lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-1510/4

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 04.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-1510/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.09.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
808
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1510

Haldusasi

A.S kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning kohtutäiturilt kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määrus A.S määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta A.S taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
2.Võtta A.S määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määruse resolutsiooni p 1 peale haldusasjas nr 3-18-1510 menetlusse.
3.Jätta A.S määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määruse resolutsiooni p 1 haldusasjas nr 3-18-1510 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.
A.S esitas 27.07.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri põhjendamatu viivituse täiteasja nr 014/2011/2704 menetlemisel ning kohustada kohtutäiturit hüvitama kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 1 ja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel kaebajale tekitatud varaline kahju 98,60 eurot.
2.Tallinna Halduskohus tagastas 31.08.2018 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul kaebuse lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu. Halduskohus selgitas, et kohtutäituri tegevust või otsuseid seoses täitemenetlusega on võimalik vaidlustada täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud korras, kusjuures esmalt tuleb pöörduda kohtutäituri poole, ning kohtutäituri tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus (resolutsiooni p 1).

3-18-1510 Vastavalt TMS § 50 lg-le 1 lõpetab täitemenetluse kohtutäitur oma otsusega. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kohtutäituri tegevuse vaidlustamine halduskohtu pädevusse. Vastavalt KTS § 9 lg-le 8 vaadatakse ka kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seonduvad vaidlused läbi maakohtutes.

3.A.S palub 31.08.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määruse resolutsiooni p 1 ning vabastada ta menetlusabi korras riigilõivu tasumisest. Kui kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus viivitamatult edastada asja lahendamiseks pädevale kohtule (HKMS § 40 lg 2 ls 2). Halduskohus seda ei teinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab A.S määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab üldjoontes HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kohus mõistab määruskaebuses esitatud menetlusabi taotlust selliselt, et A.S soovib tema vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel (vt ka HKMS § 114 lg 1). Kuna määruskaebuse esitamisel ei kuulu alates 01.01.2018 tasumisele riigilõiv, jätab ringkonnakohus A.S menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
5.Määruskaebuse rahuldamiseks ning Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamiseks puudub alus.
6.HKMS järgi tuleb eristada halduskohtu pädevust asja lahendamiseks (see määrab ära, kas halduskohtul on üldse lubatud temale esitatud kaebust menetleda, vt HKMS § 4) ning kohtualluvust (see määrab ära, millises halduskohtus ja selle kohtumajas halduskohtu pädevusse kuuluvat asja menetletakse, vt HKMS §-d 7 ja 8). Kaebajal on iseenesest õigus, et avalduse esitamisel kohtusse, kelle pädevuses ei ole selle läbivaatamine, või kohtualluvuselt ebaõigesse kohtusse saadetakse avaldus edasi õigele kohtule (HKMS § 40 lg 2, § 68 lg 3). Sellega peetakse aga eeskätt silmas olukorda, kus isik on tehniliselt eksinud kas menetluses olevas kohtuasjas avalduse või ka uue kaebuse adresseerimisega ning kohtukantselei edastab avalduse õigele adressaadile, st avalduses märgitud kohtule. Kui tekib sisuline vaidlus kaebuse kohtualluvuse või -pädevuse üle, siis lahendatakse kaebus määrusega vastavalt HKMS §-le 10 ja § 121 lg-le 1. Kui isiku tahe jääb ebaselgeks, tuleb püüda avaldaja tahet tõlgendada avalduse sisust lähtudes ja eelistada selle avalduse edastamist alluvuselt ja pädevuselt õigele kohtule (vt I. Pilving, K. Merusk (toim.). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 272).
7.A.S oli kaebuses selgel seisukohal, et tema avalduse läbivaatamiseks pädevaks kohtuks on halduskohus, kuid halduskohtu arvamus erines kaebaja omast, seega oli vaidlus asja lahendamiseks pädeva kohtu üle. Kuigi kohtutäituri poolt kahju hüvitamisega seotud vaidlused vaadatakse läbi maakohtus (KTS § 9 lg 8), tuleb kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada enne maakohtusse pöördumist kaebus kohtutäiturile (TMS §-d 217 ja 218). Sellises olukorras ei saa halduskohtule ette heita, et ta tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ning selgitas vastavalt HKMS § 121 lg-le 3, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. See jätab kaebajale õiguse otsustada, kas ja milliste nõuetega ta soovib jätkata, arvestades muu hulgas kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaegasid. 2(3)

3-18-1510

8.Eelnevalt toodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2018 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja