohtule.
10.RS-i esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on tagada / säilitada olukord, kus vaidlustatud KIK-i 26.11.2018 otsuse kehtetuks tunnistamise / tühistamise korral (kas vaidevõi kohtumenetluses) oleks KIK-il olemas rahalised vahendid RS-i projekti rahastamiseks. TAT § 19 lg 1 sätestab, et kui taotleja ja taotlus vastab nõuetele teeb rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse §-s 18 nimetatud pingerea alusel kuni taotlusvooru rahaliste vahendite ammendumiseni. Seega on taotlejal õigus selles, et taotlusvooru rahaliste vahendite ammendumine mõjutab taotlusvoorus esitatud projektide rahastamist. Samas on KIK kohtule edastatud vastuses kinnitanud, et kõnealuses II taotlusvoorus on liigiti kogutud jäätmete ringlussevõtuks ja ringlussevõtuks ettevalmistamiseks vabu rahalisi vahendeid veel 1 845 635 eurot (s.o enam kui taotleja küsitud toetussumma) ning ühtlasi on selles voorus taotluste menetlemine lõppenud ja uute taotluste menetlusse võtmine välistatud (TAT §-d 10 ja 14). Lähtudes eeltoodust puudub kohtul kahtlus, et KIK-il on võimalik välja maksta taotleja taotletud toetussumma olukorras, kus KIK-i 26.11.2018 otsus tunnistatakse kehtetuks / tühistatakse ning taotleja taotlus otsustatakse rahuldada. Kohtu hinnangul on asjakohane ka KIK-i viide TAT § 9 lg-le 5, mille teine lause sätestab, et kui taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib rakendusasutus taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada. Seega ka olukorras, kus taotlusvooru eelarve ei võimalda vastavas taotlusvoorus esitatud taotluse täielikku rahuldamist, on KIK-il kui rakendusüksusel võimalik rakendusasutuselt (Keskkonnaministeeriumilt) taotleda täiendavaid rahalisi vahendeid.
11.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et RS-il puudub esialgse õiguskaitse vajadus ja seega jääb taotleja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.