lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-19608/19

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-25-19608/19
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 202TsiviilkohtumenetlusteovõimeTsMS § 407 lg 5Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralTsMS § 415 lg 1Kaja esitamine tagaseljaotsuse pealeTsMS § 417 lg 4Kaja lahendamineTsMS § 418Taastatud menetluse jätkamineTsMS § 662 lg 3Määruskaebuse sisuTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtusTsMS § 667 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-25-19608/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja13.01.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-19608 XXX X korteriühistu hüvitamiseks

Tsiviilasi

hagi

F.M

vastu

kahju

Kaja lahendamine Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. aprilli 2026 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.M määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja/kostja: F.M (isikukoord XXX)

esindajad

Vastustaja/hageja: XXX X korteriühistu (registrikood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

RESOLUTSIOON

1.Võtta asja juurde F.M esitatud tõendid: kolm väljavõtet kostja digiloost.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 17. aprilli 2026 määrus, millega jäeti rahuldamata F.M kaja ja menetlus taastamata ning arvati kajalt tasutud riigilõiv riigituludesse ja jäeti kaja menetlemisega seotud menetluskulud F.M kanda.
3.Taastada asjas menetlus ning saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Määruskaebuse lahendamine
4.
Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XXX 10 korteriühistu (hageja) esitas Tartu Maakohtule 18. novembril 2025 hagiavalduse F.M (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tekitas kostja, olles aastatel 2008–2024 hageja juhatuse liikmeks ja juhatuse esimeheks, hagejale kahju. Hageja palus

kostjalt välja mõista hageja kasuks 8301,26 eurot ja hagiavalduse esitamise hetkeks sisse nõutavaks muutunud viivise 328,93 eurot ning viivise põhinõudelt 8301,26 eurolt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohutuse kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2.Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 18. detsembri 2025 määrusega, andes kostjale 20 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel ja kostja e-posti aadressile XXX. Kostja kinnitas elektrooniliselt menetlusdokumentide kättesaamist 22. detsembril 2025. Viimane päev hagile kirjaliku vastuse esitamiseks oli 12. jaanuar 2026. Kostja ei esitanud kohtule vastust ega reageerinud hagile muul viisil.
3.Maakohus rahuldas 13. jaanuari 2026 tagaseljaotsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 8301,26 eurot ja viivise 14. novembri 2025 seisuga 328,93 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
4.Kostja esitas tagaseljaotsusele 11. veebruaril 2026 kaja. Koos kajaga esitas kostja vastuse hagile. Kostja märgib, et ei esitanud hagile õigeaegselt vastust mõjuval põhjusel TsMS § 415 lg 1 tähenduses. Kostja puhul on tegemist vanemaealise inimesega (hagi esitamise ajal 85-aastane). Kõrgest east tulenevalt esineb kostjal mäluprobleeme ning kostja otsustus- ning arusaamisvõime on kohati vähenenud, sealjuures esineb perioodilisi mälu- ning arusaamisvõime langusi. Eelnevaga kaasnev ei võimaldanud kostjal õigeaegselt aru saada, millised on vajalikud järgmised sammud seoses tema vastu esitatud hagiga ning millised tagajärjed on nende sammude astumata jätmisel. Kostja kinnitas materjalide kättesaamist 22. detsembril 2025, kuid kostja arusaama kohaselt ei olnud tegemist uue menetlusega, mille osas peaks eraldi kohtule vastama, ning vastamata jätmisel on õiguslikud tagajärjed. Kostjal tekkis ekslikult arusaam, et menetlus on toimunud (kohtuasi nr 2-23-1641, kus ka hagejat esindas sama vandeadvokaat) ning kohtu ekirja manuses oli ka varasema kohtuasja raames esitatud informatsiooni ning materjale. Kostja jaoks ei olnud eristatav tsiviilasi nr 2-25-19610 ja käesolev tsiviilasi. Tsiviilasjas nr 2-25-19610 on esitatud hagiavaldus kostja tütre vastu, mis on olemuslikult ja tihedalt seotud kostja vastu esitatud nõuetega (seotud kojamehena töötamise eest töötasu ja muude tasude saamise õigusega), ning kostja oli viidatud hagist teadlik. Kostja jaoks ei olnud selge, et 22. detsembril 2025 kostjale e-kirja teel saadetud materjalid kujutasid endast eelnevatest menetlustest eraldiseisvat menetlust, mille raames oleks tulnud koostada kostja vastus. Kostja hinnangul on tegemist mõjuva põhjusega TsMS § 415 lg 1 mõttes ning kostja palub kaja rahuldada ja menetluse taastada.
5.Hageja leidis vastuses kajale, et kaja on põhjendamatu. Isiku vanus ei tähenda automaatselt, et tal puudub kohtumenetluses osalemiseks piisav arusaamisvõime. Kostja ei ole lisanud ühtegi tõendit, mis ka kaudselt kinnitaks, et tal puudub tsiviilkohtumenetlusteovõime. Kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu kinnitab asjaolu, et kostja soovib jätkuvalt menetluses ennast ise esindada ja on suutnud esitada kaja. Kostja on varasemalt läbinud kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-23-1641, milles tegutses üksinda korteriühistu seadusliku esindajana, ning maakohus ei kahelnud kostja arusaamisvõimes. Lisaks on kostja tütar A.T. pidanud kostjat pädevaks ja arusaamisvõimeliseks, et kohtumenetluses osaleda A.T. esindajana tsiviilasjas nr 225-19610. Eluliselt ebausutavad on kostja vastuväited, et kostja arusaama kohaselt ei olnud tegemist uue menetlusega. Kostja poolt esitatud kaja lisast nähtub, et kostja eristas A.T. vastu algatatud menetlust ja eristas ka varasemat kohtumenetlust (milles oli hageja R.K., mitte ühistu). Kostja orienteerub suurepäraselt nii erinevates tsiviilasjades, erinevate menetlusosaliste ja erinevate kohtuastmete vahel. Kostja jättis hagile vastuse esitamata. Hageja palus jätta kaja rahuldamata ja Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2026 tagaseljaotsuse muutmata.
6.Maakohus jättis kaja rahuldamata ja kaja menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulud kindlaks pärast määruse jõustumist. Maakohus leidis, et kostja esitas kaja tähtaegselt. Hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja tagaseljaotsuse tegemisel ei esinenud TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavat asjaolu. Kohus võis hagi rahuldada tagaseljaotsusega, kuna kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. Kuivõrd kostja ei esitanud mõjuvat põhjust, mis takistas tal hagile õigeaegselt vastamast, tuleb kaja jätta rahuldamata ja menetlus tsiviilasjas taastamata. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda kostja arusaamisvõimes. Paralleelselt toimuv kohtumenetlus ei vähenda vajadust kohtudokumentidega tutvuda ja neile vastata. Kooskõlas Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrusega tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14 p 11 kirjeldas maakohus kohtumääruses ka tagaseljaotsuse tegemise aluseks olevaid asjaolusid ja esitas tagaseljaotsuse põhjendused.
7.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu 17. aprilli 2026 määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada kaja, tühistada tagaseljaotsus ning taastada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-19608 või alternatiivselt saata asi Tartu Maakohtule uue määruse tegemiseks. Kostja palub kõik määruskaebuse menetlusega seotud kulud jätta hageja kanda. Hagile vastamata jätmise põhjustas mõjuv põhjus – kostja mäluprobleem ning kostja otsustusning arusaamisvõime kohatine vähenemine, perioodilised mälu- ja arusaamisvõime langused. Nende asjaolude tõendamiseks esitas kostja koos määruskaebusega tõendid: väljavõtted kostja digiloost (neuroloogi hinnangu ja 20. aprillil 2026 toimunud MRT uuringu tulemused). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus. Praeguses asjas tegi kohus tagaseljaotsuse päeval, mis järgnes päevale, mil oli kostja vastuse esitamise tähtaeg. Maakohus ei ole piisavalt hagi õiguslikku põhjendatust hinnanud. Kui seda oleks tehtud, ei oleks hagi saanud tagaseljaotsusega rahuldada. Kaevatava määruse järgi ei peakski kostja saama määruse peale kaevata, mis ei ole aga õige.
8.Hageja vaidles määruskaebuse rahuldamisele vastu.
9.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks (TsMS § 663 lg 5).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, kaja tuleb rahuldada ja menetlus maakohtus tuleb taastada.
11.Kostja taotles maakohtule esitatud kajas menetluse taastamist põhjusel, et tal oli hagile tähtaegselt vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 415 lg 1 tähenduses. Mõjuvaks põhjuseks peab kostja kõrgest east tulenevaid mäluprobleeme ja vähenenud arusaamisvõimet, mis takistasid tal aru saada, millised on järgmised vajalikud toimingud seoses tema vastu esitatud hagiga. Maakohus tuvastas, et kohus võis seaduse kohaselt tagaseljaotsuse teha ja kostja esitas kaja tähtaegselt, seega pidi kostja esitama kohtule mõjuva põhjuse TsMS § 415 lg 1 tähenduses, mis takistas tal kohtule hagi osas õigeaegselt vastata. Maakohus sellist mõjuvat põhjust ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostjal puudus mõjuv põhjus, miks ta ei esitanud kohtule vastust hagile õigeaegselt. Maakohus eksis, kui leidis, et kostja viitas kajas

mõjuva põhjusena üksnes oma vanusele. Kostja viitas kajas mitte üksnes oma vanusele, vaid vanusest tingitud mäluprobleemidele ja arusaamisvõime vähenemisele. Nimetatud kostja tervisehäirete osas maakohus seisukohta ei võtnud. Kui menetlusosalisel on mäluprobleemid, siis ei pruugi ta vastamistähtaega mäletada ega osata taotleda tähtaja pikendamist enne tähtaja möödumist, nagu pidas mõistlikuks maakohus.

12.Samas võis maakohtu hinnangut mõjuva põhjuse olemasolu osas mõjutada see, et kostja ei esitanud koos kajaga tõendeid oma tervisliku seisundi kohta. Maakohus ei teinud kostjale ka ettepanekut asjakohased tõendid esitada. Tõendid oma tervisliku seisundi kohta esitas kostja alles koos määruskaebusega ja lisaks ka määruskaebemenetluses vastavalt ringkonnakohtu ettepanekule. Kuivõrd määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi tõendeid (TsMS § 662 lg 3), siis võtab ringkonnakohus kostja esitatud täiendavad tõendid (väljavõtted kostja digiloost) asja juurde ja arvestab nendega kaebuse lahendamisel. Kostja digiloo väljavõtetest nähtub kostja suunamine neuroloogi vastuvõtule 7. aprillil 2026. Broneeriti uuring, mis teostati 20. aprillil 2026. Pärast uuringu läbiviimist diagnoosis neuroloog Ü. Krikmann kostjal hilise algusega dementsuse Alzheimeri tõvest kaasuvate sümptomiteta. Epikriisi kohaselt esineb anamnestiliselt lühimälu häire, MOCA 23/30-st langustendentsiga võrreldes 04/2026 MRT uuringul ajuatroofia, vaskulaarne entsefalopaatia; patsiendi seisund viitab eelkõige lühimäluhäirele, mis on seostatav tõenäolise Alzheimeri tõvega, ei vaja täpsustuseks funktsionaalset PET uuringut. Ringkonnakohus leiab, et kostja on tõendanud, et tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Hagile tähtaegse vastamata jätmise võisid põhjustada kostjal esinevad lühimälu häired. Kuigi kostja pöördus esitatud tõenditest nähtuvalt oma mäluprobleemidega neuroloogi juurde alles aprillis 2026, peab ringkonnakohus esitatud tõendite alusel arvestades tervisehäire iseloomu usutavaks, et aprillist juunini 2026 diagnoositud tervisehäired võisid kostjal esineda juba varem, sh ajal, mil kostja pidi hagile vastama (12. jaanuar 2026). Seega esines kostjal praegusel juhul TsMS § 415 lg 1 järgi õiguslik alus kaja esitamiseks. Eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus rahuldab kaja ja taastab menetluse.
13.Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (TsMS § 418).
14.Ringkonnakohus selgitab, et ei võta käesoleva määrusega seisukohta kostja tsiviilkohtumenetlusteovõime osas TsMS § 202 tähenduses. Kostjal diagnoositud lühimälu häired üksinda ei anna ringkonnakohtule alust kostja tsiviilkohtumenetlusteovõimes kahelda. Küll on aga kostjal mõistlik kaaluda menetluse sujuva toimimise huvides esindaja võtmist.
15.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja läbivaatamisel.
16.Kuivõrd ringkonnakohus määruskaebuse rahuldab, ei saa käesolevale määrusele esitada määruskaebust Riigikohtule (TsMS § 417 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval