Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.04.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-5803
Tsiviilasi
KÜ Kivila 38 hagi OZ vastu 7362 euro 88 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.12.2014 otsus
Tsiviilasja hind
2466 eurot 88 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OZ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): KÜ Kivila 38 (registrikood 80000511), seaduslikud esindajad Jenny Ilumets ja Tatjana Tiinas Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): OZ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 23.12.2014 otsus tühistada osaliselt osas, millega hagi rahuldati, ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi 1233 euro 44 sendi ulatuses. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas.
2.Lugeda Harju Maakohtu 23.12.2014 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
2.1.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista kostjalt OZ hageja KÜ Kivila 38 kasuks välja kahju hüvitamiseks 1233 eurot 44 senti.
2.2.Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata.
3.OZ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Maakohtu menetluses kantud ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta 83,2% ulatuses hageja kanda ning 16,8% ulatuses kostja kanda Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.KÜ Kivila 38 (hageja) esitas 05.02.2013 Harju Maakohtule hagi OZ (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hageja seadusliku esindajana korteriühistu nimel ainuisikuliselt makseid kolmandatele isikutele. Kostja tegi perioodil veebruarist 2012 kuni aprillini 2012 ülekandeid kolmandatele isikutele kokku 7362,88 eurot: 03.02.2012 OÜ-le Lemak 2466,88 eurot (pööningul teostatud elektritööde eest); 22.02.2012 OÜ-le Planwell 1340 eurot (katusel teostatud tööde eest); 12.03.2012 OÜ-le Lemak 1186 eurot; 21.03.2012 OÜ-le Lemak 1185 eurot; 11.04.2012 OÜ-le Lemak 1185 eurot (viimased kolm arvet keldris tehtud elektritööde eest). Kostja tellis eelnimetatud tööd ilma korteriühistu üldkoosoleku loata (otsuseta) ja üldkoosolek ei ole neid töid hiljem ka heaks kiitnud. Tehtud tööd ei olnud hädavajalikud. Hageja palub kostjalt välja mõista hagejale tekitatud kahjuna kolmandatele isikutele maksud summad, kokku 7362,88 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei eitanud kulutuste tegemist, kuid leidis, et need olid hädavajalikud. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 23.12.2014 otsusega hagi osaliselt. Kohus kohaldas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg-d 1 ja 2 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitamiseks 2466,88 eurot. Ülejäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata.
2(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803
4.Otsuse põhjenduste kohaselt ei vaja juhatus remondifondis oleva raha kasutamiseks erandina üldkoosoleku eelnevat nõusolekut juhul, kui tegemist on kaasomandi eseme säilitamiseks vajalike kulutustega. Samas tuleb ka vajalike kulutuste tegemisel lähtuda eelkõige korteriomanike huvidest ja vältida põhjendamatute kulude tegemist, nt võimalusel tuleb võtta tööde tegemiseks mitmed hinnapakkumised. Pööningul tehtud elektritööde hädavajalikkus ei olnud maakohtu hinnangul tõendatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit, millest nähtuks Päästeameti ettekirjutus pööningu elektritööde kohta. Ainuke pööningu elektritöödega seostuv tõend on tööd teinud ettevõtte OÜ Lemak esindaja LM kohtuistungil antud tunnistus, et pööningul oli vaja töid teha. Kostja ja tunnistaja LM on viidanud pööningul teostatud elektritööde hädavajalikkuse alusena küll OÜ Lemak 25.01.2012 koostatud kontrollaktile, kuid eelnimetatud aktis ei sisaldu pööningu elektritööde tegemise vajadust. Kohus ei pidanud usutavaks tööd teinud äriühingu esindaja tagantjärele esitatud paljasõnalist põhjendust, et hädavajalik oli paigaldada pööningule tehnilistele tingimustele vastav valgustus ja elektrikaabel, kuivõrd ilma katuseakendeta pööninguruumidesse varem paigaldatud valgustus ei vastanud vajalikele tehnilistele normidele. Tunnistaja ütlused ei annaks ka alust lugeda pööningu elektritöid hädavajalikeks, sest ei nähtu vastavate tööde tegemise viivitamatu iseloom. Kui muude tööde teostajad peavad olemasolevat valgustust väheseks, on töö tegijatel kindlasti võimalik kasutada lisavalgusallikaid.
5.Töid, mida tegi OÜ Planwell katusel (lumekoristus, lumetõkkepleki monteerimine ja kanalisatsiooni väljapääsu püstiku monteerimine) ja mille eest hageja tasus 22.02.2012 summa 1340 eurot, pidas maakohus hädavajalikeks. Tööd olid viivitamatu iseloomuga ja need tuli teha kohe, kuivõrd üldkoosoleku kokkukutsumiseks kuluva aja vältel võis tekkida oht kaasomandi esemele või suureneda kahjustumise oht. Kostja tegevus nende tööde tellimisel ilma üldkoosoleku otsuseta on seetõttu vabandatav ja kostja on eelnimetatud summa osas vastutusest vabastatud. Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Planwell tegi lumekoristustöid ühistule kuuluva hoone katusel ja et lumekoristuse tõkestamisega seotud tööd olid vajalikud.
6.Kohus asus seisukohale, et kostja on täitnud keldri elektritööde osas tõendamiskoormise OÜ Lemak koostatud 25.01.2012 kontrollakti esitamisega. Amortiseerunud elektrisüsteemid ja elektripaigaldised seavad maakohtu hinnangul ilmselgelt ohtu inimeste elud, isikliku ja üldkasutuses oleva vara, hoone tervikuna ja kõrvalhooned ning amortiseerunud elektrisüsteemid ja elektripaigaldised tuleb viivitamatult välja vahetada. OÜ Lemak 21.02.2012 hinnapakkumise alusel tehtud tööd, mille eest tasus hageja 3556 eurot, olid hädavajalikud. Apellatsioonkaebus
7.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas (s.o pööningul teostatud elektritööde eest tasutud summa väljamõistmise osas) ja palus teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
3(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803
8.Kostja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kostja oleks oma tegevusega tekitanud korteriühistule kahju. Pööningukorruse nõuetekohase elektrivalgustuse paigaldamisele tehtud kulutused on ühistule kasulikud, sest elektrivalgustust on võimalik kasutada pööningukorrusel avatud katusekonstruktsioonide ja seal kulgevate ventilatsioonisüsteemide hooldustööde teostamisel. Hageja ei ole väitnud, et need tööd oleks tehtud ebakvaliteetselt või et neid ei oleks võimalik kasutada. Vajalikke hooldus-ja parandustöid saab edaspidi teostada ilma täiendava valgustuseta ja kulutuste tegemiseta ajutise lisavalgustuse hankimisele. Hageja ei ole tõendanud, millises seisukorras olid olemasolevad paigaldatud valgusallikad.
9.Kostja tegi pööningukorruse valgustuse korrastamiseks vajalikud kulutused korteriühistu üldkoosolekul kinnitatud eelarves remondifondis majandamiskuludeks ettenähtud summade arvel ja nende tööde tegemine kuulus elamu tavapäraste remonditööde hulka. Seetõttu puudus kostjal vajadus iga kulutuse üksikasjalikuks kinnitamiseks üldkoosoleku otsusega, kui ta varem kinnitatud eelarvet ei ületanud. KÜ Kivila 38 üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruandes 2012. a kohta on remondifondi kulutustena kajastatud ka pööningukorruse elektrisüsteemi korrastamiseks kulutatud 2466 eurot. Seega on korteriühistu üldkoosolek kõik hagiavalduses kajastatud kulutused tegelikult heaks kiitnud. Kohus on põhjendamatult väitnud, et kostja sellised vastuväited on asjakohatud. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Vastavalt KÜS § 15 lg-le 2 eluruumi hoolduseks loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
10.Käesolevas asjas puudub juhatuse liikme poolt oletatava hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel tekkinud otsene varaline kahju, sest kostja on teinud korteriühistu varaliste vahendite arvelt kulutusi, mis olid korteriühistule kasulikud. Kulutuste tegemisel järgis kostja korraliku ettevõtja hoolsusstandardit. Kehtiva elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistuse saamiseks on vajalik ka pööningukorrusele korraliku statsionaarse valgustussüsteemi paigaldamine. Vastustaja seisukoht
11.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
12.Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.05.2015 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.
4(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803
13.Kostja esitas Riigikohtule.
ringkonnakohtu
otsuse
peale
25.06.2015
kassatsioonkaebuse
14.Riigikohus rahuldas 02.12.2015 otsusega kassatsioonkaebuse, tühistas Ringkonnakohtu 20.05.2015 otsuse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks tagasi samale ringkonnakohtule. Riigikohus märkis, et asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata hageja saadud vastusoorituse ehk pööningule rajatud elektrisüsteemi väärtust ning anda hinnang, kas kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine on toonud kaasa hageja väidetud ulatuses kahju. Samuti tuleb ringkonnakohtul kaaluda, kas kasu mahaarvamine oleks ühistu suhtes kahju hüvitamise eesmärki arvestades kõnealusel juhul õiglane. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, millega hagi rahuldati. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega rahuldada hagi 1233 euro 44 sendi ulatuses. Samuti tuleb ringkonnakohtu hinnangul muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
16.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati. Hageja ei ole Harju Maakohtu 23.12.2014 ega Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2015 otsust vaidlustanud. Seega on need lahendid jõustunud osas, millega hagi jäeti katusel ja keldris tehtud töid puudutavas osas rahuldamata.
17.Hageja nõue kostja vastu on korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue. Kuna korteriühistu on mittetulundusühing (KÜS § 1 lg 2), siis on hageja nõude õiguslik alus MTÜS § 32 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud MTÜS § 32 lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu 04.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1169-14, p 11).
18.MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude rahuldamise eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4);
5(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803
juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause).
19.MTÜS § 32 lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt nt ülalviidatud Riigikohtu lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12).
20.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: kostja oli ajavahemikus 31.08.2011-19.04.2012 hageja juhatuse liige; kostja tasus hageja vahenditest 03.02.2012 OÜ-le Lemak 2466 eurot 88 senti (pööningul tehtud elektritööde eest); kostja tellis eelnimetatud tööd ilma korteriühistu üldkoosoleku otsuseta.
21.Pooled on vaielnud selle üle, kas kostja tellitud pööningukorruse elektritööd olid hädavajalikud ning kas kostja on töid tellides ja nende eest 03.02.2012 OÜ-le Lemak 2466 euro 88 sendi tasumisega rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust ja tekitanud sellega hagejale kahju.
22.Kolleegiumi hinnangul on maakohus korteriühistu juhatuse liikme vastutuse eeldustega õigesti arvestanud ja leidnud põhjendatult, et tööde tellimine ja nende eest tasumine ilma üldkoosoleku otsuseta tähendab praegusel juhul juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist (TsÜS § 35 ja VÕS § 620). Kuna korteriühistu eesmärgiks on KÜS § 2 lg 1 järgi mh korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade majandamine ühiselt, on õige maakohtu käsitlus, mille järgi on juhatusel õigus teha üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi ülalviidatud otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 19). Tehes muid kui vajalikke kulutusi üldkoosoleku nõusolekuta, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust. Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3310, p 12; 04.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13).
23.Samuti nõustub kolleegium maakohtu käsitlusega, mille kohaselt ei kujuta kulutatud summade sisaldumine majandusaasta aruandes nende kulutuste heakskiitmist, vaid see kajastab üksnes faktilist olukorda. Kulutuse majandusaasta aruandes kajastamine ei
6(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803 välista korteriühistu kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikme vastu, kui kulutust võib pidada ühistule tekkinud kahjuks. Iseenesest põhjendatud on kostja väide, et maakohus on jätnud otsuses käsitlemata kostja vastuväite, mille kohaselt korteriühistu üldkoosolek on kõigi kostjalt nõutavate konkreetsete kulutuste tegemise tagantjärgi heaks kiitnud (kuna korteriühistu 2012. a majandusaasta aruandes on remondifondi kulutustena kajastatud ka pööningukorruse elektrisüsteemi korrastamiseks kulutatud summad). Käesolevas punktis märgitud põhjustel ei ole kostja selle väite suhtes seisukoha võtmata jätmine viinud iseenesest ebaõige lahendini.
24.Juhatuse liikme kohustuse rikkumine on siiski vaid üks MTÜS § 32 lg-st 2 tuleneva kahju hüvitamise nõude eelduseid (vt otsuse põhjenduste p 18). Hinnates ühistu kahju hüvitamise nõude rahuldatavust, tuleb tuvastada ka ülejäänud eelduste täidetus, sh teha kindlaks, kas ühistul tekkis selle rikkumise tagajärjel kahju.
25.Hageja peab kahjuks enda vara väärtuse vähenemist, kuna kostja tasus väidetavalt teostatud tarbetute tööde eest, st hageja arvestab kahju VÕS § 127 lg 1 järgi. Iseenesest on selline kahju juhatuse liikmete kohustuste rikkumise korral hüvitatav ja MTÜS § 32 lg 2 kaitsealas. Riigikohus on käesolevas asjas 02.12.2015 tehtud otsuses asunud samas seisukohale, et madalama astme kohtud on jätnud kahju tekkimise tuvastamisel põhjendamatult arvesse võtmata vastusoorituse (saadud elektritööde) väärtuse ja eksinud seetõttu tuvastatud asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel. Korteriühistu juhatuse liikme vastutusele on kohaldatav äriühingu juhatuse liikme vastutuse kohta varasemas Riigikohtu praktikas kujundatud seisukoht, mille järgi tuleb juhatuse liikme poolt tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud või mitte.
26.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt nt Riigikohtu 18.06.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Kahjunõude arvutamisel tuleb arvestada kõiki asjaolusid, muuhulgas tuleb hüvitise väljamõistmisel arvestada VÕS § 127 lg-ga 5, mille järgi arvatakse hüvitisest maha kasu, mille kahju tekitamine kaasa tõi. Kasu mahaarvamisel tuleb teisest küljest arvestada, et kahju tekitamisega põhjuslikus seoses oleva kasu mahaarvamine ei tohi VÕS § 127 lg 5 kohaselt olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga (VÕS § 127 lg 1).
7(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803
27.Eelmärgitut arvestades, tuleb ringkonnakohtul Riigikohtu otsuses sisalduva juhise järgi hinnata hageja saadud vastusoorituse ehk pööningule rajatud elektrisüsteemi väärtust ning anda hinnang, kas kostja poolt juhatuse liikme kohustuse rikkumine on toonud kaasa hageja väidetud ulatuses kahju. Samuti tuleb ringkonnakohtul kaaluda, kas kasu mahaarvamine oleks ühistu suhtes kahju hüvitamise eesmärki arvestades kõnealusel juhul õiglane. TsMS § 693 lg-st 2 lähtuvalt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
28.Riigikohtu otsuses viidatud varasemat kohtupraktikat arvestades on maakohus ringkonnakohtu hinnangul ekslikult pidanud hageja kahjuks 2466 euro 88 sendi suurust summat üksnes seetõttu, et kostja tasus selle hageja vahendite arvel OÜle Lemak. Hageja ei ole tuginenud käesolevas asjas väitele, et pööningul tehtud elektritööde maksumus ületas turuhinda. Asjas esitatud ja kogutud tõendid ei võimalda elektritööde maksumuse mittevastavust turuhinnale ka järeldada. Kuivõrd tööd tehti tuvastatud asjaoludel turuhinna eest, ei saanud hagejal eeldatavasti tekkida varalist kahju pööningule elektrisüsteemi ehitamise tõttu. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis selle eelduse kummutaksid. Hageja ei ole väitnud, et pööningul oli varem samaväärne elektrisüsteem juba olemas ning uue ehitamiseks puudunuks seetõttu vähimgi vajadus. Samuti ei ole hageja tuginenud sellele, et tehtud elektritööd olid mingil põhjusel vähem väärt kui 2466 eurot 88 senti või et tehtud töödes esineks puudusi.
29.Hageja on menetluses läbivalt väitnud, et talle ei ole teada, kas ja milliseid töid on (kostja poolt tellituna) pööningukorrusel üldse tehtud. Hageja valduses olevate dokumentide põhjal ei olevat tuvastatav, kas töid on tehtud ja milliseid materjale paigaldatud. Seetõttu polevat hagejal mh võimalik hinnata, kas väidetavalt tehtud tööd vastavad maksumuselt turuhinnale vms. Nende väidete osas märgib kolleegium esmalt, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja (vt ka otsuse põhjenduste p 19). Kohus möönab, et n-ö negatiivse asjaolu tõendamine on hageja jaoks objektiivselt keerukas ning hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik asjaolu tõendamise koormuse ümberpöördumine (vt nt Riigikohtu 08.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1173-12, p 17). Kolleegium leiab samas, et OÜ Lemak poolt pööningul elektritööde tööde teostamine on LM tunnistajana antud ütlustega (I kd, tl 193), tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga (I kd, tl 50) ning 03.02.2012 arve ja hinnapakkumisega (I kd, tl-d 17 ja 18) nende kogumis tõendatud. Asjas puuduvad tõendid, millest võiks järeldada vastupidist.
30.Seega, hinnates hagejale tekkinud kahju diferentsihüpoteesi järgi, tuleb kolleegiumi hinnangul asuda seisukohale, et kui kostja ei oleks oma kohustust rikkunud (ehk jätnud töö tellimata), oleks küll hagejal raha alles jäänud, kuid ta ei oleks saanud ka uut ning 2466 eurot 88 senti väärt olevat pööninguvalgustust. Samas ei oleks kogu
8(9)
Tsiviilasi nr: 2-13-5803 kasu (s.o elektrisüsteemi väärtuse) mahaarvamine kahju hüvitamise eesmärki (VÕS § 127 lg 1) arvestades praegusel juhul hageja suhtes õiglane. Kogu kasu mahaarvamine oleks ebaõiglane eelkõige seetõttu, et kannatanul (hagejal) ei ole käesoleval juhul objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (tegemist on nn pealesurutud rikastumise juhtumiga). Kostja esitatud väidetest ja tõenditest järeldub, et avariivalgustus oli pööningul ka enne OÜ Lemak poolt teostatud töid olemas ning tööde käigus parendati ja täiustati juba eelnevalt eksisteerinud valgustust. Seda kinnitavad mh LM ütlused (I kd, tl 193) ning AD kirjalik selgitus ühistu juhatusele (II kd, tl 59, tõlge tl 60). OÜ Lemak teostatud töödele eelnenud olukorra (s.o vana valgustussüsteemi) taastamine oleks hageja seisukohalt majanduslikult äärmiselt ebamõistlik ning see oleks ilmselt ka tehniliselt keerukas. Samuti ei võimalda esitatud tõendid tuvastada, kas vana valgustussüsteem oli rajatud nõuetekohaselt ning kas see oli töökorras.
31.Teisalt ei saa kogu kasu praegusel juhul maha arvata, kuna see viiks hageja põhjendamatu rikastumiseni (vt ka otsuse põhjenduste p 26). Kolleegium peab ülalkäsitletud asjaolusid arvestades õiglaseks võtta käesolevas asjas kahju tekitamise läbi saadud kasu arvesse 50% ulatuses. Seega tuleb lugeda VÕS § 127 lg-te 1, 4 ja 5 alusel hüvitatava kahju suuruseks 1233 eurot 44 senti. Menetluskulude jaotus
32.TsMS § 173 lg 3 esimese lause alusel tuleb ringkonnakohtul jaotada ka menetluskulud. Maakohus on jätnud TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud nõude kokku summas 7362 eurot 88 senti, maakohus rahuldas nõude 2466 euro 88 sendi ulatuses. Ringkonnakohtu otsusega rahuldatakse nõue kokku 1233 eurot 44 sendi ulatuses, s.o ligikaudu 16,8% ulatuses. Kolleegium leiab, et nii maakohtu menetluses kantud kui ka apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, lähtudes ringkonnakohtu käesoleva otsuse järgsest hagi rahuldamise suhtest. Seega jäävad menetluskulud 83,2% ulatuses hageja kanda ning 16,8% ulatuses kostja kanda.
33.Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata tsiviilasja materjalide alusel (vt Riigikohtu 11.02.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14, p 22). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.