Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

esitas ka arsti tõendi. Seisukohas kordas kostja varem esitatut ja jäi omapoolse kompromissi ettepaneku juurde. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel on Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 164 lg 1 ja 2, 396 ja 402 kohaselt sõlmitud tarbijakrediidileping, millega hageja andis kostjale laenu ning kostja kohustus hagejale tagastama laenusumma. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu (tl 12-19) kohaselt andis 4Finance OÜ kostjale laenu 400 eurot, millele lisandus intress 20 eurot. Seega pidi kostja maksegraafiku alusel tagastama laenusumma 420 eurot 17. jaanuariks 2015. Kostja nimetatud asjaolule ei ole vastuväiteid esitanud. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4Finance OÜ loovutas nõude kostja vastu hagejale. Kostja ei ole laenusummat hagejale tagasi maksnud. Kostja on oma vastuses tunnistanud võlgnevust põhi- ja intressivõla osas, st võtnud õigeks põhi- ja intressinõude summas 420 eurot. Kohtu hinnangul on hageja põhivõla- ja intressinõude tõendanud ning arvestanud korrektselt ja need tuleb kostjalt välja mõista. Kohus leiab aga, et hageja nõue viivise osas ei ole täies ulatuses põhjendatud ja tuleb rahuldada vaid osaliselt. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hagiavalduse kohaselt on hageja viivist arvestanud 0,166% päevas põhinõudelt 400 eurolt. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt 400 eurolt viivist alates 18.01.2015 (laenu tagastamise tähtajale järgneval päeval) kuni hagiavalduse esitamiseni 30.08.2016 kokku 391,76 eurot 590 viivitatud päeva eest. Hageja vähendas viivise 380 euroni. Kuivõrd tarbijalt ei või viivist nõuda kõrgemas määras, kui seadusjärgses määras, siis on hageja viivise arvestanud ebaõigesti. Seadusjärgne viivisemäär on VÕS § 415 lg 1 koosmõjus § 113 lg-ga 1 § 94 lg-ga 1 keskeltläbi 0,022% (perioodil 01.01.2015-30.06.2016 8,05%/365 ja alates 01.07.2016 8,00%/365) päevas iga viivitatud päeva eest ja lepingus kokku lepitud määr ületab seda määra oluliselt. Viivis on seega 52,11 eurot (perioodil 18.01.2015-30.06.2016 – 8,05%/365p/100x400€x530p ja perioodil 01.07.2016-30.08.2016 – 8,00%/365p/100x400€x61p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 52,11 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 472,11 eurot, millest 400 eurot on põhivõlg, 20 eurot intress ja 52,11 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud 41% ulatuses hageja kanda ja 59% ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 175 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu 130 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele osas, milles kohus hagi rahuldas, so 103.25eurot. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 500 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 500 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase PR Mxxxx Mxxxxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud vaid osaliselt. Kohus hindab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse, hagiavalduse koostamise ja pooleleheküljelise vastuse eest on esindaja tasu põhjendatud ja vajalik üksnes 210 euro ulatuses. Käesolev hagiavaldus on oma sisult ja mahult peaaegu sama hagiavaldustega, mis on hageja esindaja teistes tsiviilasjades kohtule esitanud. Teiste hagiavalduste eest on hageja esindaja arve alusel esindustasu nõudnud vahemikus ca 166-191 eurot. Hageja vastus oli pigem seisukoht kompromissi osas ja samas polnud ka mahukas. Seetõttu leiab kohus, et käesolevalt pole põhjendatud hageja esindustasu rohkem kui 210 eurot, kuivõrd tsiviilasi ei ole keerukam ega mahukam kui teised. Kostja on oma vastuses märkinud, et temal esindajat ei ole. Samuti pole kohtule teada ka muid võimalikke kulusid, mida kostja oleks kandnud. Seega ei määra kohus rahaliselt kindlaks kostja menetluskulusid käesolevas asjas. Kohus jättis menetluskulud 41% ulatuses hageja kanda ja 59 % ulatuses kostja kanda. Hageja põhjendatud menetluskuludest tuleb kostjalt välja mõista 123.90 eurot ( s.o 59% 210 eurost). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 227,15 eurot.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.