menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine, kirjalikus menetluses nende Hageja KÜ XXXX(registrikood XXXX, asukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX(e-post XXXX) Kostja XXXX(isikukood XXXX, elukoht XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Natalia Lausmaa (e-post [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hageja KÜ XXXX avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt XXXX välja hageja KÜ XXXX kasuks menetluskulud summas 178,92 eurot.
3.Rahuldada kostja XXXX avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
4.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt KÜ XXXX välja kostja XXXX kasuks menetluskulud summas 2545,92 eurot koos käibemaksuga.
5.
Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt KÜ XXXX kostja XXXX kasuks välja menetluskulud 2367 eurot koos käibemaksuga.
6.Välja mõista hagejalt KÜ XXXX kostja XXXX kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud ja poolte seisukohad
1.Käesolevas tsiviilasjas on Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 kohtuotsusega jäetud maakohtu menetluses kantud ning apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud 83,2% ulatuses hageja KÜ XXXX kanda ja 16,8% ulatuses kostja XXXX kanda. Otsus on jõustunud 10.05.2016.
2.Hageja KÜ XXXX on edastanud kohtule 27.05.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 1740 eurot. Hagejal on osutatud õigusabi kokku 26 tundi ja 30 minutit, tunnihinnaga 60 eurot/h ja istungimenetluses 90 eurot/h. Samuti palub hageja menetluskuludelt välja mõista viivise.
3.Kostja XXXX on esitanud 16.06.2016 kohtule teate, mille kohaselt on tehtud äriühingule XXXXOÜ kustutamishoiatus.
4.Kostja XXXX on edastanud kohtule 24.05.2016 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuluks riigilõiv apellatsioonkaebuselt 250 eurot ja õigusabikulud summas 4080 eurot koos käibemaksuga. Kostjale on osutatud õigusabi kokku 34 tundi, tunnihinnaga 120 eurot/h käibemaksuga. Samuti palub kostja menetluskuludelt välja mõista viivise.
5.Hageja KÜ XXXX on esitanud 16.06.2016 vastuväited kostja menetluskuludele, mille kohaselt hageja leiab, et ei ole põhjendatud ega vajalik kogu menetluskulude väljamõistmise taotluses esitatud aeg ja sellega võimalikult kaasnenud kulutused tsiviilasja menetlemiseks kostja esindaja poolt. Hageja hinnangul on põhjendamatuks menetluskuluks kostja poolt menetlusse esitatud kirjalike tõendite kogumine ja esitamine ja nendega kaasnenud kulutused menetluslike dokumentide koostamisele. Sisuliselt mitte ükski kostja poolt esitatud kirjalik tõend ei omanud asjas tähtsust. Osaliselt on põhjendamatuteks menetluskuludeks kostja poolt tehtud kulutused apellatsiooni ja kassatsiooni astmes. Mõlemas nimetatud kohtuastmes tehtud ning jõustunud lahendite põhjal on kostja vastuväited jäänud toetuseta ehk kohtud on asja lahendanud eeskätt asjaolude põhjal, millele hageja ise ei ole oma vastuväidetes tegelikkuses tuginenud. Selliselt hindab hageja, et nii apellatsiooni kui kassatsiooniastmes tehtud kulutused õigusabile olid valdavalt põhjendamatud. Hageja ei nõustu samuti kostja seisukohaga, mille kohaselt oli tegemist keeruka kohtumenetlusega. Hageja nendib, et tegemist oli tavapärase kahju hüvitamise nõudega – üksnes asjaolu, et kostja ise on esitanud menetlusse seadusel mittepõhinevaid ning asjasse mittepuutuvaid vastuväiteid, ei muuda hageja hinnangul asja menetlust keerukaks. Maakohtu põhjendused
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
7.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses
lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja KÜ XXXX menetluskulud
9.Esmalt analüüsib kohus hageja kohtukulusid. TsMS § 174 lg 1 teise lause järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 400 eurot (I kd tl 37). Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kohtukuluga.
10.Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja avalduse kohaselt on hageja lepingulise esindaja kulud kokku 1740 eurot. Kostja viited, et hagejale õigusabi osutanud äriühingule XXXXOÜ, on tehtud kustutamishoiatus, on asjakohatud. Nimetatu ei tähenda, et hagejale ei ole õigusabi osutatud ja, et hageja ei ole õigusabikulusid kandnud. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hagejat on menetluses alates august 2013 esindanud lepinguline esindaja XXXX.
11.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud hagiavalduse ja selle lisadega ning kostja vastusega tutvumiseks ja hageja esindajate küsitlemiseks seoses hagiavalduse asjaoludega seoses 6 tundi. Kohus leiab, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Kohus, arvestades hagiavalduse pikkust ja sisu ning kostja vastuse pikkust ja sisu, on seisukoha, et esindajal ei saanud nendega tutvumiseks kuluda rohkem kui 2 tundi ning hageja esindajatega kohtumiseks rohkem kui 1 tund, seega loeb kohus põhjendatud ajakulus 3 tundi.
12.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 19.07.2013 järelpäringu koostamiseks Päästeametile 2 tundi. Kohtule vastavat järelpärimist esitatud ei ole, kuid on esitatud Päästeameti vastus, seega võib eeldada, et esindaja on järelpäringu Päästeametile teinud. Kohus on aga seisukohal et usutav ei ole, et esindajal kulus järelpäringu koostamiseks 2 tundi, usutav on, et kulus 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
13.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 08.08.2013 hageja seisukohtade koostamiseks ja esitamiseks kohtuke 6 tundi. Kohus, arvestades seisukohtade pikkust ja sisu, on seisukohal, et tegemist on ülepaisutatud ajakuluga. Esindajal võis kõige rohkem kuluda seisukohtade koostamiseks 3 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
14.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 29.05.2014 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja konsultatsiooniks 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
15.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 29.05.2014 kohtuistungil osalemiseks 1 tund ja 30 minutit. 29.05.2014 kohtuistung kestis 1 tund ja 20 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
16.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 25.06.2014 ja 03.07.2014 vastustega tutvumiseks ja konsultatsiooniks kliendiga 2 tundi ja 30 minutit. Kohus, tutvudes kostja vastustega, on seisukohal, et esindajal võis kõige rohkem kuluda vastustega tutvumiseks 1 tund ning konsultatsiooniks kliendiga 1 tund, kokku 2 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
17.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 28.10.2014 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja konsultatsiooniks kliendiga 1 tund. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
18.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 28.10.2014 kohtuistungil osalemiseks 3 tundi ja 30 minutit. 28.10.2014 kohtuistung kestis 3 tundi ja 35 minutit, seega on põhjendatud ja vajalik esindaja ajakulu 3 tundi ja 30 minutit.
19.Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hageja esindajal on kulunud 10.11.2014 kohtukõne teeside koostamiseks ja kohtule esitamiseks 3 tundi. Kohus, tutvudes kohtukõne teeside sisu ja pikkusega, on seisukohal, et esindajal võis kuluda kõige rohkem teeside koostamiseks ja kohtule esitamiseks 1 tund ja 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
20.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud kokku summas 1465 eurot (sh riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulud 1065 eurot (10,5*60)+(4,833*90)), millisest summast kuulub kostjalt väljamõistmisele 16,8% ehk 178,92 eurot vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 otsusele. Kostja menetluskulud
21.Esmalt analüüsib kohus kostja kohtukulusid. Avalduse kohaselt oli kostja menetluskuluks apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 250 eurot. Toimikust nähtub, et kostja on tasunud riigilõivu 250 eurot (II kd tl 6). Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
22.Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja avalduse kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 4080 eurot koos käibemaksuga.
23.Kostja 09.05.2013 esitatud arvest nr 7 nähtub, et kostja esindajal on kulunud: 23.1 konsultatsiooniks kliendiga 1 tund – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 23.2 toimikuga tutvumiseks 1 tund ja 20 minutit – toimikust ei nähtu, et kostja esindaja oleks tutvunud mais 2013 toimikuga, mistõttu on tegemist põhjendamatu ajakuluga; 23.3 toimikus olevate dokumentide ja normatiivmaterjalide analüüsiks 1 tund ja 40 minutit – kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks 1 tund; 23.4 kostja vastuse ja menetluse peatamise taotluse koostamiseks 1 tund ja 20 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
24.Kostja 03.07.2014 esitatud arvest nr 15 nähtub, et kostja esindajal on kulunud: 24.1 kohtuistungiks ettevalmistamiseks 1 tund – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 24.2 29.05.2014 kohtuistungil osalemiseks 1 tund ja 25 minutit – 29.05.2014 kohtuistung kestis 1 tund ja 20 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks; 24.3 26.06.2014 vastuse koostamiseks 1 tund ja 35 minutit – kostja on esitanud kohtule 25.06.2016 taotluse menetlustähtaja pikendamiseks, millise koostamiseks võis esindajal kuluda kõige rohkem 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks; 24.4 03.07.2016 vastuse koostamiseks 2 tundi ja 30 minutit – kohus, tutvudes esitatud vastusega, on seisukohal, et esindajal võis kuluda selle koostamiseks kõige rohkem 1 tund ja 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks;
24.5 tõendite kogumiseks ja analüüsiks vastuse koostamiseks 1 tund ja 30 minutit – kohus on seisukohal, et esindajal võis kulud tõendite kogumiseks ja analüüsiks kõige rohkem 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
25.Kostja 12.11.2014 esitatud arvest nr 21 nähtub, et kostja esindajal on kulunud: 25.1 ettevalmistuseks kohtuistungiks 1 tund – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 25.2 16.09.2014 kohtuistungil osalemiseks 30 minutit – 16.09.2014 kohtuistung kestis 31 minutit, mistõttu on tegemist põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 25.3 tunnistajate ülekuulamiseks taotluse koostamiseks ja kirjalike tõendite esitamiseks 1 tund ja 30 minutit – kohus on seisukohal, et esindajal võis kõige rohkem kuluda taotluse koostamiseks ja tõendite esitamiseks 45 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks; 25.4 28.10.2014 kohtuistung 3 tundi – 28.10.2014 kohtuistung kestis 3 tundi ja 35 minutit, mistõttu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks esindaja ajakulu 3 tundi; 25.5 12.11.2014 kohtukõne teeside koostamiseks 2 tundi – kohus, tutvudes kostja teeside ja nende sisuga, on seisukohal, et esindajal võis kuluda teeside koostamiseks kõige rohkem 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
26.Kostja 30.01.2015 esitatud arvest nr 2 nähtub, et kostja esindajal on kulunud: 26.1 maakohtu otsuse analüüsiks, kohtupraktika analüüsiks 1 tund – kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga; 26.1 apellatsioonkaebuse koostamiseks 4 tundi – kohus, tutvudes kostja apellatsioonkaebusega ning arvestades apellatsioonkaebuse sisu, on seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda apellatsioonkaebuse koostamiseks rohkem kui 2 tundi ja 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
27.Kostja 25.06.2015 esitatud arvest nr 8 nähtub, et kostja esindajal on kulunud: 27.1 ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks 30 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendtaud ja vajaliku ajakuluga; 27.2 riigikohtu praktikaga tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 1 tund ja 30 minutit – kohus leiab, et tegemist on põhjendtaud ja vajaliku ajakuluga; 27.3 kassatsioonkaebuse koostamiseks 4 tundi – kohus, tutvudes kostja kassatsioonkaebusega ning arvestades selle sisu, on seisukohal, et esindajal ei saanud kuluda kassatsioonkaebuse koostamiseks rohkem kui 3 tundi, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
28.Kostja 16.02.2016 esitatud arvest nr 3 nähtub, et kostja esindajal on kulunud: 28.1 täiendavate tõendite kogumiseks, ringkonnakohtule seisukoha esitamiseks 2 tundi – kohus, tutvudes esitatud tõenditega ja seisukohaga, on seisukohal, et esindajal ei saanud kulud tõendite kogumiseks ja seisukoha esitamiseks rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
29.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud kokku summas 3060 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 2810 eurot koos käibemaksuga (23,42*120), millisest summast kuulub hagejalt väljamõistmisele 83,2% ehk 2545,92 eurot vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2016 otsusele.
30.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2367 eurot (2545,92-178,92).
31.TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
32.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.