Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi KI ja AD vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.09.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AD apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
28 410,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) (filiaali registrikood 11488826), lepinguline esindaja Krista Arraste Kostja I: KI (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: AD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jevgeni Tverdohlebov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.09.2015 otsus osas, milles maakohus rahuldas hagiavalduse AD vastu ning mõistis AD-lt Danske Bank A/S Eesti filiaali kasuks välja põhivõla summas 24 208,87 eurot, seisuga 24.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivise summas 5161,57 eurot, kuid kokku mitte rohkem kui 26 461,37 eurot ning viivised põhinõudelt (24 208,87 eurot) alates 25.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti tühistada Harju Maakohtu 25.09.2015 otsus AD vastu esitatud hagiga seotud menetluskulude jaotuse, menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) hagi AD vastu rahuldamata.
3.Danske Bank A/S-i (Eesti filiaali kaudu) maakohtu menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega AD vastu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta tema enda kanda.
4.AD menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
5.Vabastada AD riigilõivu summas 1000 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.KI osas on Harju Maakohtu 25.09.2015 otsus jõustunud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Danske Bank A/S (Eesti filiaali kaudu) (hageja) esitas 08.08.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus KI-lt (kostja I) välja mõista põhivõla 24 208,87 eurot, viivise 2956,63 eurot ja viivise edasiulatuvalt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. 13.05.2015 esitas hageja taotluse AD (kostja II) menetlusse kaasamiseks ning tervikhagiavalduse, milles palus mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 24 208,87 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissanõutavaks muutunud viivise summas 2956,63 eurot, kuid kostjalt II kokku mitte rohkem kui 26 461,37 eurot. Lisaks palus hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivised põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Kinnisvara Finantseerimise AS ja kostja I 15.01.2001 laenulepingu nr 636, mille kohaselt andis Kinnisvara Finantseerimise AS kostjale I kinnisvara ostmise eesmärgil laenu summas 85 253,40 krooni. Kinnisvara Finantseerimise AS loovutas laenulepingust tulenevad nõuded laenusaaja vastu AS-le Sampo Pank, kelle õigusjärglane on hageja (seoses AS Sampo Pank ja Danske Bank A/S ühinemisega on alates 01.06.2008 AS Sampo Pank õigused ja kohustused läinud üle hagejale). Aastatel 2003-2009 sõlmisid hageja ja kostja I kokku 11 erinevat laenulepingu muudatust, mis olid suunatud laenusumma suurendamisele ja tagatiste muutmisele. 23.12.2003 sõlmis hageja kostjaga II laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks käenduslepingu nr KÄ-231203KI. 03.12.2009 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks uue käenduslepingu nr KÄ-636. Viimane laenulepingu muudatus sõlmiti hageja ja kostja I vahel 03.12.2009 ning selles reguleerisid pooled tagatiste koosseisu ja koostasid maksegraafiku. Vastavalt muudatustele anti panga kasuks tagatisteks hüpoteek korteriomandile asukohaga
Sadama 26-19, Paldiski linn ja kostja II käendus vastustuse rahalise maksimumsummaga 26 461,37 eurot.
3.Hageja esitas 12.07.2010 kostjale I lepingu ülesütlemise avalduse ja teatas, et laenusaajal on tasumata lepingu ülesütlemise avalduse esitamise seisuga lepingust tulenev võlgnevus summas 27 491,48 krooni. Laenusumma, mille tagastamise tähtaeg ei olnud veel saabunud, oli 409 142,94 krooni. Hageja andis võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja 31.07.2010 ning hoiatas, et juhul kui laenusaaja sissenõutavaks muutunud võlgnevust hiljemalt 31.07.2010 ei tasu, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 01.08.2010 ning nõuab laenulepingu alusel kogu võlgnetava summa kohest ja täielikku tasumist. Lisaks edastas hageja 12.07.2010 maksenõude ka kostjale II. Kuna kostjad hagejale laenulepingust tulenevalt võlgnevust ei tasunud, ütles hageja alates 01.08.2010 laenulepingu üles. Seejärel pöördus hageja kohtutäituri poole tagatise realiseerimiseks. Hageja, kostja I ja kohtutäitur sõlmisid 10.12.2010 kolmepoolse kokkuleppe laenulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks, milles kostja I tunnistas, et kohustub hagejale tasuma laenulepingust tuleneva võlgnevuse, mis seisuga 23.08.2010 oli koos kohtutäituri tasu ja täitekuludega 24 516,19 eurot, kokkuleppes toodud korras ja tingimustel alates 10.12.2010 kuni 10.11.2011 vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Hageja realiseeris laenulepingu tagatise ning korteriomandi müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt kustutas hageja laenu võlgnevust summas 945,05 eurot.
4.21.02.2013 edastas hageja kostjale I nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja kostjale II nõude käenduslepingu nr KÄ-636 täitmiseks, milles märkis, et nõude vormistamise päeva seisuga on pangal laenulepingust nr 636 tulenev nõue laenusaaja vastu summas 31 375,60 eurot, mis koosneb tähtajaks tagastamata laenusummast 24 208,87 eurot; tasumata intressist 1009,27 eurot; viivistest 5179,94 eurot; trahvist 529,23 eurot; kindlustusmaksetest 64,87 eurot ja maakleritasust 383,47 eurot. Hageja kohustas kostjaid tasuma võlgnevuse hiljemalt 12.03.2013. Hagiavalduse esitamise seisuga kostjad võlgnevust tasunud ei ole. Hageja nõuab hagiavalduses kostjatelt üksnes tähtajaks tasumata laenu põhiosa jäägi tasumist 24 208,87 eurot ning viiviste tasumist seaduses sätestatud määras. Kostjate vastuväited
5.Kostja I vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I võttis laenu kostja II korraldusel ja huvides. Kostja I ise on osaliselt töövõimetu. Kostjate abielu lahutati 06.10.2010. Kostja I palus suunata nõuded oma endise abikaasa, kostja II vastu.
6.Kostja II vaidles hagiavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja I oli see, kes raha sai ja kes kulutas raha oma äranägemise järgi. Kostja II oli augustist 2008 kuni augustini 2009 vangistuses ja poleks ka seetõttu saanud raha kulutamises osaleda. Käenduslepingu sõlmimisel ei saanud kostja II aru, millele alla kirjutab ja arvas, et allkirjastas kostja I korteri müügiks nõusoleku andmise. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 25.09.2015 otsusega hagiavalduse ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja põhivõlgnevuse summas 24 208,87 eurot, seisuga 24.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivise summas 5161,57 eurot, kokku 29 370,44 eurot, kuid kostjalt II kokku mitte rohkem kui 26 461,37 eurot. Samuti mõistis maakohus kostjatelt solidaarselt välja viivised põhinõudelt alates 25.09.2015 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt
kostjate kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu 1000 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses.
8.Maakohtu otsuse kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et Kinnisvara Finantseerimise AS ja kostja I sõlmisid 15.01.2001 laenulepingu nr 636, mille kohaselt andis hageja laenusaajale kinnisvara ostmise eesmärgil laenu summas 85 253,40 krooni. Laenuandja õigused ja kohustused on üle läinud hagejale. Aastatel 2003-2009 sõlmisid kostja I ja laenuandja 9 erinevat laenulepingu muudatust, mis olid suunatud laenusumma suurendamisele ja tagatiste muutmisele. Viimase laenulepingu muudatuse sõlmisid laenuandja ja kostja I 03.12.2009 ning selles reguleerisid pooled tagatiste koosseisu ja koostasid maksegraafiku. 23.12.2003 sõlmis laenuandja kostjaga II käenduslepingu nr KÄ231203KI laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. 03.12.2009 sõlmisid laenuandja ja kostja II uue käenduslepingu nr KÄ-636 laenuandja ja kostja I laenulepingust tulenevat nõuete tagamiseks. Kostja viimasest laenulepingu muudatusest tulenevat maksegraafikut ei täitnud, mistõttu andis hageja laenusaajale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Hageja hoiatas tähtaja andmisel, et juhul kui kostja sissenõutavaks muutunud võlgnevust hiljemalt 31.07.2010 ei tasu, siis ütleb hageja lepingu erakorraliselt üles alates 01.08.2010 ning nõuab laenulepingu alusel kogu võlgnetava summa kohest ja täielikku tasumist. Võlgnik võlgnevust ei tasunud ning hageja ütles lepingu üles alates 01.08.2010. Seejärel pöördus hageja kohtutäituri poole tagatiste realiseerimiseks. Hageja, kostja I ja kohtutäitur sõlmisid 10.12.2010 kolmepoolse kokkuleppe laenulepingust nr 636 tuleneva võlgnevuse tasumiseks, milles võlgnik tunnistas, et kohustub hagejale tasuma laenulepingust tuleneva võlgnevuse, mis seisuga 23.08.2010 oli koos kohtutäituri tasu ja täitekuludega 24 516,19 eurot, kokkuleppes toodud korras ja tingimuste alates 10.12.2010 kuni 10.11.2011 vastavalt kokkuleppes kokkulepitud maksegraafikule. Kostja I täitis maksegraafikut vaid osaliselt. Pärast 2010 kokkulepet realiseeris laenuandja laenulepingu tagatiseks olnud kinnisvara ja kustutas selle arvel tähtajaks tagastamata laenu võlgnevust summas 945,05 eurot.
9.Põhivõla suurust summas 24 208,87 eurot on hageja ja kostja I kinnitanud 10.12.2010 kolmepoolses kokkuleppes kohtutäituriga. Pärast kokkuleppe sõlmimist kostja I ühtegi makset teinud ei ole. Maakohus mõistis VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt I välja tagastamata krediidisumma. Kohus märkis, et hageja on arvestanud viiviseid seadusjärgse viivise määraga 0,023 % päevas. Pärast lepingu lõpetamist on hageja arvestanud viiviseid alates viimasest nõude tasumise tähtpäevast 12.03.2013 kuni kohtuotsuse tegemiseni 25.09.2015 kokku summas 5161,57 eurot (viivitatud päevi 927). TsMS § 367 alusel mõistis kohus välja viivise kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
10.VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja kaastaotleja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kohus asus seisukohale, et põhikohustus, mille eest kostja II käenduslepingu alusel vastutab, on tõendatud ja sissenõutavaks muutunud. 09.12.2009 kokkuleppest, mida on samal päeval sõlmitud käenduslepingu alusel käendanud kostja II, nähtub, et krediidisumma jääk oli 26 461,37 eurot. Vaidlust ei ole selles, et nimetatud jääki on tasutud vaid osaliselt, eelkõige tagatise realiseerimise arvel määras 945,05 eurot. Seega on tasumata laenusumma jääk
24 208,87 eurot. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et põhivõlgnikul on kohustus tasuda kohtuotsuse tegemise aja seisuga viivisenõue 5161,57 eurot. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja ka kõrvalkohustuste eest. Kohus mõistis kostjalt II välja põhivõla ja viivise kuni käendaja vastutuse piirmäärani. Kohus märkis, et jätab rahuldamata kostja II taotluse menetluse uuendamiseks seoses pärast kohtuistungit aegumise vastuväite esitamisega. Kohtul ei ole kohustust selgitada menetluspoolele materiaalõiguslikku aegumise väite esitamise võimalust. Kostja II kaasati menetlusse juba pikemat aega enne istungit ning tal oli võimalus pöörduda õigusnõustaja poole oluliselt varem. Lisaks ei saaks aegumise vastuväide olla täiel määral edukas ainuüksi seetõttu, et 10.12.2010 kolmepoolse kokkuleppe kohaselt muutus võlgnevus lõplikult sissenõutavaks alles 10.11.2011, hagi aga esitati 08.08.2014.
11.Lähtudes TsMS §-st 162 jättis kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskuludeks hagimenetluses on tasutud riigilõiv 1000 eurot ja õigusabikulu 360 eurot, mis kohtu hinnangul on tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja II esitas 18.10.2015 Harju Maakohtu 25.09.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi kostja II suhtes rahuldamata. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda.
13.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud kostjale II selgitamata, et tal on õigus esitada aegumise vastuväide. Kostjad küll üritasid viidata aegumisele, kuid ei osanud seda väljendada arusaadavalt. TsMS § 348 lg 1 tulenevalt pidi kohus selgitama välja, mida tähendavad kostjate viited nõude hilisemale esitamisele. Kostja II avastas peale maakohtu istungit advokaadi poole pöördudes, et aegumise vastuväide on jäänud kohtule arusaadavas vormis esitamata. Kostja II palus menetluse uuendada, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata ning aegumise vastuväidet arvesse ei võtnud. Kostja II palub kohaldada tema vastu esitatud nõude suhtes aegumist ning jätta hagi rahuldamata. Laenuleping on üles öeldud 2010. aastal. Seega on TsÜS § 146 lg 1 tulenevalt hageja laenulepingust tulenev nõue aegunud juba 2013. aastal. Vastus apellatsioonkaebusele
14.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
15.TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi kostja II vastu rahuldati.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles hagi kostja II vastu rahuldati, samuti kostja II vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse, kindlaksmääramise ning menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue otsuse, millega jätab hagi kostja II vastu rahuldamata ja jaotab menetluskulud. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
17.TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus
aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja II on esitanud apellatsioonkaebuses aegumise vastuväite ning on palunud jätta tema vastu esitatud nõuded aegumise tõttu rahuldamata. TsMS § 651 lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-136-10 tehtud lahendi p-s 15 selgitanud, et apellant võib taotleda apellatsiooniastmes aegumise kohaldamist apellatsioonitähtaja jooksul ning vastustaja apellatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostjal II on õigus nõuda apellatsioonkaebuses aegumise kohaldamist olenemata sellest, et ta seda maakohtu menetluses tähtaegselt teinud ei ole.
18.Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja II vahel on sõlmitud käendusleping, millega kostja II tagas hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt II käenduslepingu alusel tagastamata laenusumma ja viiviste tasumist. TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevalt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-33-09 tehtud lahend p-s 10 selgitanud, et võlausaldaja nõuded käendaja vastu hakkavad aeguma samal ajal, kui samad nõuded põhivõlgniku vastu. Maakohus on tuvastanud, et hageja ütles laenulepingu üles alates 01.08.2010. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kostja II vastu esitatud tagastamata laenusumma võlgnevuse nõue muutus sissenõutavaks ning aegumine hakkas kulgema alates laenulepingu ülesütlemisest 01.08.2010. Hageja ei ole esile toonud nõude aegumise katkemise või peatumisega seotud asjaolusid. Kolleegium märgib, et hageja, kostja I ja kohtutäituri 10.12.2010 kokkulepe võla tasumise maksegraafiku koostamise kohta ei mõjuta käenduslepingust tuleneva aegumistähtaja kulgemist, kuna kostja II ei ole selle kokkuleppe pool. Samuti ei mõjuta käenduslepingust tuleneva aegumise kulgemist asjaolu, et kostja II oli esialgu (kostja I 28.10.2014 avalduse alusel maakohtu 03.03.2015 määrusega) kaasatud menetlusse iseisesva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel. Hageja esitas Harju Maakohtule hagi kostja II vastu 13.05.2015 (I kd lk 160). Seega on hagiavaldus kostja II vastu esitatud pärast TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist. TsÜS §-st 144 tulenevalt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega tuleb aegumise tõttu rahuldamata jätta ka viivise nõuded.
19.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kostja II aegumise vastuväide on põhjendatud ning hagiavaldus kostja II vastu tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus
20.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 171 lg 3 sätestab, et kui kostja, kelle kahjuks maakohus on otsuse teinud, taotleb ringkonnakohtus aegumise kohaldamist, kuigi ta seda maakohtus ei taotlenud, ja ringkonnakohus aegumist kohaldab, võib kohus jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Käesoleval juhul ei esitanud kostja II maakohtu menetluses aegumise vastuväidet tähtaegselt, millest tulenevalt on menetlus jätkunud apellatsioonimenetluses kostjast II tulenevalt. Kostja II esitas
aegumise vastuväite alles pärast maakohtus asja arutamise lõpetamist. Ebaõige on kostja II seisukoht, et maakohus rikkus menetlusnorme, jättes selgitamata, et kostjal II on õigus esitada aegumise vastuväide. Selgitamiskohustus ei hõlma kohustust selgitada kostjale võimalust esitada aegumise vastuväidet. See väljub selgitamiskohustuse raamidest. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et antud juhul on põhjendatud ja mõistlik jätta kostja II vastu esitatud hagiavalduse menetlemisega seotud maakohtu menetluskulud, samuti ringkonnakohtu menetluskulud, poolte endi kanda.
21.Tallinna Ringkonnakohus andis 23.11.2015 määrusega kostjale II menetlusabi ja vabastas ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 1000 eurot. Käesoleval juhul jäeti hagi kostja II vastu rahuldamata, samuti puuduvad andmed, et kostja II majanduslik olukord oleks paranenud. Eeltoodust tulenevalt, ning tuginedes TsMS § 190 lg-le 7, peab ringkonnakohus põhjendatuks vabastada kostja II riigilõivu summas 1000 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.