3.Määrata kindlaks Tiit Niilo apellatsiooniastme hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista Tarvo Truialt Tiit Niilo kasuks menetluskulude katteks välja 1326 eurot.
4.Välja mõistetud menetluskulude summalt tuleb Tarvo Truial tasuda Tiit Niilole viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Määrata, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb otsuse resoutsiooni p-s 3 märgitud menetluskulud hüvitada Tiit Niilole 1100 euro ulatuses kohtu deposiitkontolt, kandes selle summa Advokaadibüroo Sorainen OÜ kliendikontole nr EE862200221021510387 (Swedbank AS).
6.Mõista Tarvo Truialt riigituludesse välja riigilõiv 665 eurot, mille tasumisest Tarvo Truia oli Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2024. a määrusega vabastatud. Tarvo Truia peab selle kohustuse täitma 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Nõude tasumisega viivitamisel tuleb Tarvo Truial tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tarvo Truia (hageja) esitas 10. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi Tiit Niilo (kostja) vastu, milles palus kohustada kostjat omal kulul ümber lükkama artiklis "Nopri talu lüpsja lugu: töötad ja töötad, aga võlg peremehe ees kasvab" ja "Kuuuurija" 9. novembril 2020 eetris olnud saates hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed järgmiselt:
kohustada kostjat esitama veebiportaali väljaandjale www.postimees.ee alljärgneva sisuga tekst: "Tiit Niilo avaldas Tarvo Truia kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. Käesoleval veebilehel avaldati 2 novembril 2020 artikkel, milles sisaldus minu väide, et Tarvo Truia on kõigile võlgu ja Tarvo Truia võlg ulatub minu ees 8100 euroni. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väidetel puudus igasugune faktiline alus ning väited, et Tarvo Truia on kõigile võlgu ja tema võlg minu ees ulatub 8100 euroni olid tõele mittevastavad ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. Tiit Niilo";
kohustada kostjat esitama saate "Kuuuurija" väljaandjale alljärgneva sisuga teksti: "Tiit Niilo avaldas Tarvo Truia kohta tõele mittevastavaid faktiväiteid. 9. novembril 2020 eetris olnud "Kuuuurija" saates avaldati minu poolt esitatud küsimus, "Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?", milles sisaldus faktiväide justkui oleks Tarvo Truia kõigile võlgu. Käesolevaga avaldan, et minu poolt esitatud väitel puudus 2
igasugune faktiline alus ning väide, et Tarvo Truia on kõigile võlgu oli tõele mittevastav ja ma lükkan käesolevaga minu poolt avaldatud ebaõiged andmed ümber. Tiit Niilo";
kohustada kostjat esitama veebiportaali www.postimees.ee väljaandjale taotluse ümberlükkava artikli avaldamiseks ülalmärgitud tekstiga samal veebilehel, kus oli avaldatud esialgne artikkel. Taotluses tuleb märkida, et artikli pealkiri peab olema samas formaadis nagu vaidlusaluse artikli pealkiri ja artikli kujundus peab olema võrreldavalt tähelepanu köitev;
kohustada kostjat esitama saate "Kuuuurija" väljaandjale taotlus ümberlükkava videolõigu avaldamiseks saates "Kuuuurija" resolutsioonis punktis 4. märgitud tekstiga. Taotluses tuleb märkida, et saade, milles avaldatakse resolutsioonis punktis 4 märgitud tekst, peab olema eetris "Kuuuurija" tavapärasel eetriajal ning saade peab olema järelvaadatav.
Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, varalise kahju hüvitise 288 eurot ning viivse mittevaralise ja varalise kahju hüvitistelt alates hagi esitamisest kuni nõuete täitmiseni seadusjärgses määras. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 2. oktoobril 2020 ajalehes Postimees, et hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni. Samuti on kostja avaldanud, et "Tarvo on kõigile võlgu". Lisaks on kostja 9. novembri 2020. a saates "Kuuuurija" avaldanud hageja suunal: "Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?". Kostja avaldatust jääb mulje, justkui oleks hageja võlgu väga paljudele inimestele. Hagejalt on kostja kasuks Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-19-112679 välja mõistetud 6400 eurot, mitte 8100 eurot. Hageja ei ole kõigile võlgu, samuti ei ole ta võlgu paljudele isikutele. Kostja põhjustas hagejale solvamisega mittevaralist kahju – see pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ning kujundas hagejat mainet ebakohasel viisil. Hagejale tekkinud mainekahju ja kostja süü on suur. Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja hinnangul on õiglaseks hüvitiseks 3500 eurot. Samuti on hagejal tekkinud varaline kahju, mis seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes 288 eurot. Hageja nõuab ka faktiväidete ümberlükkamist.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see läbi vaatamata või rahuldamata. Kostja ei ole hagis nimetatud väiteid avaldanud. Ajakirjanik saatis artikli kostjale ülevaatamiseks. Sellest artiklist ei nähtunud vaidlusaluseid väiteid. Ilmunud artiklis sisaldusid need väited, mille ümberlükkamist hageja soovib. Kui leida, et kostja on vaidlusalused väited avalikustanud, siis on need faktiväidetena tõesed või väärtushinnangutena kohased. Hageja on ise avalikustanud saates "Kuuuurija", et tema võlad kostja eest ulatuvad 8000 euroni. Kostja ei saa laimata hagejat tõese faktiväitega, mille hageja ise avalikustas. Kostja esitas Postimehe ajakirjanikule Exceli tabeli, kuhu oli ta märkinud hagejale väljastatud võlad ja pakutud teenused. Kostja on tabelit viimati muutnud 2015. aastal. Ajakirjanik oleks pidanud talle saadetud andmeid kontrollima ning täiendama kostja väidet selliselt, et võlg ulatus 2015. aasta seisuga lausa 8100 euroni. Asjaolu, et hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 6400 eurot (piirmäär maksekäsu kiirmenetluses), ei tähenda, et hageja tegelik võlg poleks suurem. Väide "Tarvo on kõigile võlgu" on väärtushinnang, sest mõistlik lugeja mõistab, et "kõigile" tähendab ülekantud tähenduses paljusid isikuid. Kostja avaldas ajakirjanikule, et hageja on võlgu veel 11 isikule. Olukorras, kus hageja on juba üle viie aasta kostjale võlgu ja lisaks veel
3
kohalikus kogukonnas 11 isikule, on põhjendatud väärtushinnang ja kunstlik liialdus ajakirjanduses, et hageja on kõigile võlgu. Ka saates "Kuuuurija" hageja suunal avaldatud küsimus on väärtushinnang. Tuleb arvestada, et hageja ise helistas saatejuhile korduvalt ning soovis vabatahtlikult avalikkuse eest oma võlgadest rääkida. Hageja esitas ise valeväiteid kostja suhtes. Kui pidada seda küsimust faktiväiteks, siis on see tõene väide.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus jättis 28. märtsi 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 3500 eurot 52 senti koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus määras, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt hüvitada kostjale menetluskulud summas 3500 eurot 52 senti ning kanda nimetatud summa Advokaadibüroo Sorainen OÜ kliendikontole. Hageja on esitanud kostja vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ning mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks. Hageja tugineb sellele, et kostja avaldas 2. oktoobri 2020 ajalehes Postimees, et hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni. Samuti on kostja avaldanud, et "Tarvo on kõigile võlgu". Lisaks on kostja 9. novembri 2020. a saates "Kuuuurija" avaldanud hageja suunal: "Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?" (vt Duo Media Networks OÜ 1. juunil 2023 esitatud saate "Kuuuurija" episood). VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS §-de 1046 ja 1047 alusel võimalik ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldamisega. Nii VÕS § 1046 kui ka § 1047 eeldavad, et tegemist on avaldamisega ehk selleks, et kostja vastutaks hageja isiklike õiguste rikkumise eest, peaks kostja olema ebakohase väärtushinnangu või ebaõige faktiväite avaldajaks. VÕS § 1047 lg 4 võimaldab lisaks kahju hüvitamisele nõuda ka andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Viidatud sätte järgi saab kannata nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. VÕS § 1047 lg 4 järgi vastutab ka isik, kes avaldas ebaõigeid andmeid meediaväljaandele, kuid sellelt isikult saab nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist meediaväljaande ees. Seega, kui isik avaldas midagi meedia kaudu, vastutab ta avaldatu ees. Au ja head nime kahjustav on mis tahes viisil ja vormis levitatav teave, mis sisaldab või võimaldab halvustava tähendusega hinnanguid. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see võimaldab isiku "väärtustamist" negatiivse hinnanguga. Isiku kohta mistahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. See väide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus kohtumenetluses tõendatav. Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõesus pole tõendatav. Mittevaralise kahju nõude puhul peab hageja tõendama faktiväidete ja väärtushinnangute avaldamist ning põhistama väidete ja hinnangute au teotavat iseloomu. Kostjal tuleb mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (tõendada, selgitada) vaidlusaluste faktiväidete tõesus ja väärtushinnangute kohasus. 4
Hageja kohta avaldatu "hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni" on faktiväide. Selliselt saab kontrollida, kas hageja võlg kostja ees on tõepoolest 8100 eurot. Samuti on faktiväide hageja kohta avaldatu "Tarvo on kõigile võlgu". Mõistlik isik saab väitest aru selliselt, et hageja küll ei saa olla kõigile võlgu, kuid on võlgu paljudele isikutele. Kohtu hinnangul saab kontrollida, kas hageja on paljudele isikutele võlgu. Hageja suunal esitatud küsimus "Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?" on aga väärtushinnang. Tegemist on subjektiivse hinnanguga hagejale. Võimalik on hinnata kostja hinnangu põhjendatust, s.o kas kostjal oli mõistlik õigustus hageja kohta sellist hinnangut anda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on saates "Kuuuurija" esitanud hageja suunal küsimuse "Kas on mõni inimene, kellele sa võlgu ei ole, Tarvo?". Seega on kostja nimetatud väärtushinnangu avaldajaks. Poolte vahel on aga vaidlus selles, kas kostja on avaldanud faktiväite "hageja võlg on hoopis suurem, ulatudes 8100 euroni" ja väärtushinnangu "kostja on kõigile võlgu". Kostja on kohtule esitanud artikli, mille temale saatis ülevaatamiseks Postimehe ajakirjanik. Sellest ei nähtu lauset "kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni". Samuti ei nähtu artiklist kostja tsitaati "Tarvo on kõigile võlgu". Hageja on kohtule esitanud Postimees Grupp AS-i vastuse hageja päringule koos ajakirjaniku vastusega. Ajakirjanik on selgitanud, et tugines väite "kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni" avaldamisel kostja saadetud Exceli tabelile, millest nähtuvalt on hageja võlgnevus kostja ees 8102 eurot. Kostja poolt ajakirjanikule esitatud tabel kajastas hageja võlgnevust 2015. aasta seisuga. Tuleb arvestada, et ajakirjalik küsis kostjalt informatsiooni tema ja ta endise töötaja konflikti kohta. Kostja ei ole isik, kes igapäevaselt ajakirjandusega suhtleks. Kostja ei saanud teada, mida ajakirjanik tema saadetud tabelist tuletab ja kuidas seda informatsiooni kajastab. Ajakirjanik ei ole kostja väidet täpselt kajastanud ning kuna kostja ülevaatamiseks saadetud artiklis ei olnud väidet "kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni", ei saanud kostja juhtida ajakirjaniku tähelepanu asjaolule, et tabel kajastas 2015. aasta võlgnevusi. Küsimust, kas hagejal oli kostja eest 2015. aastal võlgnevus 8100 eurot, ei ole vajalik analüüsida, sest artiklis on kajastatud väide, justkui oleks hagejal kostja ees võlgnevus artikli ilmumise ajal. Kostja ei ole hageja kohta avaldanud väidet: "kelle sõnul ulatub võlg lausa 8100 euroni". Juhul kui kostjat isegi saaks pidada nimetatud väite avaldajaks, siis ei ole tegemist ebaõige faktiväitega, kuna hageja on ise saates "Kuuuurija" avaldanud, et tema võlgnevus kostja ees on ca 7000–8000 eurot. Juhul kui pidada avaldatud ebaõigeks, ei oleks tegemist hageja au teotamisega. Iga ebaõige faktiväide ei tähenda iseenesest veel hageja õiguste rikkumist (au teotamist) ega too kaasa mittevaralise kahju hüvitamise kohustust. Kohtule ei ole selge, kuidas võiks hageja au teotada ebaõige väide selle kohta, et tema võlgnevus kostja ees on 8100 eurot (tegelikkuses oli võlg 6400 eurot). Ajakirjanik on selgitanud, et tugines väite "Tarvo on kõigile võlgu" avaldamisel enda ja kostja vahel toimunud telefonivestlusele, kus kostja talle viidatud väite avaldas. Seda, et tegemist on kostja sõnadega, kinnitab ajakirjaniku selgituste kohaselt ka kostja saadetud ekiri, kus kostja saatis talle nimekirja 11 isikust, kellele tema väitel hageja võlgu on, ning kes on kostja sõnade kohaselt vaid "killuke Tarvo võlausaldajatest". Ajakirjanik ei ole kostja väidet täpselt kajastanud. Ajakirjanik ei ole märkinud, et kostja väitel on hageja võlgu 11 isikule ning see on vaid killuke hageja võlausaldajatest. Kuivõrd kostjale ülevaatamiseks saadetud artiklis ei olnud ka väidet "Tarvo on kõigile võlgu", ei saanud kostja juhtida ajakirjaniku tähelepanu asjaolule, et tema ei ole seda väitnud. Eelneva tõttu leiab kohus, et kostja ei ole hageja kohta avaldanud väidet: "Tarvo on kõigile võlgu".
5
Kostja poolt 9. novembri 2020. a saates "Kuuuurija" hageja suunal avaldatu "Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?" on väärtushinnang. Seega tuleb kostjal mittevaralise kahju hüvitamise täitmise kohustusest vabanemiseks välja tuua (selgitada või võimalusel tõendada) väärtushinnangu kohasus. Kohus leidis, et kostja on selgitanud ja ka tõendanud väärtushinnangu kohasuse. Seega ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga. Hageja ise soovis avalikkuse ees oma probleemidest (võlgadest) rääkida. Kostja on kohtule esitanud teiste võlausaldajate kinnitused selle kohta, et hagejal on ka nende ees võlgnevused. Kuna võlausaldajate kinnitustel on võlgnevused tekkinud aastatel 2019–2020. aastatel, hõlmavad need saate "Kuuuurija" ilmumise aega. Hageja on ka ise saatejuhi K. Lusti küsimusele selle kohta, et kas tal on veel võlgnevusi, vastanud, et on ikka. Vaidluse lahendamiseks on oluline, et kostjale teadaolevalt olid hagejal võlgnevused ka teiste võlausaldajate (kohalike elanike ja äriühingute) ees. Ei ole vajalik tuvastada, millised olid hageja täpsed kohustused teiste võlausaldajate ees. Hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei olnud faktiväidete "kelle sõnul ulatub võlg 8100 euroni" ja "Tarvo on kõigile võlgu" avaldaja, samuti on kostja tõendanud väärtushinnangu "Kas on mõni inimene, kellele Sa võlgu ei ole, Tarvo?" kohasuse. Kohtueelsete õigusabikulude nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel. Samas ei ole kostja kohustust rikkunud, mistõttu jättis kohus ka hageja varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. Alternatiivselt palub hageja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud, mille ümbervaatamine võiks viia asja teisele otsustusele, mis võiks lõppeda hagejale edukalt. Kohus jättis tuvastamata, kuidas asjas vaidlusaluseid võlasummasid käsitleti. Samuti tuleks uurida kuidas ja mille alusel on hageja suhtes läbi viidud maksekäsu kiirmenetlus ning seda kas hageja on tunnistanud oma võla olemasolu või mitte. Saates "Kuuuurija" oli jutt sellest, et hageja ei võlgne kostjale midagi, kuigi viimane on esitanud tema vastu rahalisi nõuded. Kohus ei ole täheldanud seda, et hageja vastu on esitatud ebaõigeid väited, mis puudutavad nii ajakirjanikule helistamist kui ka väidetavatest võlgadest rääkimist. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja ise ei ole võlga kostja ees tunnistanud. Hageja on väitnud, et tema ei ole võlgu olnud 7000–8000 eurot, nagu on väitnud kostja, märkides, et hageja ise on võlga tunnistanud. Kohus jättis tähelepanuta hageja väited selle kohta, et ta on püüdnud kohtus selgeks teha, et kostja on teda solvanud valeväidete esitamisega selle kohta, et ka kohalikus kogukonnas on hagejal mitmeid võlausaldajaid ja ta on võlglane. Selline väide on alusetu ja laimava iseloomuga ja ebaõigete andmete esitamine, tegemist on ebaõige faktiväitega. Kohus on nõustunud kostjaga selles, et hageja ise on soovinud avalikkuse ees oma võlgadest rääkida. Samas on kohus jätnud tähelepanuta, et hageja eesmärk "Kuuuurija" poole pöördumisel oli rääkida saates kostja poolt tekitatud ebaõiglusest.
6
Kohtus on olnud arutusel ka see, et hageja pidas lihaveiste karja ning vajas selles töös abi ning kostja aitas hagejat põllutööde tegemisel oma tehnika ja töömeestega, kuid arveid selle eest hageja ei esitanud, kuigi hageja seda mitu korda soovis. See samas ei tähenda, et hageja jäi võlgu. Hagejat on nimetatud alusetult avalikkuse ees võlglaseks. Kostja esitas hageja kohta mittevastavaid faktiväiteid, millega on rikkus hageja meeleolu ja kahjustas hageja head mainet, milles tulenevad ka hagis esitatud nõuded. Hageja on tasunud kogu kostjale mõeldud tasu tehtud tööde eest kostja abikaasa Virve Niilo arvele (märkides selgituseks "laen reisiks") ja ei ole "Kuuuurija" saates väitnud, et ta on kostjale võlgu 7000–8000 eurot. Kohus on kohtuotsuse p-10 märkinud ebaõigesti, et hageja on võlga tunnistanud "Kuuuurija" saates. Tõepoolest on maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi 2-19-112679) hagejalt välja mõistetud 6400 eurot kostja kasuks, kuid see on toimunud tagaselja ning hageja ei ole saanud selles asjas omapoolseid vastuväiteid esitada.
5.Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja suhtes toimunud maksekäsu kiirmenetlus on lõppenud varasema jõustunud kohtulahendiga. Hageja väited selle kohta, et tuleks uurida, kuidas ja mille alusel on viidud läbi maksekäsu kiirmenetlus, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu tuvastatu põhjal ei saa olla kahtlust selles, hageja on olnud kostjale võlgu ning hageja on ise oma võlga avalikult tunnistanud. Apellatsioonkaebuse vastupidised väited on tõendamata ega anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid. Maakohtu otsusest (p 13) nähtub, et kostja on kohtule esitanud teiste võlausaldajate kinnitused selle kohta, et hagejal on ka nende ees võlgnevused. Samuti möönis hageja ise "Kuuuurija" saates, et tal on võlgnevused ka teiste isikute ees. Isegi kui ringkonnakohus hindaks hageja taotlusel apellatsioonkaebuses välja toodud asjaolud ümber (millega kostja ei nõustu), on maakohus otsuses ammendavalt selgitanud, miks ei oleks jätkuvalt ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise ning varalise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Järelikult on apellatsioonkaebus perspektiivitu ning tuleb jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.Maakohus on kohaldanud materiaalõigust tuvastatud asjaoludele õigesti ning ei ole menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.
7.1.Maakohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 ning otsustanud nende põhjal, mis asjaolud on tuvastatud. Maakohus on oma järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436 ja § 442 lg 8) põhjendanud, vastates mh poolte väidetele faktiliste asjaolude kohta. Hageja nõuete lahendamiseks ei pidanud maakohus tuvastama, kuidas viidi kostja avalduse alusel läbi maksekäsu kiirmenetlus tsiviilasjas 2-19-112679, sh kas makseettepanek toimetati hagejale kätte jms. Hagejal olnuks võimalik oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks
1.augustil 2019 tsiviilasjas 2-19-112679 tehtud maksekäsk TsMS §-s 489 1 sätestatud korras vaidlustada 15 päeva jooksul maksekäsu kättesaamisest. Seda võlgniku õigust on maksekäsu tekstis (I kd, tl 17 pöördel) ka selgitatud. Kohtu ette toodud asjaoludest ei nähtu, et hageja 7
oleks maksekäsu vaidlustanud. Tsiviilasjas 2-19-112679 tehtud lahend (maksekäsk), millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja 6400 eurot, on jõustunud. Hageja ei ole ka vastupidist väitnud.
7.2.Hageja väitel jättis maakohus tähelepanuta, et hageja ise ei ole võlga tunnistanud. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt tasus hageja kõik võlad kostja abikaasale, märkides selgituses "laen reisiks" ega pole tunnistanud "Kuuuurija" saates võlgade olemasolu. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-des 10 ja 13 järeldanud, et hageja ise on saates “Kuuuurija“ avaldanud, et tema võlgnevus kostja ees on ca 7000 – 8000 eurot ning et hageja on veel võlgnevusi. Ringkonnakohtu hinnangul on need järeldused kooskõlas asja materjalidega. Apellatsioonimenetluses ei ole kõnealuste asjaolude kohta uusi tõendeid esitatud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja on kostja abikaasale ülalviidatud makseid teinud ning selle asjaolu kohta on esitatud ka tõendid (I kd, tl 133, 135, 137 ja 139), kuid nendest maksetest ei saa järeldada, et rohkem kohustusi hagejal kostja ees ei ole. Enamik viidatud maksetest on tehtud enne tsiviilasjas 2-19-112679 toimunud maksekäsu kiirmenetlust.
7.3.Hageja hinnangul jättis kohus tähelepanuta, et kostja on avaldanud laimavaid ebaõigeid faktiväiteid selle kohta, et hagejal on kohalikus kogukonnas mitmeid võlausaldajaid ja ta on võlglane. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.
7.4.Hageja arvates jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta, et hageja eesmärk "Kuuuurija" poole pöördumisel oli rääkida saates kostja poolt tekitatud ebaõiglusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka need väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. Kostja vastu esitatud nõuete lahendamisel ei ole tähtsust sellel, millistel motiividel hageja "Kuuuurija" saate tegijate poole pöördus. Tähtsust omab see, mida kostja saates mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (vt nt RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-80-13, p 36).
8.Maakohus on hageja varalise kahju nõude osas õigesti leidnud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Ringkonnakohus märgib, et vaidluse eset puudutavas osas puudub poolte vahel lepinguline suhe ning hageja kõnealuse nõude aluseks võiks olla VÕS § 1043, mitte VÕS § 115 lg 1. Samas on maakohus kokkuvõttes õigesti leidnud, et hageja varalise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole hageja suhtes õigusvastaselt käitunud ega hageja õigusi rikkunud.
9.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.
10.Ringkonnakohus määrab TsMS § 174 lg-st 3 lähtudes kindlaks ka apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse.
10.1.Kostja 18. veebruaril 2025 ringkonnakohtule esitatud nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud apellatsiooniastmes kokku 2370 eurot (käibemaksuta), millele lisandub kostja esindaja ringkonnakohtu istungil osalemise kulu vastavalt istungi tegelikule kestusele. Menetluskulud koosnevad õigusabiteenuse kulust ning kostja esindaja vandeadvokaat R. Kartsepa sõidukulust Tallinnast Tartusse ja tagasi. Kostjale on õigusabi osutanud vandeadvokaat R. Kartsep 5,6 tunni ulatuses, tunnihinnaga 240 eurot ja jurist S. Pärn 3,9 tunni ulatuses, tunnihinnaga 140 eurot. Jurist S. Pärn on aidanud valmistada ette menetlusdokumente, säästes advokaadist esindaja poolt asjale kulutatavat aega. Kostja palub
8
hüvitada vandeadvokaat R. Kartsepa ülalviidatud sõidukulu nelja tunni ulatuses advokaadi tunnihinna alusel koefitsiendiga 0,5 ehk kokku 480 eurot. Kostja kinnitab, et kulud on tekkinud seoses käesoleva kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Kostja õigusabikulude eest on tasunud kolmas isik (Nopri Talumeierei OÜ), kes on käibemaksukohustuslane. Sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
10.2.Hageja ei ole kostja menetluskulude nimekirja osas seisukohta esitanud.
10.3.TsMS § 175 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785/114, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812/57, p 19.2). Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Esindaja põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ning vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus leiab, et kostja esindaja vandeadvokaat R. Kartsepa toimingutest ei ole nimekirjas märgitud mahus (1,5 tundi) vajalik menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine. Ringkonnakohtu hinnangul on selle toimingu mõistlik ajakulu 0,8 tundi. Muud nimekirjas märgitud vandeadvokaat R. Kartsepa toimingud apellatsioonimenetluses on asja mahtu ning keerukust arvestades asjatundliku õigusteenuse osutamiseks TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalikud. Ringkonnakohtu istung 18. veebruaril 2025 kestis 28 minutit. Esindaja istungil osalemise ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud esindaja tunnitasu 240 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt sarnase õigusteenuse eest makstavat keskmist tasu.
10.4.Jurist S. Pärna kulu ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluses ei ole üldjuhul peetud menetluskuludena hüvitatavaks õigusabile tehtud kulusid, mis ei ole seotud esindamisega. Riigikohus on siiski leidnud, et tsiviilasjades peab iseenesest olema võimalik, et hüvitatavaks loetakse lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud vandeadvokaadi või juristi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud. Seejuures ei ole välistatud võimalus, et büroo madalama tunnihinnaga töötaja toetab kõrgema tunnihinnaga töötajat abistavate või ettevalmistavate toimingute tegemisel. Samas saab kohus mitme esindaja kasutamisel teise esindaja kulud välja mõista vaid juhul, kui kulude hüvitamist taotlev menetlusosaline on veenvalt põhjendanud, miks mitme esindaja kasutamine oli vajalik. Ilma sellise selgesõnaliste põhjendusteta on kohtul võimalik selliseid menetluskulusid arvesse võtta üksnes juhul, kui nende vajalikkus ja menetluskulusid tervikuna vähendav mõju on menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ilmselge (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 16). Kostja viidatud halduskohtumenetluse praktika ei ole eelmärgitut arvestades asjakohane.
9
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja veenvalt põhjendanud, miks oli mitme esindaja kasutamine asjas vajalik, ning juristi kasutamise menetluskulusid tervikuna vähendav mõju ei ole asja materjalide põhjal ka ilmselge. Kuna asi ei ole mahukas ega ka õiguslikult keerukas, ei ole jurist S. Pärna toimingud (lisaks R. Kartsepa toimingutele) vajalikud ning kokkuvõtlikult seega suurendavad kostja menetluskulusid.
10.5.Kostja on palunud hüvitada ka esindaja R. Kartsepa ringkonnakohtu istungile ja tagasi sõidule kulunud aja (Tallinn-Tartu-Tallinn), lähtudes 50% esindaja tunnitasust. Ringkonnakohtu hinnangul saab seda ajakulu hüvitada vaid osaliselt. Riigikohtu 12. juuni 2013. a määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13 tulenevalt ei võimalda TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Riigikohus on hilisemas praktikas pidanud võimalikuks kohaldada lepingulise esindaja poolt sõidule kulutatud aja eest makstava tasu hüvitamisele analoogia korras Justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 "Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord" (kord) paragrahvi 15 1 (RKTKm 29.09.2021, 2-1463261/149, p 12). Kostja esindaja osutab õigusabiteenust Tallinnas asuva advokaadibüroo kaudu. Kohtuistung toimus Tartu kohtumajas (Veski tn 32, Tartu). Tallinna ja Tartu vahemaa on ühte suunda arvestades 180 kilomeetrit. Sellest lähtuvalt kuulub korra § 15 1 p 4 kohaldades esindaja ajakulu hüvitamisele 30 euro ulatuses (käibemaksuta). Ringkonnakohus iseenesest nõustub kostjaga, et praegune tsiviilasi ei ole mahukas esitatud dokumentide osas ega keeruline õigusküsimustes ning apellatsiooniastmes olnuks otstarbekas ja efektiivne asja lahendamine kirjalikus menetluses. Samas on hageja (apellant) soovinud asja lahendamist kohtuistungil, mistõttu ei olnud ringkonnakohtul TsMS § 647 lg-st 1 tulenevalt võimalik asja kirjalikus menetluses lahendada. Kostja esindajal olnuks soovi korral võimalik osaleda ringkonnakohtu istungil virtuaalruumi vahendusel (TsMS § 350 lg 1), mis oleks aidanud esindaja sõidukulude tekkimist vältida. Virtuaalruumi vahendusel osalemise võimalust on kohus esindajale saadetud kohtukutses ka selgitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja esindaja oleks soovinud seda võimalust kasutada.
10.6.Eeltoodut arvestades määrab ringkonnakohus kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 1326 eurot [5,4 (4,9+0,5) × 240 + 30] ning mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.
10.7.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
10.8.Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 18. septembri 2024. a määrusele on hageja andnud kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Viidatud määruse kohaselt olid kostja eeldatavad menetluskulud apellatsioonimenetluses 1100 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja oli tasunud kostja poolt maakohtu menetluskulude eest tagatist 99 euro 48 sendi võrra maakohtu poolt kokkuvõttes põhjendatuks peetud menetluskulude suurusest enam, nõudis ringkonnakohus hagejalt täiendavat tagatist 1000 eurot 52 senti. Hageja on tasunud kostja eeldatavate apellatsiooniastme menetluskulude katteks kohtu deposiiti täiendava tagatise 1000 eurot 52 senti. Tagatis on tasutud Roland Triua arvelduskontolt. Kostja on taotlenud määrata, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiitkontolt hüvitada kostjale menetluskulud 1100 euro ulatuses ning kanda see raha kostjat esindava advokaadibüroo kliendikontole. Ringkonnakohus käsitleb kostja seda taotlust TsMS § 445 lg 1 kohase otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusena. Kohus rahuldab kostja taotluse ja määrab, et otsuse jõustumisel tuleb kohtu deposiidis olev menetluskulude summa (1100 eurot) kanda kostjat esindava advokaadibüroo kontole.
10
11.Ringkonnakohus on 28. juuni 2024. a määrusega andnud hagejale menetlusabi apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumiseks ning vabastanud hageja apellatsioonkaebuse esitamisel kaebuse eest 665 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb nimetatud riigilõiv mõista TsMS § 190 lg 4 alusel hagejalt riigituludesse välja. Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik (hageja) peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5). Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). (allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.