2.Mõista kostjatelt D.K. ́lt ja P.K. ́lt solidaarselt hagejate A.R. ́i ja T.L. ́e kasuks välja 4328,48€ (neli tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa eurot ja 48 senti), s.o kahjuhüvitis summas 4151,20€ ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni kohtuotsuseni 16.11.2016.a. summas 177,28€.
3.Välja mõista D.K. ́lt ja P.K. ́lt solidaarselt hagejate A.R. ́i ja T.L. ́e kasuks viivis põhinõudelt (4151,20 eurolt) alates 17.11.2016.a kuni põhinõude täitmiseni
2-16-9787
võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas).
4.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate D.K. ja P.K. kanda.
2.Välja mõista kostjatelt D.K. ́lt ja P.K. ́lt hagejate A.R. ́i ja T.L. ́e kasuks solidaarselt menetluskulud kokku summas 2050 € (kaks tuhat viiskümmend eurot), s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 € ja lepingulise esindaja kulu 1650 €.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjatel D.K. ́l ja P.K. ́l solidaarselt hagejatele A.R. ́ile ja T.L. ́ele tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2016 oli see 0,05%, millele lisandub 8% aastas). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.1.Hagejad A.R. ja T.L. on 27.06.2016.a. esitanud hagi, millega paluvad kohtul kostjatelt D.K. ́lt ja P.K. ́lt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis summas 4151,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 49,32 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses kahju hüvitiselt (4151,20 eurot) alates 28. juunist 2016.a. kuni kahju hüvitise tasumiseni.
1.2.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 09.01.2015.a. hagejate A.R. ́i ja T.L. ́e ning kostjate D.K. ja P.K. vahel kinnistu müügileping, mille alusel müüsid kostjad hagejatele kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx, registriosa nr xxxxxxxxxxx. Kinnistu müügikuulutuse ja kostjate poolt hagejatele edastatud infokohaselt teostati kinnistul asuvas elamus ligi 10.a. tagasi elamu ümberehitus ja renoveerimine, mille käigus soojustati mh elamu välisseinad ja paigaldati elamu peamiseks kütteallikaks maaküttel põhinev keskküttesüsteem. Hagejad kolisid elamusse sisse peale elamus teostatud viimistlustöid 2015.a. septembris. Vahetult peale hagejate poolt elamusse sissekolimist ilmnes hagejatele üllatuslikult, et külmade ilmadega (välistemperatuur alates -10 0C) ei olnud võimalik maakütte keskküttesüsteemiga küttes saavutada elamu esimese korruse köök-elutoas eluruumi normaalset temperatuuri, so vähemalt 18 0C. Kui välistemperatuur oli aga nt - 24 0C, siis ei olnud võimalik köök-elutoas saavutada maakütte keskküttesüsteemiga küttes kõrgemat temperatuuri kui max 10 0C. Hagejad eeldasid kostjate
2-16-9787
selgituste ja kinnistu müügikuulutuse põhjal, et elamu kõikides ruumides on võimalik normaalne temperatuur saavutada maakütte keskküttesüsteemi kasutades. Seoses kostjate poolse Müügilepingu rikkumisega (varjatud puudustega Elamu müük) on hagejatele tekkinud otsene varaline kahju seoses kulutustega hagis nimetatud puuduste kõrvaldamiseks (s.o elamu küttesüsteemi korrastamiseks) kokku summas 3751,20 eurot ja kahju kindlaks tegemiseks summas 100 eurot, millised kulutused on kostjad kohustatud hagejatele hüvitama. Kuna kostjad ei ole Elamu puudusi kõrvaldanud ega hagejatele kahju hüvitanud vaatamata hagejate korduvatele nõuetele, siis pöördusid hagejad õigusabi saamiseks ja kahju sissenõudmiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, mistõttu tekkisid hagejatel kulutused õigusabile seoses 26.4.2016 pretensiooni esitamisega summas 300 eurot (sh käibemaks). Arvestades eelnevat, nõuavad hagejad kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist kokku summas 4151,20 eurot (so kulutused elamu küttesüsteemi varjatud puuduste kõrvaldamiseks summas 3751,20 eurot, kulutused kahju kindlaks tegemiseks summas 100 eurot ja kulutused õigusabile kahju sissenõudmiseks summas 300 eurot). Hagejad nõudsid 26.04.2016 pretensiooniga kostjatelt kahjuhüvitise tasumist hiljemalt 04.05.2016, mistõttu nõuavad hagejad kostjatelt solidaarselt kahju hüvitise summalt (4151,20 eurot) VÕS § 113 lg 2 alusel viivise tasumist alates 05.05.2016 kuni kahju hüvitise hagejatele tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Seisuga 27.06.2016 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 49,32 eurot (periood 05.05.2016-27.06.2016 kokku 54 päeva*0,913264 eurot päevas).
1.3.18.08.2016.a. on hageja esitanud vastuseks kostja seisukohtadele omapoolset seisukohad. Eluruumi normaalseks temperatuuriks tuleb pidada temperatuuri, mis võimaldab inimesele eluruumis ööpäevaringse viibimise selliselt, et elukeskkond eluruumis oleks inimesele tervislik ja ohutu. Vabariigi Valitsuse 04.02.2005 määruse nr 38 Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine kohaselt õhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimeste pikemaajalisel ruumis viibimisel olla alla 18 °C. Hagejad rõhutavad, et puuduseks, mis on eksperdi poolt tuvastatud ja mille kõrvaldamise kulude hüvitamist hagejad nõuavad, on see, et elamusse paigaldatud maaküttesüsteem ei tööta normaalselt ega taga kõigis tubades ühtlast temperatuuri (st elamu radiaatorid ei lähe kütmisel soojaks), mis on põhjustatud sellest, et elamu küttesüsteemi torustik ei ole piisava jämedusega. On ilmne, et vähemalt keskmine kvaliteet eeldab seda, et maaküttesüsteem töötaks normaalselt ja tagaks kõikides tubades ühtlase temperatuuri, mis käesoleval juhul aga nii ei ole.
1.4.23.09.2016.a. ja 28.09.2016.a. on hagejad esitanud pärast eelistungit täiendavad seisukohad, mille järgi esitasid hagejad dokumentaalse tõendina Airwave OÜ töötaja 22.09.2016.a. meilisõnumi, millest nähtub, et hagejate elamusse paigaldatud maasoojuspump (Thermia Eko Classic 180) katab täielikult ära kogu elamu küttevajaduse. Airwave OÜ töötaja on ühtlasi selgitanud, et paigaldatud maasoojuspumba võimsus on tegelikkuses suurem, kui oleks vajalik sellise suurusega elamu kütmiseks. Airwave OÜ töötaja on rõhutanud, et soojuspump rahuldab kogu hoone küttevajaduse ning kui hoone küttes tekib defitsiit, siis tuleks viga otsida hoone siseses küttesüsteemi paigalduses. Ka elamusse maasoojuspumba paigaldanud Movek Grupp OÜ on kinnitanud, et paigaldatud soojuspump katab ära kogu maja soojuse ja sooja tarbevee vajadused täies ulatuses. Küsimusele, kas kostjad pidid maaküttesüsteemi puudustest teadlikud olema, on ekspert aga juba vastanud, selgitades, et sellise puuduse korral, nagu on toodud ekspertarvamuses nr 410-3/16 (Xxxxxxxxxxxelamu maaküttesüsteemi kohta) on tulemuseks see, et elamusse ehitatud küttesüsteem maakütte baasil ei taga külmade ilmade korral eluruumides minimaalselt nõutavat sisetemperatuuri 18 °C.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2-16-9787
2.1.Kostjad esitasid 22.07.2016.a. ja 01.09.2016.a. vastuse hagiavaldusele, mille järgi kostjad ei nõustu hagiga, sest hagejad pole tõendanud väidet, mille järgi ei saa olemasolevate kütteseadmetega normaalselt elamut soojaks kütta. Pooled ei ole kokku leppinud, et üksnes keskküttega kütmisel on alla -24 0C välistemperatuuri juures sisetemperatuur +15 kuni +25 0C. Kostjad leiavad, et selliselt kujul on tagatud elamu vastavus keskmisele kvaliteedile. Kostjate hinnangul on elamus olemas ka teised küttseadmed, nt õhkkamin, mistõttu on elamut võimalik soojaks kütta. Hagejatele näidati elamu varasemalt elektrikulu ja selgitati, et talvel kütmisel suureneb ka elektrikulu. Samuti ei ole kostjaid mõistliku aja jooksul puudustest teavitatud, sest elamu osteti 09.01.2015.a., kuid alles 11.01.2016.a. teatas hageja sellest kostjatele. Kostjad leiavad, et müüdud eseme puhul on mõistlik elamu soojakskütmise võimalus. Antud vaidluse puhul on tegemist elamuga, milles küttekolded töötavad ning milledega on võimalik saavutada mõistlik temperatuur. Ekspertiisis selgitab ekspert, et puudub ühtlane temperatuurijaotus, kuid ei väida, et elamus kasutatavad kütteseadmed ei taga piisavat temperatuuri. Hagejad toovad puuduseks, mittepiisava läbimõõduga küttetorustiku. Antud torustiku paigaldas ehitaja RBB Real OÜ või tema alltöövõtja, mitte kostjad. Kostjad said antud puudusest teada hagejate poolt edastatud ekspertiisist, mistõttu ei saanud kostjad teavitada antud puudusest hagejaid. Kostjad on elanud antud majas ligikaudu 15a ja peale renoveerimist ca 8a ning pidasid sellist olukorda, st ebaühtlast temperatuuri normaalseks, sest tegemist on varasema suvemajaga, millel on omapärane soojustus, elamul olid/on puitaknad ning maja asub mere ääres. Kostjad on teavitanud hagejaid, et maaküttest üksi ei piisa, et on periood, millal tuleb kasutada nn lisaküttekeha. Kostjad ei ole kunagi väitnud, et aastaringselt piisab normaalse temperatuuri hoidmiseks üksnes maaküttest.
2.2.23.09.2016.a. ja 30.09.2016.a. on kostjad esitanud seisukohad pärast eelistungit, mille järgi on kostjad seisukohal, et müüdud maja küttesüsteem oli vähemalt keskmise kvaliteediga. Kostjatel puudus võimalus informeerida maaküttesüsteemi puudustest, millele hagejad viitavad, sest antud süsteemi (ebapiisava läbimõõduga torud) said kostjad teada alles siis, kui neile edastati eksperthinnang. Antud vaidluses tuleb arvestada, millise elamuga on tegemist, s.t endise suvemajaga, mis on ju ehitatud aastaid tagasi. Movek Grupp OÜ seisukoht puhverpaagi vajalikkuse üle ei ole erapooletu, sest antud isik, soovib sellise käitumise pealt teenida. Movek Grupp OÜ käis ise varasemalt süsteemi teenindamas, mida on oma poolt edastatud kirjades ka kinnitanud, kuid ei ole kordagi märkinud, et süsteem on mittevastav või, et oleks vaja paaki.
MENETLUSE KÄIK
3.28.06.2016.a. määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja alustas eelmenetlust. 05.07.2016.a. on Harju Maakohus saatnud tsiviilasja menetlemiseks Pärnu Maakohtule. 02.09.2016.a. toimunud eelistungil jäid pooled kirjalike seisukohtade juurde. Kohus määras täiendavate seisukohtade, tõendite esitamise tähtajaks 23.09.2016.a. ning eelmenetlust lõpetavaks tähtajaks 30.09.2016.a. 30.08.2016.a. toimunud kohtuistungil jäid pooled varasemate seisukohtade juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.1.Poolte vahel puudub vaidlus alljärgnevate tähtsust omavate asjaolude osas: - 09.01.2015.a. sõlmiti hagejate A.R. ́i ja T.L. ́e ning kostjate D.K. ja P.K. vahel kinnistu müügileping, mille alusel kostjad müüsid hagejatele kinnistu asukohaga Xxxxxxxxxxx; - elamu valduse hagejatele üleandmine toimus 23.02.2015.a.;
2-16-9787
- kostjad ei ole hagejaid ei elamu ülevaatuse teostamisel ega müügilepingu sõlmimisel maaküttesüsteemil esinevatest puudustest teavitanud; - hagejad teavitasid e-kirjaga kostjaid 11.01.2016 hagi maaküttesüsteemil esinevatest puudustest ning tegid kostjatele ettepaneku katta kulutused, mis on vajalikud puuduste kõrvaldamiseks; - 02.09.2016.a. toimunud eelistungil on kostjad väitnud, et ei vaidle hagejatele vastu selles, et maaküttesüsteemi torustik on ebapiisav (protokolli lk 5);
4.2.Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostjad rikkunud kinnistu müügilepingust tulenevaid kohustusi sellega, et hagejatele müüdud elamu küttesüsteemil on olulised puudused. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 217 lg 2 p 1 p 2 ei vasta asi mh lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Hagejad leiavad, et elamu küttesüsteem on oluliste puudustega, sest kostjate selgituste ja kinnistu müügikuulutuse põhjal, et elamu kõikides ruumides on võimalik normaalne temperatuur saavutada maakütte keskküttesüsteemi kasutades, mis tegelikkuses aga nii ei ole. Kostjad ei ole eelistungil vaielnud vastu asjaolule, et maaküttesüsteem ei ole võimaldanud elamus ühtlast sisetemperatuuri jaotust ning pidasid normaalseks, et talvekuudel on maaküttega elamu kütmine võimalik koos kamina ja pliidiga. Kostjate väitel teavitati sellest hagejaid enne lepingu sõlmimisest. Vaidlust ei ole selles, et maaküttesüsteemi torustik on ebapiisav ja süsteemil puudub puhverpaak. Kohtule on esitatud tõendina 15.03.2016.a. riiklikult tunnustatud ehituseksperdi Ain Birk ́i poolt koostatud ekspertarvamus nr 410-3/16, millest nähtub et elamu maaküttesüsteem on puudustega ega taga elamu kõigis tubades ühtlast temperatuuri, sest paigaldatud majasisene torustik ei ole piisava jämedusega. A. Birk on 22.09.2016.a. täiendanud enda arvamust järgmiselt: „[k]innitan, et ekspertarvamuse nr 410-3/16, 15.03.2016 (Xxxxxxxxxxxelamu maaküttesüsteemi kohta), koostamise ajal elamusse ehitatud küttesüsteem maakütte baasil ei taga külmade ilmade korral eluruumides minimaalselt nõutavat sisetemperatuuri 180.“ Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Maaküttesüsteemi agregaat on aga piisava võimsusega, et tagada täielikult elamu kütteavajadused, mis on tõendatud 22.09.2016.a. Airwave OÜ ja Movek Grupp OÜ vastustega neile esitatud päringutele. Seega on kohtu hinnangul leidnud asjas tõendamist, et maaküttesüsteemi torustikul on puudused, mistõttu ei ole võimalik elamut piisavalt soojaks kütta ilma täiendavaid kütteallikaid kasutamata. Kohus leiab, et küttesüsteemi üldist töökorras olekut võib lugeda nii "elementaarsete elutingimuste" hulka kuuluvaks kui ka korteri lepingujärgse kasutamise eelduseks. Puudustega küttesüsteemi tuleb seega lugeda lepingutingimustele mittevastavateks VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses. Samuti tuleb kohaldada VÕS § 217 lg 2 p 2, kuna müüjad (kostjad) olid teadlikud asja kasutamise eesmärgist, mis pealegi ei erinenud asja tavakasutusest (RKTKo nr 3-2-1-115-04, p 21). Seega on hagejatele üle antud lepingutingimustele mittevastav asi. Kostjad vastutatavad asja puuduste eest, mis olid olemas asja üleandmisel, isegi kui nad neist ei teadnud (VÕS § 218 lg 1). VÕS § 218 lg 1 ja 4 alusel vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.
2-16-9787
Müügilepingu p.-s 2.1. on müüjad (kostjad) 09.01.2015.a. ostjatele (hagejatele) kinnitanud, et neile teadaolevalt ei ole kinnistul varjatud puuduseid. Lepingusse on lisatud nimekiri puudustest, millest on ostjatele lepingu sõlmimisel teada antud, kus ei ole märgitud maaküttesüsteemi puudusi. Kohtule on hagejad esitanud kinnistu müügikuulutuse, millest nähtub, et müüakse „maaküttel maja mere ääres!“, samuti märgitakse kuulutuses: „[m]aaküttel põhinev keskküttesüsteem, lisaks õhkkamin.“ Tunnistajana on üle kuulatud E-M.K., kes maaklerina vahendas kinnistu müüki kostjatelt hagejatele. Tunnistaja ütluste järgi tutvustati hagejatele kinnistu ülevaatamisel, kui maaküttel põhineva kütteallikaga elamut. Kamin ja pliit toetasid maakütet, et vähendada elektrienergia tarbimist, kuid viimane oli elamu kütmise jaoks põhiline. Müügikuulutusest ja kohtule esitatud LVM Kinnisvara OÜ 05.01.2015 eksperthinnang nr 00115M hindamistaktist tuleneb, et tegemist ei ole suvilaga, vaid elamuga, mis on ette nähtud aastaringseks kasutamiseks. Asjaolu, et talvel elektrikulu kütmisele suureneb, ei oma asjas tähtsust, sest selles osas hagejad nõudeid esitanud ei ole, seetõttu ei ole asjakohane ka kostjate poolt esitatud väljavõte elektri tarbimise kohta. Kohtu hinnangul ei suudaks elektritarbimise suuruse põhjal keskmine mõistlik inimene teha järeldusi, et maaküttesüsteemil on olulised puudused. Lepingueelsetel läbirääkimistel oleksid kostjad pidanud otsesõnu hagejatele ütlema, et maaküttesüsteem ei taga talvekuudel elamu soojaks kütmist. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendatud asjaolud on veenvalt ümber lükanud kostjate väite selle kohta, et hagejatele teatati või hagejad oleksid pidanud lepingu sõlmimisel teadma maaküttesüsteemi puudustest.
4.3.Tulenevalt VÕS 220 lg 1 peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagejad teavitasid 11.01.2016.a. e-kirjaga kostjaid puudustest, mille järgi ei ole elamut võimalik soojaks kütta, sest elamu soojustus on ebapiisav ja küttesüsteem on puudustega. Kostjad on leidnud, et puudustest teavitamine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul, sest pärast lepingu sõlmimist oleks hagejad pidanud saama varem aru, et maaküte ei taga piisavat toasooja (+18oC). Puudub vaidlus, et 23.02.2015.a. said hagejad elamu valduse endale. Võttes aluseks hagejate poolt kohtule esitatud Riigi Ilmateenistuse 2015.a. koostatud väljavõte, siis 2015.a. kevadel keskmine õhutemperatuur 2,5 oC ja suuremad külmad oli 2015.a. märtsiks läbi. Seega ei saanud hagejad 2015.a. kevadel teada, et maaküttesüsteem ei võimalda kütmist. Kostja väited, et 2015.a. pidid hagejad ilmastikuolude tõttu kõnealustest puudustest aru saama, on jäänud paljasõnaliseks. Hageja on kostjaid ostmisele järgneval kütteperioodil, s.o 2016.a. talvel (jaanuarikuus) maaküttesüsteemi puudustest teavitanud, sest tegemist on varjatud puudusega, mida ei olnud võimalik avastada elamu tavapärase ülevaatuse käigus. Konkreetselt maaküttesüsteemi torustiku puudustest teada saamist tuleb aga hakata lugema A. Birk ekspertarvamuse koostamisest alates 15.03.2016.a Kohus leiab, et asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale (kostjatele) mõistliku aja jooksul pärast seda, kui nad asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai.
4.4.Hageja nõuab kahju hüvitamist summas hagejad kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist kokku summas 4151,20 eurot, s.o kulutused elamu küttesüsteemi varjatud puuduste kõrvaldamiseks summas 3751,20 eurot, kulutused kahju kindlaks tegemiseks summas 100 eurot ja kulutused õigusabile kahju sissenõudmiseks summas 300 eurot. VÕS § 222 lg 1 ja 5 kohaselt kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist. Kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hagejad on 26.04.2016.a. nõudnud kostjatelt kahju hüvitamist, mis on jäänud tagajärjetuks. VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud
2-16-9787
juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Antud juhul on leidnud tõendamist kostjad poolt on võlasuhtest tuleneva kohustuse mittekohane täitmine (puudustega elamu müümine), mistõttu võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3). VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, mh kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on esitanud kohtule Maasoojuspump OÜ hinnapakkumise, millest nähtub, et maaküttesüsteemi varjatud puuduste kõrvaldamiseks on vajalikud kulud on kokku 3751,20 eurot, mis sisaldab puhverpaagi maksumust koos paigaldusega 840 eurot. Kostjad on leidnud, et nimetatud pakkumine on ülepaisutatud, sest ekspertarvamuses on summa väiksem ja paagi paigaldamine ei ole põhjendatud. A. Birk on 22.09.2016.a. täiendanud enda arvamust märkides, et Arvestades asjaolu, et „[...] täiendava küttevee mahuti 300 l paigaldamine on õigustatud. Madalal välistemperatuuril radiaatoritesse suunatava vee kiiremal ringlusel kompenseerib täiendav mahuti maasoojuspumba ja selle väliskontuuri poolt toodetud energia puudujäägi.“ Eksperdi hinnanguga riimub Movek Grupp OÜ poolt 22.09.2016.a. esitatud vastus järelepärimistele, mille järgi: „ilma puhvarpaagi, magistraalide ja radiaatorikütte torustike muudatusteta küttesüsteem normaalselt toimima ei hakka.“ Seega leidnud tõendamist asjaolu, et puhverpaagi paigaldamine on vajalik kulu, sest see tagab maaküttesüsteemi optimaalse töö. Ekspert A. Birk on leidnud, et küttesüsteemi paigaldamise kulu on kokku ilma käibemaksuta 2340€, koos käibemaksuga 2808€, s.o torustiku paigaldamine ilma paagita. Maasoojuspump OÜ pakkumises on hind 2426€, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2911,20€. Kohus leiab, et eksperthinnang ei erine oluliselt tehtud hinnapakkumisest ja sisuliselt sama suur. Eksperdi toodud hinda saaks seejuures pidada hinnanguliseks, sest konkreetse puuduste kõrvaldamise hinna on nimetanud Maasoojuspump OÜ. Maasoojuspump OÜ pakkumise hind ei erine seega keskmisest turuhinnast ja tuleb kostjatelt hagejate kasuks välja mõista. Kohus leiab, et kostjad kohustuvad hagejatele hüvitama ka kohtueelsed õigusabikulud. Hagejad pöördusid õigusabi saamiseks ja kahju sissenõudmiseks advokaadibüroo Lillo & Partnerid poole, mistõttu tekkisid hagejatel kulutused õigusabile seoses 26.4.2016 pretensiooni esitamisega summas 300,00 eurot. Kohtueelsete õigusabikulude puhul ei ole tegemist mitte kuludega kahju kindlakstegemiseks, vaid eelkõige kulutustega kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Samuti on hagejad ekspertarvamuse koostamise eest tasusid hagejad eksperdile tasu 100,00 eurot, mis on vajalik kulutus kahju kindlakstegemiseks. Kohus leiab, et hagejate A.R. ja T.L. hagi on põhjendatud, seetõttu tuleb kostjatelt D.K.elt ja P.K.elt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku summas 4151,20 eurot.
4.5.Hagejad nõuvad kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivist summas 49,32 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses kahju hüvitiselt (4151,20 eurot) alates 28. juunist 2016.a. kuni kahju hüvitise tasumiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest
2-16-9787
tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hagejad nõudsid 26.04.2016 pretensiooniga kostjatelt kahjuhüvitise tasumist hiljemalt 04.05.2016.a., mistõttu nõuavad hagejad kostjatelt solidaarselt kahju hüvitise summalt (4151,20 eurot) VÕS § 113 lg 2 alusel viivise tasumist alates 05.05.2016 kuni kahju hüvitise hagejatele tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Seisuga 27.06.2016 on sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 49,32 eurot (periood 05.05.2016-27.06.2016 kokku 54 päeva*0,913264 eurot päevas). TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagejate viivisenõue on põhjendatud ja tuleb kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista. Hagihind
5.TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi on esitatud kohtule 27.06.2016.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja TsMS § 134 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kohus leiab, et hagi hinnaks on 4534,77 eurot, s.o kahjuhüvitis 4151,20€, sissenõutavaks muutunud viivis kuni hagi esitamiseni 49,32 ja TsMS § 133 lg 2 järgi arvestatud aastane viivis 334,25€. Menetluskulud
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus rahuldab hagi, seetõttu tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. 01.11.2016.a. esitas hageja menetluskulude hüvitamise taotluse, mille kohaselt taotleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist summas 2230 eurot, s.o riigilõivu summas 400 euro hüvitamist ja õigusabikulud 1830 eurot (sh käibemaks). Hagejate lepingulise esindaja kulu on olnud järgmine: - 27.06.2016.a. hagi koostamine 3h ja 30mn summas 420€; - 18.08.2016.a. tutvumine hagi vastusega, haegja arvamuse koostamine 2h ja 15 min summas 270€; - 02.09.2016.a. ettevalmistus eelistungiks ja istungil osalemine (+ kütusekulu 25€) 3h, summas 390€; - hageja seisukohtade koostamine 2h ja 30min summas 300€;
2-16-9787
- 01.11.2016.a. Ettevalmistus kohtuistungiks, kohtuistungil osalemine (+ kütusekulu summas 25 eurot) 3 h ja 30 min summas 450€. 04.11.2016.a. on kostjad esitanud vastuväite hagejate menetluskulude suuruse kohta. Kostjad leiavad, et menetluskulu tuleb vähendada järgmiselt: hagi koostamise töömahu osas 90 minuti ulatuses, sest hagi on tehtud samadel alustel nagu kostjatele varasemalt edastatud nõue ning asjaolud said selgeks juba varasemalt, mistõttu ei ole nii suur töömaht mõistlik. Mõistlikuks ajaks asja ettevalmistamisel oleks üks 1h, seega oleks mõistlikuks mahuks ettevalmistamise ja osalemise eest 2,5h. Arvestades seisukoha sisu, siis mõistlikuks mahuks on kostjate hinnangul 2h. Kohus mõistab kostjatelt kostjatelt D.K. ́lt ja P.K. ́lt solidaarselt hagejate A.R. ́i ja T.L. ́e kasuks välja riigilõivu summas 400 eurot. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hagejate lepingulise esindaja loetletud toimingud põhjendatud, välja arvatud hagiavalduse koostamisel näidatud kulu. Põhjendatud ajakuluna näeb kohus hagi koostamisel 2h ja 30 min, sest lepingulise esindaja poolt on varasemalt koostatud pretensioon, mida sai hagiavalduse koostamisel kasutada. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud ka kütuse kulude nõue, sest kõik vajalikud lepingulise esindaja kulud peaks olema kaetud esindaja tunnihinnaga. Ülejäänud toimingute osas leiab kohus, et tunniarvestus ei ole ülepaisutatud ja vastab tehtud tööle. Hagejate lepingulise esindaja taotlused ja seisukohad on olnud sisukad, menetluse kestel ei esitatud põhjendamatuid taotlusi, mistõttu on kohtu hinnangul lepingulise esindaja kulu olnud igati põhjendatud. Töötunni maksumus vastab keskmisele tunnihinnale, s.o 120 €/h. Seega on põhjendatud ajakulu 13 tundi ja 45 minutit. Kohus rahuldab hagejate menetluskulude hüvitamise taotluse summas 1650 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.