Harju Maakohtu 17.06.2016 kohtumäärus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse X määruskaebus liik Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): KÜ Kivila 38 (registrikood 80000511, asukoht Kivila 38, Tallinn), seaduslik esindaja TT (e-post XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (e-post XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.X määruskaebus jätta läbi vaatamata.
2.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli KÜ Kivila 38 hagi X vastu kahju hüvitamiseks.
2.
Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 kohtuotsusega jäeti maakohtu menetluses kantud ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 83,2% ulatuses hageja KÜ Kivila 38 kanda ja 16,8% ulatuses kostja X kanda. Otsus jõustus 10.05.2016.
3.Hageja KÜ Kivila 38 edastas maakohtule 27.05.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks Interway Baltic OÜ poolt osutatud õigusabi kulud summas 1740 eurot. Hagejal on osutatud õigusabi kokku 26 tundi ja 30 minutit, tunnihinnaga 60 eurot/h ja istungimenetluses 90 eurot/h. Samuti palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
1(4)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803
4.Kostja X edastas kohtule 24.05.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks riigilõiv apellatsioonkaebuselt 250 eurot ja õigusabikulud summas 4080 eurot koos käibemaksuga. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 34 tundi, tunnihinnaga 120 eurot/h käibemaksuga. Samuti palub kostja menetluskuludelt välja mõista viivise.
5.Kostja X esitas 16.06.2016 maakohtule teate, mille kohaselt on tehtud äriühingule Interway Baltic OÜ kustutamishoiatus.
6.Hageja KÜ Kivila 38 esitas 16.06.2016 vastuväited kostja menetluskuludele, mille kohaselt leiab, et ei ole põhjendatud ega vajalik kogu menetluskulude väljamõistmise taotluses esitatud aeg ja sellega võimalikult kaasnenud kulutused tsiviilasja menetlemiseks kostja esindaja poolt. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus rahuldas 17.06.2016 määrusega hageja KÜ Kivila 38 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt X välja hageja KÜ Kivila 38 kasuks menetluskulud summas 178,92 eurot; rahuldas kostja X avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt KÜ Kivila 38 välja kostja X kasuks menetluskulud summas 2545,92 eurot koos käibemaksuga; tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt KÜ Kivila 38 kostja X kasuks välja menetluskulud 2367 eurot koos käibemaksuga ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
8.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
9.Hageja avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 1740 eurot. Kostja viited, et hagejale õigusabi osutanud äriühingule Interway Baltic OÜ, on tehtud kustutamishoiatus, on asjakohatud. Nimetatu ei tähenda, et hagejale ei ole õigusabi osutatud ja et hageja ei ole õigusabikulusid kandnud. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagejat on menetluses alates augustist 2013 esindanud lepinguline esindaja JJ.
10.Hageja menetluskulusid pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikeks kokku summas 1465 eurot (sh riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 1065 eurot (10,5*60)+(4,833*90)), millisest summast kuulus vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 otsusele kostjalt väljamõistmisele 16,8% ehk 178,92 eurot.
11.Kostja menetluskulusid pidas maakohus põhjendatuks ja vajalikeks kokku summas 3060 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 2810 eurot koos käibemaksuga (23,42*120), millisest summast kuulus hagejalt väljamõistmisele 83,2% ehk 2545,92 eurot vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 otsusele.
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803
12.TsMS § 445 lg 1 alusel määras kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2367 eurot (2545,92-178,92) ning viivise vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määruskaebus
13.Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, palus maakohtu määruse tühistada osaliselt selles osas, milles määrati kindlaks hageja menetluskulud ning jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramises ja sissenõudmises kohtulahendis määratud ulatuses täielikult rahuldamata.
14.Määruskaebuse kohaselt esitas hageja menetluskulude väljamõistmiseks kohtule iseenda poolt vormistatud avalduse, milles kirjeldas teda maakohtus esindanud esindaja JJi tegevusi ja märkis ära esindaja poolt õigusabile kulutatud tunnid ning õigusabile väidetavalt kulutatud rahasumma. Mitte ühtegi dokumenti (õigusabilepingut, õigusabi osutaja poolt esitatud arveid, rahalisi dokumente õigusabi eest tasumise kohta), mis kinnitaksid esindaja poolt kulutuste tegemist ja nende eest tasumist hageja poolt, hageja ei esitanud.
15.Kostja leiab, et maakohtu järeldus selle kohta, et hageja kandis kulutusi õigusabile, üksnes selle põhjal, et maakohtu istungitel osales ja menetlusdokumente koostas JJ, kes ei ole hageja juhatuse liige, ei ole põhjendatud. Võib küll tõendatud olla, et selline isik hageja esindajana maakohtu menetluses esines, tõendamata on, et hagejal tekkis seoses sellega kohustus esindamise eest tasu maksta. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi selgitust selle kohta, miks ta oma avaldusele mitte ühtegi esindaja kuludokumenti esitanud ei ole.
16.Kostja leiab, et ebaõige on kohustada teda tasuma hageja esindaja kulutusi (isegi osaliselt), kui pole tõendatud, kas neid üldse tehti. Menetluse edasine käik
17.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks hagejale.
18.Hageja leidis vastuses määruskaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Hageja kinnitab, et JJ ei ole (ei olnud) ühegi tema juhatuse liikmega sugulussuhtes ega saanut hagejalt ega tema juhatuse liikmetelt mingeid (vastu)teenuseid. Ebaõige on kostja seisukoht, mille kohaselt pidanuks hageja esitama täiendavaid tõendeid kulude olemasolust ja/või nende kandmisest. TsMS § 176 lg 6 sedastab otsesõnu, et kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Seega on nimetatud nõude esitamine kohtu diskretsiooniotsus, tähendades ühtlasi, et kostja etteheiteid seadusevastase ja põhjendamata seisukoha osas (kohtu aadressil) on kohatud.
19.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
20.TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on võtnud kostja määruskaebuse menetlusse ebaõigesti.
21.TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803
22.Määruskaebuses vaidlustas kostja Harju Maakohtu 17.06.2016 määruse osas, milles määrati kindlaks hageja menetluskulud ning palus jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramises ja sissenõudmises kohtulahendis määratud ulatuses täielikult rahuldamata.
23.Ringkonnakohus saab aru, et kostja on vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2, millega rahuldati hageja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 178,92 eurot. Nimetatud summa ei ületa 200 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt ja määruskaebuse ulatust arvestades (178,92 eurot) ei ole maakohtu määrus eelnimetatud punktide osas seega vaidlustatav, kuna kostjal puudub kaebeõigus tulenevalt TsMS § 178 lg 2.
25.Ringkonnakohus jätab kostja määruskaebuse TsMS § 664 lõike 2 alusel läbi vaatamata.
26.Käesolev määrus on edasikaevatav TsMS § 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav Iko Nõmm kohtunik kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.