Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Madis Ernits 11.12.2018, Tartu 3-18-1162 M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse avatav aken või konditsioneer ning tagada kambris õhuvahetus sportimise ajal 25 l/s, wc ning duši kasutamise ajal 30 l/s ning muul ajal 20 l/s ning hoida teda kuni tema väljapakutud ventilatsioonilahenduste paigaldamiseni üksinda kambris, Viru Vangla 06.06.2018. a vaideotsuse nr 6-12/301-3 tühistamiseks, Terviseameti ja Justiitsministeeriumi järelevalve- ja õigusloomekohustuse täitmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangistusseaduse ja/või rahvatervise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.10.2018. a määrusele
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja M.M.
Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebus Tartu Halduskohtu 04.10.2018. a määrusele menetlusse.
2.Jätta Tartu Halduskohtu 04.10.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Määruskaebuse esitaja esitas 11.04.2018 Viru Vanglale taotluse, milles palus viia elukambri ja sellega seotud hügieeniruumi ventilatsioon vastavusse tervisekaitsenõuetega. Määruskaebuse esitaja palus paigaldada kambrisse, kus teda hoitakse, avatud aken või konditsioneer ning tagada kambris õhuvahetus sportimise ajal 25 l/s, wc ning duši kasutamise ajal 30 l/s ning muul ajal 20 l/s. Kuni selliste ventilatsioonilahenduste paigutamiseni palus määruskaebuse esitaja hoida teda üksinda kambris.
2.Viru Vangla jättis 03.05.2018. a vastusega nr 6-14/12903-2 määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 07.05.2018 vangla 03.05.2018. a vastuse peale vaide.
4.Viru Vangla jättis 06.06.2018. a vaideotsusega nr 6-12/301-3 määruskaebuse esitaja vaide rahuldamata.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 10.06.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viru Vangla 06.06.2018. a vaideotsuse nr 6-12/301-3 tühistamist, vangla kohustamist vanglale 11.04.2018 esitatud taotluste täitmiseks, tuvastamiseks, et määruskaebuse esitajat hoitakse alates 03.01.2017 kambris, mis ei vasta elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuetele, tuvastamiseks, et Terviseamet ja/või Justiitsministeerium on jätnud täitmata järelevalve- ja õigusloomekohustuse, ning vangistusseaduse ja/või rahvatervise seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks, kuna neis ei ole sätestatud kohustust kehtestada määrusega vangla elukambris ja sellega kaasneva hügieeniruumi elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuded, mis arvestavad nende ruumide multifunktsionaalsust ja tagaks kaebaja heaolu ja tervise säilimise. Määruskaebuse esitaja leidis, et vangistustingimused peavad vastama elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuetele ja tagama määruskaebuse esitaja heaolu ja tervise säilimise, kuid käesoleval juhul see nii ei ole, sest kambril puudub tuulutamiseks vajalik aken, öine õhuvahetus seab tervise ohtu ning hügieeniruumi ja wc ventilatsioon ei ole piisav. Samuti ei võimalda õhuvahetus suletud kambriustega teha hommiku- ega ravivõimlemist. Väidet, et akna puudumine kambris on ebameeldivus, mis vangistusega paratamatult kaasneb, pidas määruskaebuse esitaja diskrimineerivaks ja põhjendamatuks. Samuti ei nõustunud määruskaebuse esitaja sellega, et avatav aken elukambris ohustaks vangla julgeolekut. Praegune Viru Vangla ventilatsioonisüsteem ei taga määruskaebuse esitaja hinnangul kambrites aastaringselt piisavat õhuvahetust, kuna talveperioodil vähendatakse ventilatsiooni võimsust, et külm õhk kambreid liigselt maha ei jahutaks. Justiitsministeerium ja Terviseamet ei ole teinud ettepanekut vanglas tervisekaitsenõudeid sätestavate õigusaktide andmiseks, mistõttu määruskaebuse esitajat hoitakse tingimustes, mis ei vasta elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuetele. Ühes kaebusega esitas määruskaebuse esitaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, et kohustada Viru Vanglat hoidma teda kambris, kus on ööpäevaringselt ja kogu aasta vältel õhuvahetus 10 l/s kinnipeetava kohta ja temperatuur ei lange alla 18 kraadi.
6.Tartu Halduskohus jättis 18.06.2018. a määrusega määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
7.Tartu Halduskohus tagastas 04.10.2018. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse. Halduskohus leidis, et määruskaebuse esitaja tuvastamisnõue, et teda hoitakse alates 03.01.2017 kambris, mis ei vasta elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuetele, on hõlmatud kohustamisnõudega kõrvaldada heaolu ja tervist kahjustav olukord. Halduskohus selgitas, et kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on, et haldusorgan oleks kehtiva õiguse kohaselt kohustatud tegutsema, ja see peab puudutama isiku õigusi, kuid praegusel juhul ei olnud kumbki eeldustest täidetud. Vangistusseadusest ega selle alusel antud õigusaktidest ei tulene vanglale kohustust võimaldada kinnipeetavale tema soovil kambris üksi viibimist, mistõttu ei saa kinnipeetaval olla ka subjektiivset õigust nõuda vanglalt enda üksinda kambrisse paigutamist. Seega ei saanud vangla keeldumine kinnipeetav ümber paigutada
selliselt, et kaebaja oleks üksi kambris, riivata kaebaja õigusi. Riigikohtu praktika kohaselt reguleerib VangS § 45 lg 1 ammendavalt nõudeid kambri aknale ning selle sätte kohaselt ei pea kambri aken olema avatav. Seega ei olnud Viru Vangla kohustatud tagama kambris lahti käiva akna olemasolu. Kaebajal puudub ka subjektiivne õigus nõuda konditsioneeri paigaldamist kambrisse. Viru Vanglas on kambri õhuringlus tagatud sundventilatsiooni kaudu, mis tagab kambrites elutegevuseks vajaliku õhuhulga. Ventilatsioonisüsteemi hooldust teostatakse regulaarselt. Kehtivatest normidest ei tulene vangla kohustust tagada kambris konditsioneer. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kohustamisnõude paigutada kaebaja üksi kambrisse kuni kambri õhuvahetus on ööpäevaringselt 30 l/s ning paigaldada kambrisse avatav aken või konditsioneer HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus märkis, et kuna põhinõude osas kuulub kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu tagastamisele siis ei ole alust ka Viru Vangla 06.06.2018. a vaideotsuse nr 6-12/301-3 tühistamiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud, et vaideotsus rikuks tema õigusi eraldiseisvalt, sõltumata vaide esemest ja seega tagastas halduskohus vaideotsuse tühistamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Halduskohus tagastas kaebuse Terviseameti ja Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, sest määruskaebuse esitaja ei pöördunud halduskohtu hinnangul kohtusse oma õiguste kaitseks. Kaebuses viidatud Terviseameti ja Justiitsministeeriumi tegevustel puudub igasugune otsene seos määruskaebuse esitaja õiguste ja kohustusega ning sellise nõude esitamine ei aita mingil moel kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Justiitsministeeriumi ja Terviseameti järelevalve kohta esitatud väite osas märkis halduskohus, et Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks teenistuslikku järelevalvet. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda teenistusliku järelevalve algatamist või teenistusliku järelevalve raames ettekirjutuse tegemist. Eelnevast tulenevalt tagastas halduskohus määruskaebuse esitaja kaebuse tervikuna.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
8.Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 04.10.2018. a määruse tühistada ja võtta tema kaebus menetlusse. Määruskaebuse esitaja märgib, et kambril ei ole avatavat akent ega konditsioneerisüsteemi ning kambri õhuvahetus on kell 00:00-06:00 10 l/s ehk 5 l/s inimese kohta, mis on lubatust kaks korda vähem. Puudulik õhuvahetus on määruskaebuse esitaja jaoks kaasa toonud katkendliku une, kuna määruskaebuse esitaja ärkab talveperioodil pidevalt õhupuuduse tõttu, ning on võtnud määruskaebuse esitajalt võimaluse kambris sportida. Samuti on see kaasa toonud määruskaebuse esitajale kannatused ajal, kui tema kambrikaaslane trenni teeb. Hügieeniruumis on ebapiisav õhuvahetus põhjustanud ulatuslikud niiskuskahjustused ja hallituse tekke, millest tulenevalt on nii määruskaebuse esitaja tervis kui ka vangla vara otseses ohus. Määruskaebuse esitaja selgitab, et ta ei ole nõudnud, et ööpäevaringselt oleks kambri ventilatsioon 30 l/s. Määruskaebuse esitaja hinnangul on halduskohus valesti käsitlenud konditsioneerisüsteemi sundventilatsiooni sünonüümina. Samuti leiab määruskaebuse esitaja, et tal on õigus nõuda haldusorgani tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamist, kuna see distsiplineerib rikkumise toime pannud haldusorganit ja kaitseb seeläbi määruskaebuse esitaja õigusi tulevikus. HKMS § 45 lg 2 ls 2 tuleb aga määruskaebuse esitaja hinnangul jätta asjas kohaldamata, kuna see on vastuolus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga. Kui riik on jätnud sätestamata tervisekaitse nõuded, mis tagaksid määruskaebuse esitaja heaolu ja tervise kaitse, on tegu õigusselgusetuse olukorraga ning määruskaebuse esitajal on õigus nõuda olukorra põhiseaduspärasuse kontrolli, mille kohus peab läbi viima.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele sellisel määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.10.2018. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ekslikult tagastanud kaebuse Viru Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse avatav aken või konditsioneer ning tagada kambris õhuvahetus sportimise ajal 25 l/s, wc ning duši kasutamise ajal 30 l/s ning muul ajal 20 l/s HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS § 121 lg 1 p 3 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja käesoleval juhul esitanud eelnimetatud nõuded samadel alustel nagu haldusasjas nr 3-17-1469, sest haldusasi nr 3-17-1469 sisaldab samuti nõuet Viru Vangla kohustamiseks paigaldada kambrisse V703 avatav aken või konditsioneer ning tagada kambris õhuvahetus sportimise ajal 25 l/s, wc ning duši kasutamise ajal 30 l/s ning muul ajal 20 l/s. Käesolevas haldusasjas on küll määruskaebuse esitaja nõudnud ventilatsioonilahenduste paigutamist kambrisse, kus teda hoitakse, kuid vangla 03.05.2018. a vastusest nr 6-14/12903-2 nähtub, et määruskaebuse esitaja viibis kambris V703. Seejuures on haldusasi nr 3-17-1469 Tartu Ringkonnakohtu menetluses, mistõttu tuleb määruskaebuse esitaja kaebus selles osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei lükka ülejäänud tagastatud nõuete osas ükski määruskaebuse väide halduskohtu järeldusi ümber. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
13.Ringkonnakohus selgitab, et on olemas kehtivad regulatsioonid, mis sätestavad nõuded kambritele, ning nendest tuleb kambritingimuste hindamisel juhinduda. Määruskaebuse esitaja ei saa nõuda tuvastamist, et Justiitsministeerium või Terviseamet oleks pidanud töötama välja uusi õigusakte, mis sätestaksid täiendavaid või määruskaebuse esitaja hinnangul paremaid nõudeid võrreldes hetkel kehtivatega. Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ p 7 kohaselt on Justiitsministeeriumi valitsemisalas mh riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, õigusloome koordineerimine, õigusaktide terviktekstide koostamine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine ministeeriumi pädevuse kohaselt. Sotsiaalministri 06.11.2009. a määruse nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ § 9 p-dest 4 ja 7 tulenevalt teostab Terviseamet oma tegevusvaldkonnas järelevalvet ja teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja väljatöötamiseks, vajadusel annab arvamusi õigusaktide eelnõude kohta ning osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamises. Neist sätetest ei tulene määruskaebuse esitajale subjektiivset õigust nõuda Justiitsministeeriumilt ja Terviseametilt teenistusliku järelevalve
teostamist ega ka konkreetsete meetmete, nagu näiteks seaduseelnõu koostamine, tarvitusele võtmist.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kohus algatab põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse Riigikohtus üksnes siis, kui esineb põhjendatud kahtlusi asjassepuutuva normi põhiseaduspärasuse osas. Materiaalõiguse normi puhul saavad kahtlused tekkida aga alles siis, kui kohus vaatab kaebuse sisuliselt läbi, sest ainult sellisel juhul on võimalik rääkida asjassepuutuvast normist. Asjassepuutuvus on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eeldus. Kuna käesoleval juhul ei ole kohtuasja, siis ei ole ka asjassepuutuvat normi. Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohaga ning leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust algatada.
15.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 04.10.2018. a määruse muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.