lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-6237/38

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-6237/38
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1381
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamineKÜS § 7 lg 4TsMS § 124Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Põhineb osaliselt hagi õigeksvõtul)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristi Rickberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.11.2016, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-6237

Tsiviilasi

Korteriühistu XXXX hagi XXXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1872,01 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Korteriühistu XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX XXXX); Hageja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ, e-post [email protected]); Kostja: XXXX(isikukood XXX, elukoht XXXX XXXX, e-post XXXX).

Asja läbivaatamine

8.novembril 2016 avalikul kohtuistungil

Istungil osalenud isikud

Hageja lepinguline esindaja Aleksandra Bolšakova ja kostja XXXX

Juures viibis

Sekretär Triin Matteus

Resolutsioon

1.Rahuldada Korteriühistu XXXX hagi XXXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista XXXX võlgnevus 1733,28 eurot (üks tuhat seitsesada kolmkümmend kolm eurot ja 28 senti) Korteriühistu XXXX kasuks. Menetluskulud
3.Jätta menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda ja 7% ulatuses hageja kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 440Hagi õigeksvõtmine
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
4.Välja mõista XXXX menetluskulud 461,47 eurot (nelisada kuuskümmend üks eurot ja 47 senti) Korteriühistu XXXX kasuks.

Edasikaebamise kord

5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõu
1.Kostja on Korteriühistu XXXX liige ehk korteriomandi asukohaga XXXX omanik. Hageja esitab kostjale igakuiselt kommunaalarveid. Kostja ei tasu arveid täismääras ning on arvete tasumisega oluliselt viivitanud. Hageja esitab koos hagiavaldusega arvete väljavõtted ning tabeli, kust on näha arvete summad, nende maksime tähtaeg ning arvestatud viivis.
2.Hageja tegi kõik omalt poolt võimaliku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, sh andis korduvalt kostjale täiendavalt aega selleks, et viimane lahendaks oma majanduslikke raskusi, kuid kostja arveid ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1594,55 eurot (01.11.2016 seisuga, mis ei sisalda november 2016 arvet) ja viivised summas 277,46 eurot (01.10.2016 seisuga) hageja kasuks ning jätta poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja tunnistab hageja põhinõuet, kuid vaidleb vastu viivisenõudele ja palub viiviseid vähendada. Kostja selgituste kohaselt on tal kommunaalteenuste arved jäänud tasumata tulenevalt asjaolust, et tema majanduslik olukord seda ei võimalda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Asjas puudub vaidlus, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXXX ning kostja on hageja liige (tlk 6). Hageja on esitanud kostjale kommunaalteenuste arveid, kuid kostja on need alates 31.07.2015 suuremas osas tasumata jätnud.
6.Hageja palub kostjalt 01.11.2016 seisuga välja mõista kommunaalteenuste võlgnevuse summas 1594,55 eurot ja viivised 01.10.2016 seisuga summas 277,46 eurot. Kostja on 08.11.2016 kohtuistungil kinnitanud, et tunnistab täielikult põhivõlgnevust, kuid vaidleb vastu viivisevõlgnevusele ja palub viiviseid vähendada (tlk 155 pöördel).
7.Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 2 tulenevalt protokollitakse hagi õigeks võtmine kohtuistungil. Antud juhul on kostja kinnitanud, et ta tunnistab hageja esitatud põhinõuet summas 1594,55 eurot ning kohus on vastava avalduse 08.11.2016 kohtuistungi protokollis kajastanud.
8.TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võttes arvesse, et kostja on 08.11.2016 kohtuistungil tunnistanud põhivõlgnevust täies ulatuses, rahuldab kohus hageja põhivõlgnevuse nõude põhjendava osata ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 01.11.2016 seisuga põhivõlgnevuse summas 1594,55 eurot.
9.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõutavaks muutunud viiviseid 01.10.2016 seisuga summas 277,46 eurot. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on viivisenõude kujunemist kajastanud arvelduste väljavõttel (tlk 7-9). Kohus on seisukohal, et olukorras, kus hageja põhinõue on põhjendatud, on hagejal õigus KÜS § 7 lg 4 alusel ka viivist nõuda.
10.Kostja on esitanud kohtule taotluse viiviste vähendamiseks tulenevalt asjaolust, et kostjal ei ole neid võimalik tasuda seoses majanduslikult raske olukorraga. Kohus märgib, et kohtul on võimalik diskretsiooniotsusena vähendada väljamõistetavaid viiviseid ja/või leppetrahvi VÕS § 162 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-162-12 p-s 12 selgitanud, et viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. VÕS § 162 kasutab viivise kohta termineid „ebamõistlikult suur" ja „mõistlik". Nende terminitega tähistatud mõisted ei ole käsitatavad faktiliste asjaoludena, vaid hinnanguliste kategooriatena, seega pole neid võimalik tõendada tsiviilkohtumenetluses kasutatava tõendamise mõiste kohaselt.
11.Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb alus hageja nõutava viivise vähendamiseks 50% võrra tulenevalt kostja majanduslikust seisundist. Kostja on menetluses läbivalt selgitanud, et ta sooviks hagejale võlgnevuse tasuda, kuid tal puuduvad selleks rahalised vahendid. Samuti nähtub kostja esitatud e-kirjadest (tlk 46-51), et kostja on ka hagejale varasemalt kinnitanud, et tal ei ole võlgnevust võimalik tähtaegselt tasuda, sest tal ei ole selle jaoks piisavalt rahalist ressurssi. Samas võimaluse korral on kostja võlgnevust tasunud ning teinud 2016. aasta juulis hagejale 300-eurose makse.
12.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tegemist on olukorraga, kus kostja majanduslikult olukorrast lähtuvalt on põhjendatud viiviste vähendamine 50% võrra. Kohus on seisukohal, et viiviste vähendamiseks enam kui 50% ei ole alust, kuna hageja nõuab viivist üksnes seadusest ettenähtud alusel ja suuruses.
13.Seega rahuldab kohus hageja esitatud hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 1594,55 ja viivised summas 138,73 eurot, kokku 1733,28 eurot.
14.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 1872,01 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud juhul tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ning võttes arvesse, et kohus rahuldas esitatud hagi 93% ulatuses, tuleb 93% menetluskuludest jätta kostja kanda ning 7% hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

17.Hageja palub kostjat menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 225 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Hageja on menetluses riigilõivuna tasunud 225 eurot, mis tuleb kostjalt 93% ulatuses välja mõista, s.o 209,25 eurot.
18.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
19.Hageja palub seoses esindaja kuludega välja mõista 270 eurot. Hageja esindajal kulus menetluses 1 tund hagiavalduse koostamiseks, 0,5 tundi kostja vastusega tutvumiseks ning sellele vastuse koostamiseks ning 0,75 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning sellel osalemiseks. Kokku kulus hageja esindajal menetlustoimingute tegemiseks 2 tundi ja 15 minutit.
20.Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud menetlustoimingud ning nendeks kulunud maht on põhjendatud. Hageja esindaja on käesolevas asjas esitanud hagiavalduse, vastuse kostja seisukohale ning osalenud kohtuistungil. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
21.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 120 eurot (koos käibemaksuga) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 2,25 tundi ning töötunni hind (koos käibemaksuga) 120 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku 270 eurot. Võttes arvesse, et kostjal tuleb hageja menetluskuludest hüvitada 93%, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 251,10 eurot.
22.Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista kinnistusraamatusse päringu tegemise kulud summas 1,20 eurot. Hageja on käesolevas asjas esitanud ka kinnistusraamatu väljatrüki, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 93% päringu tegemise kuludest, mis on 1,12 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 461,47 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-25-127300/16Pärnu Maakohus Paide kohtumaja