AS Framm hagi TECA Projekt OÜ (pankrotis) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
TECA Projekt OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
46 830,92 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja AS Framm (registrikood 10349057), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Grete Lind ja Peeter Viirsalu Kostja TECA Projekt OÜ (pankrotis) (registrikood 12309116), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Epp Lumiste ja Merilin Ojasaar
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 12.01.2024 otsus osas, milles maakohus mõistis TECA Projekt OÜ-lt (pankrotis) AS-i Framm kasuks välja menetluskulude hüvitise 7625 eurot ületavas osas ja sellelt osalt arvestatud viivise. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta AS Framm nõue tühistatud osas rahuldamata.
3.Muus osas jätta Harju Maakohtu 12.01.2024 otsus muutmata, täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
4.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud TECA Project OÜ (pankrotis) kanda.
5.Mõista TECA Project OÜ-lt (pankrotis) AS Framm kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1723 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
6.2.Mõista TECA Projekt OÜ-lt (pankrotis) AS Framm kasuks välja 46 830,92 eurot, millest 23 415,46 eurot on põhinõue ja 23 415,46 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.
6.3.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TECA Projekt OÜ (pankrotis) kanda.
6.4.Mõista TECA Projekt OÜ-lt (pankrotis) AS-i Framm kasuks välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitis 9348 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS Framm (hageja) esitas 20.02.2023 Harju Maakohtule TECA Projekt OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 23 415,46 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 23 415,46 eurot.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 14.05.2021 lepingu, mille alusel müüs hageja kostjale enda valmistatud õõnespaneelid Stockholmis asuvale objektile Enköpingsvägen, Brygghuset (Brygghuseti objekt). Hageja valmistas paneelid kostja esitatud projektdokumentatsiooni alusel. Kostja kohustus kauba eest tasuma hageja väljastatud arvete alusel 30 päeva jooksul alates kauba üleandmisest. Kostja võttis kauba vastu, kuid jättis 31.05.2022 arve osaliselt ning 10.06.2022 ja 31.07.2022 arved täies ulatuses tasumata. Kostja ei ole vaidlustanud kolmes arves märgitud paneelide hinda, nende kogust ega paneelide kättesaamist. Kostja võlgneb hagejale kokku 23 415,46 eurot.
1.2.Alusetu on kostja väide, nagu oleks 14.05.2021 müügileping lõppenud hageja taganemise tõttu. Kuigi hageja saatis kostjale 29.07.2021 avalduse, milles teatas paneelide müügilepingust taganemisest Linköpingi objekti osas, jätkas ta samal ajal paneelide tootmist Brygghuseti objekti tarbeks, lähtudes 14.05.2021 müügilepingu aluseks olnud hinnapakkumisest ja projektdokumentatsioonist. See näitab, et hageja võttis taganemisavalduse tagasi ja kostja nõustus sellega. Seega kehtivad pooltevahelisele suhtele 14.05.2021 müügilepingu tingimused.
1.3.Sõltumata sellest, kas hageja taganemine Brygghuseti objekti suhtes kehtib või mitte, jätkasid pooled selle objekti osas koostööd. Pooled pidasid 2021. a augustis kirjavahetust nimetatud objektile paneelide müügilepingu sõlmimiseks. Hageja edastas kostjale 02.08.2021
2-23-2880 pakkumuse, mille kostja heaks kiitis. Seejärel saatis hageja 03.08.2021 ja 06.08.2021 kostjale allkirjastamiseks lepingu projekti. Selle põhitingimused (sh viivisemäär, puudustest teavitamise kord) sarnanesid 14.05.2021 lepinguga ning kostja tasus ettemakse. Seega saavutasid pooled 2021. a augustis kokkuleppe paneelide tarnimiseks 14.05.2021 lepinguga sarnastel tingimustel. Lisaks kinnitab poolte tahet 14.05.2021 lepingu täitmist jätkata 2022. a augustis toimunud kirjavahetus. Juhul kui 14.05.2021 lepingu jätkumine on välistatud, sõlmisid pooled 2021. a augustis uue lepingu, mille põhitingimused on identsed 14.05.2021 lepinguga.
1.4.Kostja väide, justkui oleks hageja valmistanud paneelid puudustega, on ebaõige. Hageja ei vastuta võimalike puuduste eest, kuna ta valmistas paneelid kostja esitatud alusdokumentatsiooni järgi ja tegi neisse avad kostja jooniste alusel. Kuna kostja võttis paneelid vastu, peab tema tõendama, et tooted on puudustega. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusalustel arvetel märgitud paneelid on puudustega. Kostja 27.02.2022 e-kiri ei tõenda puuduste olemasolu, sest selle põhjal ei ole võimalik järeldada ega tuvastada, et tehnilised avad ei vasta tootejoonistele.
1.5.Kuna kostja ei ole hagejat puudustest õigeaegselt teavitanud, on ta kaotanud õiguse väidetavatele puudustele tugineda. Kostja käsitab paneelide puudusena seda, et avad ei ole tellitud mõõdus või asukohas. Kuna avade suurus ja asukoht on silmaga nähtavad, ei ole tegemist varjatud puudusega. Kostja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik pidanuks puudused tuvastama tavapärase ülevaatuse käigus. Kuivõrd paneelid valmistati kostja enda jooniste alusel, oli tal väga lihtne kontrollida, kas toodetesse tehtud avad vastavad joonistele. Tooted anti kostjale üle ajavahemikus 24.05.2022–14.07.2022. Seega tulnuks puudused avastada kohe paneelide vastuvõtmisel või hiljemalt nädala jooksul pärast paneelide üleandmist. Lepingust tulenevalt oli kostjal kohustus teavitada puudustest hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates kauba üleandmisest, kuid esimese e-kirja pretensiooniga saatis ta alles 22.07.2022 – seega pärast lepingus sätestatud tähtaja möödumist. Isegi kui lähtuda seaduses sätestatud mõistliku aja kriteeriumist, ei ole teavitamine toimunud õigeaegselt. Lisaks ei saatnud kostja teadet poolte vahel kokku lepitud e-posti aadressile.
1.6.Kostja ei saa puudustele tugineda ka sellepärast, et ta ei ole neid piisavalt kirjeldanud. Kostja 2021. a kirjad väidetavate puuduste kohta ei oma tähtsust, kuna praegune vaidlus on seotud 2022. a tarnitud paneelidega. Kostja ei kirjelda 22.07.2022 e-kirjas puudusi ning sellest ei selgu, millistel paneelidel millised puudused esinevad. Hageja müüs kostjale 240 unikaalse numbriga betoonelementi, mistõttu oli kostjal igati võimalik kirjeldada puudusi konkreetsete toodete kaupa.
1.7.Hagejal on õigus nõuda tasumata summalt viivist 14.05.2021 lepingus kokkulepitud määras 0,5% päevas. Isegi kui asuda seisukohale, et 14.05.2021 leping on lõppenud, sõlmisid pooled uue lepingu varasemaga identsetel tingimustel, sh viivisemäära osas. Alternatiivselt on hagejal õigus nõuda 0,5% viivist päevas vastavalt poolte vahel väljakujunenud praktikale. Alternatiivselt nõuab hageja võlgnevatavalt suumalt viivist seaduses sätestatud määras.
1.8.Kostja kahjunõue on alusetu ning tasaarvestuse avaldus on tagajärjetu. Kostja ei ole väitnud, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud. Müügilepingu rikkumise korral on ostjal esmajoones õigus nõuda asja parandamist või asendamist. Kahju hüvitamise nõue tekib ostjal alles siis, kui müüja keeldub alusetult asja lepingutingimustega vastavusse viimast. Kuna kostja ei ole määranud hagejale tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ega toodete asendamiseks,
2-23-2880 ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Samuti on ebaõige kostja väide, et hageja ei pidanud varasema praktika kohaselt puudusi kõrvaldama. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kostja väitel tegeles puuduste kõrvaldamisega ettevõte C-Element AB, kes väljastas talle tööde eest arved. Nimetatud arved ei tõenda kahju tekkimist. Arvetel märgitud andmed on vastuolus kostja enda väidetega ning arved ei seondu hageja tarnitud toodete väidetavate puuduste kõrvaldamisega. Kuivõrd kosja ja C-Element AB teevad koostööd, on need arved seotud nende poolte muu kokkuleppega. Kostja ei saa nõuda puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist, sest kahjusumma on ebamõistlikult suur. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda
2.1.Pooled allkirjastasid 14.05.2021 lepingu, mille kohaselt müüs hageja kostjale viimase esitatud projektdokumentatsioonile vastavaid õõnespaneele. Hageja taganes 29.07.2021 avaldusega eelnimetatud lepingust. Kuigi kostja ostis hagejalt paneele ka pärast taganemisavaldust, ei toimunud see enam 14.05.2021 lepingu alusel. Ainuüksi asjaolu, et kostja jätkas paneelide ostmist, ei tõenda poolte tahet 14.05.2021 lepingu täitmist jätkata. Taganemise tõttu ei kohaldu pooltevahelisele õigussuhtele varasemas lepingus sätestatud tingimused (sh viivisemäär ja puudustest teavitamise tähtajad).
2.2.Asjakohatu on hageja käsitlus, et poolte ühiseks tahteks oli lõppenud lepingut jätkata. Pooled alustasid 2021. a augustis läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, et tarnida paneele Brygghuseti objektile. Hageja edastas kostjale lepingu projekti, tehes sellega pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Kostja vastas pakkumusele kaudse tahteavaldusega, tasudes ettemakse. Seega sõlmisid pooled uue lepingu, mitte ei jätkanud hageja poolt lõpetatud lepingu täitmist.
2.3.Hagejal puudub õigus nõuda viivist 14.05.2021 müügilepingus kokkulepitud määras, kuna leping lõppes hageja taganemise tõttu. Pooled ei ole muul viisil kokku leppinud, et hagejal oleks õigus nõuda võlgnevuselt viivist 0,5% päevas. Hagejal puudub õigus arvestada viivist seaduses sätestatust kõrgemas määras.
2.4.Hagejal oli kohustus valmistada paneelid vastavalt kostja projektdokumentatsioonile. Vaidlusalustel arvetel märgitud tooted olid aga puudustega. Kostja teavitas hagejat 27.07.2022 kirjas, et paneelide tehnilised avad on liiga suured või asuvad valedes kohtades. Samuti esines probleeme drenaažiavadega: paljudes kohtades oli neid ebapiisavalt või olid need vales mõõdus. Kostja lisas 27.07.2022 kirjale hüperlingi dokumentidele, mis sisaldasid puudustega õõnespaneelide numbreid. Kostja teavitas 09.08.2022 kirjaga hagejat, et paneelid ei vasta tootejoonistele, kuna avad paiknevad üksnes paneelide otstes ning puuduvad 16 mm läbimõõduga (D16) drenaažiavad. Hageja ei ole tõendanud,et paneelide avad vastavad joonistel märgitud mõõtudele ja asukohtadele.
2.5.Kostja teavitas hagejat puudustest mõistliku aja jooksul. Kuna 14.05.2021 leping oli lõppenud, ei olnud kostjal kohustust teavitada hagejat puudustest lepingus sätestatud viie tööpäeva jooksul. Lisaks on hageja nõustunud, et kostja teatab puudustest e-kirja teel.
2.6.Hageja ei reageerinud kostja ettepanekule puudused kõrvaldada. Poolte vahel oli välja kujunenud tava, mille kohaselt kõrvaldas kostja ise tootel esinevad puudused ning tasaarvestas seejärel puuduste kõrvaldamise kulud hageja viimaste arvetega. Esmalt kandis kostja vaidlusalustel paneelidel esinevate puuduste kõrvaldamise kulusid 9416 euro ulatuses,
2-23-2880 millest hageja oli nõus hüvitama 3200 eurot. Seejärel kandis kostja täiendavaid kulusid: kostja korraldusel kõrvaldas puudused C-Element AB, kes väljastas kostjale 2022. a arveid kokku 35 000 euro ulatuses. Kostja teavitas hagejat 31.08.2022 kirjaga oma kulude hüvitamise nõudest ja tegi ettepaneku tasaarvestada vaidlusalustest arvetest tulenev hageja tasunõue oma nõudega hageja vastu. Juhul kui kohus leiab, et kostja kiri ei ole käsitatav tasaarvestuse avaldusena, esitab kostja menetlusliku tasaarvestuse avalduse. Hageja nõue on kostja tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 12.01.2024 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 23 415,46 eurot ja viivise 23 415,46 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7722,72 eurot koos kohustusega tasuda sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud: – hageja tarnis kostja objektile Rootsis betoonist õõnespaneele, millised olid valmistatud kostja projektdokumentatsiooni alusel; – hageja esitas paneelide eest kostjale kolm vaidlusalust arvet, millest ühe jättis kostja osaliselt ning kaks täielikult tasumata; – poolte vahel on olnud pikaajaline koostöö ning varem on neil olnud mitmeid kirjalikke lepinguid.
3.2.Pooled sõlmisid 14.05.2021 müügilepingu hageja valmistatavate betoonvalmistoodete müügiks kostja objektile „Enköpingsvägen Stora Ursvik, Stockholm“. Lepingule on lisatud hinnapakkumine 21H0357189. Hageja esitas 29.07.2021 kostjale müügilepingust taganemise avalduse. Hageja ei ole tõendanud, et ta võttis taganemisavalduse tagasi.
3.3.Pooled alustasid 2021. a augustis läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks. Seega ei pidanud pooled ise eelmist lepingut enam kehtivaks ja soovisid sõlmida uue lepingu. Poolte varasemast praktikast nähtub, et pooled sõlmisid iga uue projekti jaoks uue lepingu. Seega ei saanud pooled uue objekti puhul jätkata koostööd eelmise lepingu alusel.
3.4.Hageja saatis 2021. a augustis kostjale hinnapakkumise, mis viimasele sobis. Seejärel saatis hageja kostjale 03.08.2021 lepingu projekti ülevaatamiseks ning 06.08.2021 parandustega lepingu projekti. Hageja saatis kostjale ettemaksuarve ning küsis, kas lepingu punktid olid kostjale sobivad. Kostja omakorda tasus arve ning soovis lepingus muuta tingimust, mille kohaselt saadaks hageja kostjale kord kuus arveid 30.-ndal kuupäeval. Samuti soovis kostja muuta lepingu punkte 8.2 ja 8.3. Kostja ei soovinud muid muudatusettepanekuid teha. Maakohus leidis, et hageja tegi kostjale hinnapakkumise ja saatis lepingu tingimused, millistega kostja nõustus ning tasus ettemaksuarve. Kostja tegudest, st tarnegraafiku kokkuleppimisest ja ettemaksu tasumisest saab järeldada nõustumist hageja lepingutingimuste pakkumisega. Seadusest ei tulene, et lepingus ja selle tingimustes tuleb kirjalikult kokku leppida. Kohtu hinnangul sõlmisid pooled kirjalikult taasesitatavas vormis lepingu nendel tingimustel, millised esitas hageja oma pakkumises, koos kostja muudatusettepanekutega.
3.5.Hageja saadetud lepingu projektist nähtub, et selle alusel pidi hageja valmistama kostjale betoontooteid kostja objektile Rootsis. Hageja pidi valmistama tooted vastavalt kostja esitatud projektdokumentatsioonile. Toodete üleandmine pidi toimuma vastavalt tarnegraafikule.
2-23-2880 Toodete vastuvõtmine pidi toimuma kvaliteedi järgi vastavalt vastuvõtmisel toimuva ülevaatuse tulemustele. Tooted loetakse koguseliselt ja kvaliteedi järgi objektil vastu võetuks ja tarne kohaselt teostatuks, kui tooted on tarnitud lepingu kohaselt ning ostja on saatedokumendil kinnitanud nende vastuvõtmist. Ostja kohustub vastuvõtul teostava visuaalse vaatluse teel mitteilmnevatest võimalikest puudustest informeerima müüjat viie tööpäeva jooksul puuduste avastamisest e-posti teel aadressile XXX. Ostja kaotab õiguse viidata müüdud asja puudustele, kui ta ei teata müüjale avastatud puudustest lepingus määratud aja jooksul pärast seda, kui need puudused avastati või võisid olla ostja poolt avastatud. Lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel kohustus ostja tasuma viivist 0,5% viivitatud summalt iga päeva eest. Maakohus leidis, et eelviidatud tingimustega leppisid pooled kokku selles, kuidas toimub toodete valmistamine, üleandmine ja vastuvõtmine ning kuidas ja millisel viisil peab kostja puudustest teavitama. Samuti lepiti kokku, kuidas tuleb tooted tarnida ning milline on viivisemäär juhul, kui kostja ei tasu esitatud arveid tähtaegselt . Kuna pooled saavutasid kokkuleppe viivise määra osas, ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas sama viivise määr oli kantud kolmele vaidlusalusele arvele või mitte.
3.6.Maakohus ei nõustunud kostja väitega, et tema e-kirjas väljendus olulisi muudatusi sisaldav vastus. Kostja soovis vaid mõne üksiku lepingutingimuse muutmist. Kostja ettepanek mõne üksiku tingimuste muutmiseks oli hinnatav nõustumisega hageja pakkumusele.
3.7.Maakohus leidis, et pooltevaheline leping vastab töövõtulepingu tunnustele. Hageja on tõendanud, et lepingu alusel toodetud paneelid olid kostjale üle antud ning kostja oli paneelid märkusteta vastu võtnud. Pooled ei vaidle, et kostjal tuli hagejale paneelide eest tasuda kokkulepitud tasu. Hageja nõue kostja vastu tasuda põhivõlg 23 415,46 eurot on muutunud sissenõutavaks. Hagejal on õigus nõuda ka viivist.
3.8.Kuna hageja tõendas, et kostja oli tooted vastu võtnud, tuleb eeldada, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama kostja. Pooled ei vaidle, et hageja valmistatud paneelid pidid olema kooskõlas kostja projektdokumentatsiooni ning teostusjoonistega. Pooled ei vaidle ja kohtule esitatud dokumendid tõendavad, et pooled sõlmisid lepingu oma majandus- ja kutsetegevuses. Selleks, et tellija saaks töös esinevatele puudustele tugineda, peab ta nendest õigeaegselt teatama ja puudusi täpselt kirjeldama. Samas peab tellija puuduste esinemisel nõudma töövõtjalt töö parandamist või uue tegemist. Alles siis, kui töövõtja ise tööd ei paranda, saab tellija töö ise parandada või lasta parandada ning esitada töövõtja vastu kulude hüvitamise nõude. Maakohtu hinnangul ei ole kostja tellijana järginud lepingus toodud tähtaega puudustest teavitamiseks. Kuna kostja võttis paneelid vastu, toimus lepingu p 4.4 järgi nende vastuvõtmine kvaliteedi osas. Kostja pidi lepingu alusel teostama vastuvõtmisel koheselt visuaalse ülevaatuse ja teatama puudustest viie tööpäeva jooksul või teatama muul viisil ilmnenud puudustest viie tööpäeva jooksul. Vaidlus puudub, et kostja ei teavitanud hagejat puudustest viie tööpäeva jooksul alates toodete vastuvõtmisest. Kostja ei ole puudustest teavitanud ka mõistliku aja jooksul. Kostja 2021. a e-kirjad hagejale ei tõenda, et kostja oleks teavitanud hagejat 2022. a valminud paneelidel tuvastatud puudustest.
3.9.Kostja saatis 27.07.2022 hageja töötajale e-kirja, milles teatas, et tehnilised avad õõnespaneelides on liiga suured või valedes kohtades. Samuti oli e-kirja kohaselt probleeme drenaažiavadega, sest paljudes kohtades ei olnud neid piisavalt või need olid vales mõõdus. Ekirjas oli link, mille kaudu pidid olema kättesaadavad õõnespaneelide numbrid ja fotod. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, mis fotodelt pidi nähtuma.
2-23-2880 Maakohus märkis, et kuigi 27.07.2022 e-kiri puudutas vaidlusaluseid paneele, ei ole kostja tõendanud ega väitnud, et ta oleks hagejat teavitanud vaidlusalustes paneelides esinenud puudustest varem. Kostja ei järginud puudustest teavitamisel lepingus ettenähtud tähtaegu. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millisel moel ja millal puudused tuvastati, millest tulenevalt ei saa ka järeldada, et kostja juuli lõpus saadetud teavitust saaks lugeda mõistliku aja jooksul saadetud teavituseks. Samuti ei saa e-kirjast järeldada, et kostja oleks selgitanud piisavalt täpselt, millised paneelid ei olnud kooskõlas kostja koostatud projektjoonistega. Hageja ei pidanud hakkama ise fotodest otsima, milles seisnevad väidetud puudused. Kostja 27.07.2022 kirjast nähtub, et kostja ei nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist ega andnud talle selleks täiendavat tähtaega. 2022. a augustis–oktoobris toimunud kirjavahetuses andis kostja teada, et ta kandis kulusid puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja ei andnud hagejale võimalust tulla ise puudusi kõrvaldama ega selginud, milles puudused seisnevad. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kujunenud praktika, mille kohaselt kostja ei pidanudki nõudma hagejalt puuduste kõrvaldamist, vaid kostja kõrvaldas puudused ise ja esitas hagejale arve.
3.10.Kostja esitas talle tekkinud kahju tõendamiseks C-Element AB 2022. a augustis, oktoobris ja novembris väljastatud arved. Maakohus leidis, et arvetest ei nähtu, milliste tööde eest on need esitatud. Kostja esitas C-Element AB 28.06.2022 ja 25.11.2022 selgitused teostatud tööde kohta. Maakohtu hinnangul tõendavad kostja dokumendid täiendavate kulude kandmist seoses paneelidesse aukude tegemise või avade suuruse muutmisega. Kostja tõenditest ei saa aga järeldada, kas puudusi kõrvaldati hageja tarnitud paneelides. Sõltumata eeltoodust ei saa kostja nõuda hagejalt paneelides esinevate puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist, sest kahju hüvitamise nõude eeldused on täitmata. Kostja ei ole nõuetekohaselt ja õigeaegselt teavitanud paneelides esinenud puudustest ega nõudnud hagejalt puuduste kõrvaldamist. Seega minetas kostja õiguse nõuda hagejalt kahju hüvitamist puuduste kõrvaldamise kulude ulatuses. Maakohus luges kostja tasaarvestuse avalduse tagajärjetuks ning selle esitamine ei lõpetanud hageja nõuet.
3.11.Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Hageja põhjendatud menetluskulud on 7722,72 eurot (lepingulise esindaja kulu 6302,72 eurot (32 tundi × keskmine tunnitasu 196,96 eurot) + riigilõiv 1400 eurot + dokumentaalse tõendi saamise kulu 20 eurot). Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt tegi maakohus üllatusliku otsuse, kuivõrd kvalifitseeris pooltevahelise müügilepingu eelnevalt pooltega arutamata ümber töövõtulepinguks. Kuna pooled olid lepingut käsitlenud müügilepinguna, puudus neil võimalus avaldada uue kvalifikatsiooni osas arvamust. Maakohtu üllatuslik õiguslik kvalifikatsioon asetas pooled uude menetluslikku olukorda, sest lepingu liigist sõltus poolte tõendamiskoormus.
4.2.Kostja esitas tõendid, et tarnitud paneelid olid puudustega. Maakohus asus aga seisukohale, et kohus ei saa ilma eriteadmisteta tuvastada, millised puudused peaksid fotodelt nähtuma, ning kostja ei ole seda ka selgitanud. Maakohus ei juhtinud kostja tähelepanu vajadusele kaasata eriteadmistega isik, kes fotodel olevaid puudusi selgitaks. Seeläbi on maakohus rikkunud selgitamiskohustust.
2-23-2880
4.3.Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja peab saatma puuduste teavitusi e-posti aadressile XXX viie tööpäeva jooksul. Kuivõrd 14.05.2021 sõlmitud leping enam ei kehtinud ning uut lepingut ei allkirjastatud, ei olnud kostjal kohustust teavitada puudustest viie tööpäeva jooksul, vaid ta võis seda teha seadusest tuleneva mõistliku aja jooksul. Alternatiivselt on kostja väitnud, et isegi juhul, kui kirjalik leping kehtis, muutsid pooled teavitamise kokkulepet selliselt, et kostja võis edastada fotodega teavituse e-posti teel otse hageja töötaja Qle. Paljasõnaline on hageja väide, justkui poleks kostja 27.07.2022 kirjas sisaldunud hüperlink avanenud.
4.4.Maakohus on rikkunud tõendite hindamise kohustust, asudes seisukohale, nagu poleks kostja tõendanud paneelidel esinevaid puudusi ega nendest teavitamist. Hageja oli teadlik paneelide puudustest ja ebakvaliteetsusest ega ei vaielnud puuduste olemasolule või oma vastutusele vastu. Enne kohtumenetlust oli küsimus üksnes rahasummas, mida hageja oli valmis puudustega seotud tööde eest kostjale hüvitama.
4.5.Kostja ja hageja vahel oli välja kujunenud praktika, mille kohaselt kõrvaldas kostja puudused ning seejärel tasaarvestati sellega seotud kulud. Pooled olid sõlminud lepinguid juba enne vaidlusalust lepingut. Ka varasemate lepingute raames teavitas kostja hagejat puudustest ning edastas pärast nende kõrvaldamist vastava arve. Tasaarvestuse tulemusena tasus kostja hagejale parandustööde maksumuse võrra vähem, kusjuures hageja ei ole sellist praktikat vaidlustanud. Seetõttu eeldas kostja, et varasem praktika jätkub ka 2021. a augustis sõlmitud lepingu alusel.
4.6.Maakohus on ebaõigesti tuvastanud poolte kokkuleppe viivisemäära osas. Isegi kui nõustuda kohtu järeldusega, et leping sõlmiti hageja tüüptingimuste ja kostja täiendusettepanekute alusel, pidanuks kohus möönma, et tegemist oli tüüptingimustel sõlmitud lepinguga. Kostja hinnangul on viivisemäära sätestav punkt tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav. Seetõttu on viivise väljamõistmine lepingus märgitud määras põhjendamatu. Maakohus jättis aga viivisemäära kui tüüptingimuse kehtivuse kontrollimata.
4.7.Maakohus on jätnud kostja tasaarvestuse ebaõigesti tähelepanuta. Kohus tuvastas küll õigesti, et hageja ei tarninud paneele vastavalt kostja joonistele, mis tähendab, et hageja on tekitanud kostjale kahju, mida kostja saab hageja nõudega tasaarvestada. Maakohus asus aga ebaõigele seisukohale, justkui olnuks kostjal kohustus teavitada puudustest viie tööpäeva jooksul. Seega on väär ka kohtu järeldus, nagu oleks kostja minetanud puudustele tuginemise õiguse. Isegi kui nõustuda maakohtuga, et poolte vahel selline teavitamise kokkulepe eksisteeris, pidanuks kohus omal algatusel kontrollima, ega see kokkulepe ei ole tüüptingimusena tühine, kuna see piirab ebamõistlikult kostja võimalust tugineda lepingurikkumisele.
4.8.Maakohus ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramisel rakendanud uurimispõhimõtet. Õigusabikulude suuruse määramisel lähtus maakohus ebaõigesti hageja lepinguliste esindajate tunnitasude aritmeetilisest keskmisest. Kohus on jätnud tuvastamata, millise esindaja tehtud toimingud ja millises ulatuses (ehk millise tunnitasuga) olid põhjendatud. Üks hageja esindajatest osutas õigusabi tunnitasuga 240 eurot, mis on ebamõistlikult kõrge. Lisaks on hageja esindajate esitatud ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
2-23-2880
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7625 eurot ületavas osas ja sellelt osalt arvestatud viivise. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2), millega jätab hageja nõue tühistatud osas rahuldamata. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata, täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.
7.Ringkonnakohus võtab vaidlust lahendades TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi aluseks maakohtu tuvastatud faktilised asjaolud (ülal p 3.1), kuna pooled ei ole neid vaidlustanud.
8.Ringkonnakohus käsitleb esmalt pooltevahelist õigussuhet (A), seejärel hageja tasunõuet (B) ning kostja vastuväiteid hageja tasunõudele (C). A
9.Hageja esitas hagiavalduses kostja vastu tasunõude, tuginedes 14.05.2021 müügilepinguna pealkirjastatud lepingule (I kd, tl 4–7). Hageja taganes 29.07.2021 avaldusega 14.05.2021 lepingust (I kd, tl 40-41). Maakohus märkis, et 2021. a augustis alustasid pooled läbirääkimisi uue lepingu sõlmimiseks, kuivõrd nad ei pidanud eelmist lepingut enam kehtivaks. Maakohus järeldas õigesti, et 14.05.2021 leping on hageja taganemise tõttu lõppenud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses seda maakohtu järeldust vaidlustanud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et 14.05.2021 leping on lõppenud, ja kolleegium võtab selle asjaolu oma lahendi aluseks.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled sõlmisid 2021. a augustis uue lepingu. Seda kinnitavad järgmised asjaolud.
10.1.Hageja edastas 03.08.2021 e-kirjaga kostjale hinnapakkumise, mille sobivust kostja samal päeval saadetud kirjaga kinnitas, lisades manusesse tarnegraafiku (I kd, tl 139). Hageja saatis 03.08.2021 kostjale ülevaatamiseks müügilepinguna pealkirjastatud lepingu projekti (I kd, tl 140–143).
10.2.Hageja saatis kostjale 06.08.2021 muudatustega lepingu projekti uue versiooni (I kd, tl 144–148). Asja materjalidest nähtuvalt tehti need muudatused kostja soovil. Võrreldes varasema (03.08.2021) projektiga oli hilisemas (06.08.2021) projektis tehtud järgmised muudatused: hilisema projekti kohaselt oli kahe esimese arve tasumise tähtaeg 45 päeva ja ülejäänud arvetel 30 päeva (06.08.2021 projekti p 6.3), samas kui varasema projekti järgi pidi kostja kauba eest tasuma 14 päeva jooksul pärast toodete üleandmist (03.08.2021 projekti p 6.2); hilisemas projektis muudeti 20 000 euro suuruse ettemakse tasumise tähtaega: varasema projekti järgi pidi see olema laekunud 09.08.2021 (03.08.2021 projekti p 6.2.1), hilisema versiooni kohaselt oli ettemakse tasumise tähtaeg 11.08.2021 (06.08.2021 projekti p 6.3.1); hilisema projekti järgi sai kostja õiguse leping korraliselt üles öelda (06.08.2021 projekti p 8.2); kostjal ei olnud sellist õigust varasema projekti järgi.
2-23-2880
10.3.Hageja saatis 10.08.2021 kostjale ettemaksuarve ja uuris, kas lepingu punktid on kostjale sobivad (I kd, tl 42). Kostja vastas sellele 11.08.2021 kirjaga, milles edastas arve tasumist kinnitava maksekorralduse ning avaldas soovi muuta lepingutingimust, mille kohaselt saadaks hageja talle arveid kord kuus (iga kuu 30. kuupäeval). Lisaks soovis kostja muuta lepingu punkte 8.2 ja 8.3 (I kd, tl 43).
10.4.Ringkonnakohus leiab, et 03.08.2021 hinnapakkumise ning 03.08.2021 ja 06.08.2021 lepingu projektide edastamisega tegi hageja VÕS § 9 lg 1 tähenduses pakkumuse lepingu sõlmimiseks. Kostja, kinnitades 03.08.2021 hinnapakkumise sobivust, viies 03.08.2021 lepingu projekti muudatusi ning tasudes 06.08.2021 lepingu projektis märgitud kuupäevaks ettemakse, andis VÕS § 9 lg 2 alusel nõustumuse lepingu sõlmimiseks 06.08.2021 projektis (sisaldab kostja muudatusettepanekuid) märgitud tingimustel. Leping loetakse sõlmituks alates 10.08.2021, kui hagejal oli mõistlik võimalus teada saada, et kostja tasus ettemakse.
10.5.Kostja väitel ei sõlminud pooled lepingut, mis annaks hagejale õiguse nõuda võlgnevuselt viivist 0,5% päevas. Kolleegium märgib, et 06.08.2021 lepingu projekti p 6.6.3 kohaselt kohustub kostja lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel tasuma hagejale viivist/ leppetrahvi 0,5% päevas (I kd, tl 145–148). Kuna pooled sõlmisid lepingu 06.08.2021 projektis märgitud tingimustel, leppisid nad kokku ka hageja õiguses nõuda võlgnevuselt viivist 0,5% päevas.
11.Kostja väitel sisaldas tema 06.08.2021 saadetud nõustumus algse lepinguga võrreldes olulisi muudatusi (nt kostja soovis muuta maksetingimusi, lepingu lõpetamise vastutust jms). Kostja hinnangul tuleb tema ettepanekuid käsitada VÕS § 21 lg 1 tähenduses uue pakkumusena, millega hageja aga ei nõustunud. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei teinud hageja pakkumusega võrreldes olulisi muudatusi. Otsuse p-s 10.2 on välja toodud kostja ettepanekul 06.08.2021 lepingu projektis tehtud muudatused, mis on 03.08.2021 projektiga võrreldes ebaolulised. Kostja soovis muuta vaid mõnda üksikut lepingutingimust, millega hageja ka nõustus, kajastades vastavaid muudatusi 06.08.2021 projektis. Mõlema projekti põhitingimused jäid samaks.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi poolte vahel sõlmitud leping kannab pealkirja „Müügileping“, vastab see olemuselt töövõtulepingu tunnustele. Töövõtu- ja müügilepingu eristamist võimaldav tõlgendusreegel sisaldub VÕS § 208 lg-s 2, mis sätestab, et käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
12.1.10.08.2021 lepingu eesmärk on pooltevaheliste suhete reguleerimine (p 1.1). Lepinguga sätestatakse hageja valmistatavate betoonvalmistoodete valmistamise ja müügi tingimused kostjale (p 2.1). Lepingu kohaselt esitab kostja hinnapakkumise aluseks olnud projektdokumentatsiooni (saadud 10.03.2021) kohase spetsifikatsiooni ja tootejoonised toodete valmistamiseks vähemalt kümme tööpäeva enne toodete tootmisega alustamist, vastasel juhul toodab hageja tooted laotiste alusel (p 2.2). Hageja valmistab tooted vastavalt kostja esitatud projektdokumentatsioonile, arvestades lepingu p-s 2.2.1 toodud võimalikke erisusi, vastavuses normidega (p 2.3). Kostja kohustub võtma tooted vastu ning tasuma valmistatud toodete eest lepinguga ette nähtud ulatuses ja korras (p 3.1).
2-23-2880
12.2.Lepingust nähtub ning pooled ei vaidle selle üle, et hageja kohustus valmistama kostjale paneelid tema esitatud projektdokumentatsiooni alusel. Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja kasutas valminud paneele ehitusobjektil hoone püstitamiseks. Kostja kohustus tasuma hagejale paneelide eest. Tõlgendades lepingut VÕS § 29 alusel, asub ringkonnakohus seisukohale, et lepingulised kohustused on suunatud eelkõige teenuse osutamisele, mitte aga eseme võõrandamisele. Seda järeldust toetab asjaolu, et hageja pidi kostja dokumentatsiooni alusel valmistama paneelid, mida kostja kasutas hoone ehitamiseks. Seega oli tegemist individuaaltunnustele vastavate asjade valmistamisega ning kostja kasutas valminud paneele kindla eesmärgi saavutamiseks. Tulenevalt eeltoodust domineerib praegu valmistamiskomponent võõrandamiskomponendi üle, mistõttu on pooltevahelise lepingu puhul tegemist töövõtulepinguga.
13.Kostja väitel on maakohtu otsus õigusvastane, kuna kohus ei arutanud pooltega õigussuhte kvalifitseerimist töövõtuks, rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 1. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ja leiab, et maakohus rikkus TsMS § 393 lg 1 p-e 1 ja 3 ja § 436 lg-t 1, kui ei arutanud pooltega nendevahelise suhte kvalifitseerimist töövõtulepinguks, kuid maakohtu rikkumine ei too kaasa otsuse tühistamist. Menetluslik minetus on kõrvaldatud, kuna pooled on saanud apellatsioonimenetluses oma vastuväited seoses töövõtulepingu regulatsiooniga esitada.
14.Kostja märkis apellatsioonkaebuses, et pooled ei ole uut lepingut allkirjastanud. Kuivõrd seadus ei näe töövõtulepingule ette kohustuslikku kirjalikku vormi, oli pooltel võimalus sõlmida leping ka muus vormis. Praegusel juhul sõlmisid pooled lepingu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 79). B
15.Hageja on hagiavalduses palunud mõista kostjalt välja 31.05.2022, 10.06.2022 31.07.2022 arvete (I kd, tl 17–24) alusel maksmata jäänud tasu kokku 23 415,46 eurot. Kostja jättis 10.06.2022 ja 31.07.2022 arved täies ulatuses tasumata ning 31.05.2022 arve puhul jättis ta tasumata 6987,58 eurot.
16.Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
17.10.08.2021 leping sätestab, et toodete tarne ja üleandmine kostjale toimub vastavalt kostja koostatavale ning kostja ja hageja vahel kooskõlastatavale kuupäevalise täpsusega tarnegraafikule ja lepingu tingimustele (p 4.1 esimene lause). Tooted antakse koguseliselt üle vastavalt spetsifikatsioonile (p 4.3.1) ja kvaliteedi osas vastavalt kostja poolt toodete vastuvõtmisel tehtud ülevaatuse tulemustele (p 4.3.2). Tooted loetakse kostja poolt objektil koguseliselt ja kvaliteedilt vastuvõetuks ja tarne nõuetekohaselt teostatuks, kui tooted on tarnitud lepingu p 2 kohaselt ja kostja on saatedokumendil kinnitanud nende vastuvõtmise (p 4.4). Kostja tasub toodete eest kaks esimest arvet 45 päeva ja ülejäänud arved 30 päeva jooksul pärast toodete üleandmist esitatava arve alusel (p-d 6.2 ja 6.3) (I kd, tl 145–148). Eeltoodust nähtub, et esiteks leppisid pooled kokku paneelide üleandmises vastavalt kooskõlastatud tarnegraafikule ning teiseks selles, et hageja tasunõue muutub sissenõutavaks siis, kui töö on vastu võetud või loetakse vastu võetuks.
2-23-2880
18.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kooskõlas tarnegraafikuga valmistanud kolmel vaidlusalusel arvel märgitud paneelid. Hageja esitas saatelehed arvetel märgitud toodete kostjale saatmise kohta (I kd, tl 64–75, tl 88–95). Hageja esitas 24.05.2022–27.05.2022 ning 01.06.2022–10.06.2022 koostatud saatelehed, mis tõendavad, et kostja võttis 31.05.2022 ja 10.06.2022 arvetel märgitud paneelid Brygghuseti objektil 24.05.2022–27.05.2022 ja 01.06.2022–10.06.2022 vastu (I kd, tl 185–214). Saatelehtedel olevad kostja allkirjad kinnitavad paneelide vastuvõtmist. Kostja ei ole menetluses vaidlustanud ka 31.07.2022 arvel märgitud paneelide vastuvõtmist. Seega muutus hageja tasunõue 23 415,46 eurot töö vastuvõtmisega sissenõutavaks nii VÕS § 637 lg 4 esimese lause kui ka lepingu p-de 6.2 ja 6.3 kohaselt.
19.Maakohus on VÕS § 108 lg 1 ja § 635 lg 1 alusel põhjendatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja tasu 23 415,46 eurot. Samuti on maakohus õigesti mõistnud VÕS § 113 lg 1 esimese kolmanda lause ning lepingu p 6.3.3 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt arvestatud viivise lepingus kokku lepitud määras ehk 0,5% päevas. 06.08.2021 lepingu p 6.3.3 sätestab, et lepingulise kohustuse täitmisega viivitamisel kohustub kostja tasuma hagejale viivist/leppetrahvi 0,5% päevas (I kd, tl 145–148).
20.Kostja väitel sõlmiti pooltevaheline leping tüüptingimustel. Kuna pooled ei pidanud läbirääkimisi viivisemäära osas, on kostja hinnangul viivisekokkulepe käsitatav tüüptingimusena. Arvestades, et kokkulepitud viivisemäära rakendamisel ületab viivise summa põhivõlgnevust (seadusjärgse viivisemäära puhul oleks viivis olnud 1721,78 eurot), on tegemist kostjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega, mis on seetõttu tühine.
20.1.VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
20.2.Ringkonnakohus tuvastas otsuse p-des 10.1–10.3, et lepingu sõlmimisel pidasid pooled läbirääkimisi, mille käigus edastas hageja kostjale lepingu projekti ning tegi sellesse kostja soovil muudatusi. Sõlmitud lepingus need muudatuse ka kajastuvad. Kostja ei ole veenvalt põhjendanud, et tal ei olnud võimalust ega mõtet teha ettepanekut viivisemäära muutmiseks, kuna seda ei oleks muudetud. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostjal võimalik lepingutingimuste sisu mõjutada, mistõttu ei ole 06.08.2021 lepingus sisalduv viivise kokkulepe tüüptingimus. C
21.Kostja selgitas, et vaidlusalustel arvetel märgitud paneelid olid puudustega. Ta teavitas sellest hagejat 27.07.2022 e-kirjaga, lisades, et praegu tegeletakse parandustöödega ning nende maksumus edastatakse lähiajal (I kd, tl 48). Kostja teatas 31.08.2022 e-kirjas, et puuduste kõrvaldamise maksumus on 24 416 eurot, ning tegi ettepaneku vaidlusaluste arvete tasaarvestamiseks (I kd, tl 55). Kostja avaldas 31.03.2023 menetlusdokumendis, et juhul kui 31.08.2022 e-kiri ei sisalda tasaarvestusavaldust, esitab ta menetlusliku tasaarvestusavalduse. Kostja selgitas, et puudused kõrvaldas ettevõte C-Element AB, kes esitas kostjale arveid kokku 35 000 euro ulatuses. Kuivõrd kostjal on kohustus need arved tasuda, on talle tekkinud kahju, mistõttu on tal õigus tasaarvestada puuduste kõrvaldamise maksumus (35 000 eurot) hageja tasunõudega (I kd, tl 35–38).
2-23-2880
22.Kostja heidab hagejale ette lepingu rikkumist, sest valmistatud paneelid olid puudustega. Kostja väitel lasi ta puudused kõrvaldada, mis põhjustas talle kahju, ning ta soovib oma kahju hüvitamise nõude hageja tasunõudega tasaarvestada.
23.Riigikohus on selgitanud, et kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda n-ö lõplikult üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega (RKTKo 28.10.2008, 3-2-1-80-08, p 32). Kostja ei ole määranud hagejale tähtaega töö parandamiseks, vaid on lasknud puudused kõrvaldada ning nõuab hagejalt nende kulude hüvitamist. Kostja nõude aluseks võib olla VÕS § 115 lg 1 teine alternatiiv või VÕS § 646 lg 5. Nõude lahendamisel tuleb esmalt tuvastada, kas hageja on lepingut rikkunud.
24.Hindamaks, kas töövõtja on lepingut rikkunud, tuleb kontrollida töö vastavust lepingutingimustele. Töö lepingutingimustele vastavuse kindlakstegemisel tuleb tuvastada, mis oli töö sisuks ning milline ja milliste omadustega pidi olema lepingu esemeks olev tulemus.
24.1.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja pidi paneelid valmistama kostja projektdokumentatsiooni alusel. Lepingu kohaselt esitab kostja hinnapakkumise aluseks olnud projektdokumentatsiooni (saadud 10.03.2021) kohase spetsifikatsiooni ja tootejoonised toodete valmistamiseks vähemalt kümme tööpäeva enne toodete tootmisega alustamist, vastasel juhul toodab hageja tooted laotiste alusel (p 2.2). Juhul kui õõnespaneelide tootmisel on vaja teostada avasid, lõikeid, toota nominaallaiusest (1200 mm) kitsamaid elemente jms, lähtub hageja oma tootmistehnoloogiast (p 2.2.1). Hageja valmistab tooted vastavalt kostja esitatud projektdokumentatsioonile, arvestades lepingu p-s 2.2.1 toodud võimalikke erisusi, vastavuses järgmiste normidega: EVS-EN 13369 Betoonvalmistoodete üldeeskirjad ja EVSEN 1168 Betoonvalmistooted. Õõnespaneelid (p 2.3) (I kd, tl 145–148).
24.2.Hageja selgituste kohaselt tellis kostja õõnespaneelid, millesse tehti avad vastavalt kostja tootejoonistele. Hageja esitas kostja 23.07.2021 e-kirja, millega kostja edastas hagejale paneelide tootejoonised (I kd, tl 153). Kostja koostas need joonised 05.07.2021 ja 31.08.2021 vaidlusaluse Brygghuseti objekti jaoks (I kd, tl 149–152, tõlge II kd, tl 14–17). Kuna kostja edastas joonised ligikaudu samal ajal, millal pooled pidasid läbirääkimisi ja sõlmisid lepingu, pidi hageja paneelid valmistama kostja poolt 23.07.2021 edastatud jooniste järgi.
25.Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija (RKTKo 21.06.2018, 2-16-5851/38, p 23). Ka kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kostja kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama (RKTKo 08.12.2016, 3-2-1-116-16, p 31). Kohustus tõendada töö lepingutingimustele mittevastavust ei saanud olla kostja jaoks üllatuslik. Kuivõrd hageja on kostja väite paneelide puuduste kohta vaidlustanud, lasus kostjal töö lepingutingimustele mittevastavuse tõendamise kohustus. Kostja on menetluses püüdnud töös esinevaid puudusi tõendada (nt kostja 31.03.2023 menetlusdokumendi p-d 7–13 (I kd, tl 35–38), 20.10.2023 menetlusdokumendi p-d 32–47 (I kd, tl 160–166)), mis kinnitab, et ta oli teadlik kohustusest tõendada töö lepingutingimustele mittevastavust.
26.Kostja on püüdnud töö lepingutingimustele mittevastavust tõendada hagejale 2021. a saadetud kirjadega. Kostja saatis 09.08.2021 hagejale edasi katkendi kliendi nõudest, mille kohaselt pidid tootejooniste järgi olema õõnespaneelide äärtest 60–100 cm kaugusele puuritud minimaalselt D16 mm drenaažiavad (I kd, tl 49). Kostja saatis 18.08.2021 hagejale joonisega
2-23-2880 kirja, milles selgitas, et kõigi õõnespaneelide äärtel on betoon (I kd, tl 172). Kostja saatis 03.09.2021 hagejale koos piltidega kirja, milles märkis, et objektil tuvastati mitmed asjad, mida tuleb paneelide tootjal lahendada: paneelide äärmised väljalõiked on tegemata ja mitmetes kohtades puuduvad kinnitusdetailide väljalõiked. Kostja selgitas, et see tekitab lisatööd objektil, ja palus teha parandusi, et veel tarnimata elemendid vastaksid tootejoonistele (I kd, tl 44–47). 11.11.2021 saatis kostja hagejale e-kirja, milles palus kontrollida, kas HCSpaneelides on olemas drenaažiavad, nagu on näidatud skeemil (I kd, tl 50). Ringkonnakohus leiab, et 2021. a toimunud kirjavahetus ei ole seotud vaidlusaluste paneelidega, mis tarniti kostjale ajavahemikul 2022. a mais–juulis, ning viidatud kirjad ei tõenda vaidlusaluste paneelide mittevastavust lepingutingimustele. Lisaks esitas kostja videosalvestise sellest, kuidas tema töötajad puurivad paneelidesse drenaažiauke (dtl 313). Ringkonnakohus märgib, et ei ole võimalik tuvastada ei video tegemise aega, objekti, kus see tehti, ega ka seda, kas videole jäädvustatud töid tehti vaidlusaluste paneelidega. Kostja esitatud videosalvestis ei tõenda, et vaidlusalused paneelid ei vastanud lepingutingimustele.
27.Kostja töötaja saatis 27.07.2022 hageja töötajale e-kirja, milles teatas, et tehnilised avad õõnespaneelides on liiga suured või valedes kohtades. E-kirja kohaselt esines probleeme ka drenaažiavadega: paljudes kohtades ei olnud neid piisavalt või olid need vales mõõdus. Kostja teatas, et tegeleb parandustöödega ning edastab lähiajal tööde maksumuse. Kirjas sisaldus hüperlink, mille kaudu pidid olema kättesaadavad õõnespaneelide numbrid ja fotod (I kd, tl 48). Kostja esitas kuvatõmmise selle kohta, mis pidi nähtuma 27.07.2022 e-kirjas toodud lingi avanemisel (I kd, tl 168). Kuvatõmmiselt on näha üksnes fotode nimekiri. Kostja töötaja märkis 11.10.2022 vastuses hagejale, et drenaažiavad puuduvad (I kd, tl 51).
27.1.Ringkonnakohtu hinnangul on kostja töötaja 27.07.2022 ja 11.10.2022 kirjad dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 1 mõttes, mida tuleb hinnata koos teiste tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Samas võib kostja töötaja seletuse tõendusjõud olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolel võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Kostja töötaja seletuse kaal on väiksem ka siis, kui kostja ei esita töötaja väiteid toetavaid muid tõendeid.
27.2.Kuigi kostja töötaja märgib 27.07.2022 e-kirjas, et paneelid on puudustega, ei selgu kirjast, milles seisneb paneelide mittevastavus lepingutingimustele – st millist lepingu või projektdokumentatsiooni tingimust on rikutud. Need andmed puuduvad ka 11.10.2022 kirjas. Kirjade põhjal ei ole võimalik järeldada, kas lepingutingimustele mittevastavus tuvastati vaidlusalustel paneelidel. Hageja vaidlustas kostja töötaja kirja saatmisele järgnenud kirjavahetuses paneelide mittevastavuse lepingutingimustele. Hageja töötaja teatas 31.08.2022 kirjas kostjale, et viimane ei ole esitanud ühtegi reklamatsiooni ega puudusi tõendanud (I kd, tl 51–53). Hageja avaldas ka kohtumenetluses korduvalt, et puudused on tõendamata. Kostja esitatud kuvatõmmisel kujutatud fotode nimekirja seos vaidlusaluste paneelidega ei ole tõendatud. Kostja ei ole fotosid esitanud. Kuvatõmmis ei tõenda lepingu rikkumist.
27.3.Kostja selgitas, et tema 31.03.2023 vastuse lisas 10 olevad Exceli tabelid ja lisas 11 olevad arved tõendavad puuduste olemust. Kostja 31.03.2023 menetlusdokumendi lisa 10 on tema 31.08.2022 kiri hagejale, milles ta toob välja parandustööde maksumuse (I kd, tl 55). Kirjale ei ole Exceli tabeleid lisatud. Kostja ei ole tabeleid ka hiljem esitanud, vaatamata sellele, et hageja oli 20.11.2023 menetlusdokumendis märkinud, et tabelid puuduvad. Kostja 31.03.2023 menetlusdokumendi lisa 11 on C-Element AB 24.08.2022 ja 30.11.2022 arved summaga 10 000 eurot ja 25 000 eurot (I kd, tl 56-57). 24.08.2022 arve sisu on
2-23-2880 järgmine: „Tööde tegemise tähtaeg august. Täiendavad tööd: ATA 014 & 015 + Paslad HDF plaatide kinnitamine. 30.11.2022 arve sisu on järgmine: „Tööde teostamise tähtaeg oktoober ja november. Tehtud tööd: HDF plaatide puurimine, puhastus + valuvõllid (Lapp o lag)“. Arvetel ei ole märgitud, et vaidlusalused paneelid oleksid puudustega, arvetel märgitud tööde seos vaidlusaluste paneelidega on tõendamata. Arved ei tõenda, et paneelid ei vastanud lepingutingimustele.
27.4.Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda kostja töötaja 27.07.2022 ja 11.10.2022 kirjad kostja väidet, nagu oleksid vaidlusalused paneelid puudustega. Kostja ei ole esitanud oma väite kinnitamiseks täiendavaid tõendeid. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks lepingut rikkunud. Kuna lepingu rikkumine on tõendamata, puudub vajadus käsitleda muid kahju hüvitamise nõude eeldusi (nt töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine, kahju tekkimine jne) ja poolte vastavaid väiteid. Kostja tasaarvestus on tagajärjetu ja hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu maksmist.
28.Kostja avaldas, et hageja on puudusi tunnistanud ning oli valmis kompenseerima õõnespaneelide kvaliteedi puuduseid 3200 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus ei ole kostja väidet käsitlenud. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse. Kostja hinnangul kinnitab tema väidet ajavahemikul 2022. a august–oktoober toimunud kirjavahetus: hageja töötaja kirjutas 30.08.2022 kostjale ja uuris, miks vaidlusalused arved on tasumata (I kd, tl 52 pöördel); kostja töötaja vastas 31.08.2022, et avade puurimis- ja parandustööde maksumus on kokku 9416 eurot. Trepikodades 6, 7 ja 8 ning garaažis on nimetatud tööd veel tegemata ning nende eelarve jääb 15 000 euro piiridesse, kokku 24 416 eurot. Kostja tegi ettepaneku tasaarvestada vaidlusalused arved (I kd, tl 52); hageja töötaja vastas samal päeval, et loodetavasti on reklamatsioonid esitatud õigeaegselt ja on tõendatud. Avade suuruse kohta õõnespaneelides selgitas hageja töötaja, et kui ei ole mõõdud tõestatud, siis ei ole võimalik reklamatsiooni aktsepteerida, sest ei saa tolerantse kontrollida (I kd, tl 52). Hageja töötaja saatis 31.08.2022 kostjale veel ühe kirja, selgitades, et ühtegi reklamatsiooni ei ole esitatud. Töötaja viitas lepingu p-le 4.9, mis näeb ette kostja kohustuse informeerida puudustest ja tõendada nende olemasolu (I kd, tl 51 pöördel); kostja töötaja edastas 09.09.2022 kirja, märkides järgmist: „Edastan mõned kommentaarid, mis olid varasemalt saadetud, kuid on jäänud Teil tähelepanuta: 1) 03.09.2021, 18:51 (Brygghuset. Õõnespaneelid) lisatud manusesse; 2) 27.07.2022, 19:11 (avad vales mõõdus) lisas. C informeeris Teid projekti käigus mittevastavusest (I kd, tl 51 pöördel); hageja töötaja vastas 03.10.2022 kirjaga järgmiselt: „Mail 1: Teie ei viita mingitele kuludele ning ei kooskõlasta meiega summat. Teie pöörasite meie tähelepanu probleemile, mida me lahendasime järgmisteks tarneteks. Samas, saame aru, et õõnespaneelide kvaliteet tekitas teile lisatöid. Oleme nõus kompenseerima 3200 eurot“. Kosja vastas 11.10.2022 kirjas hageja selgitusele järgmiselt: „Meie kulu on 9416 eurot“. Hageja töötaja märkis 03.10.2022 kirjas täiendavalt ka järgmist: „Mail 2: Üldiselt on tehnilised avad tehtud vastavalt meie tehnoloogiale. Antud piltidest ei ole arusaadav, et ava on valesti tehtud. Mis puudub drenaažiavasid: ehitajal on kohustus need üle käia pärast montaaži“. Kostja vastas 11.10.2022 kirjas hageja selgitusele järgmiselt: „Trepikodades 6, 7 ja 8 ning garaažis on antud tööd veel tegemata. Kui piltidest aru ei saa, siis võite tulla kohale
2-23-2880 ning veenduda selles ise. Ülekäimiseks eeldatakse avade olemasolu. Avad puuduvad“ (I kd, tl 51).
28.1.Ringkonnakohus leiab, et hageja 03.10.2022 kiri sisaldab tema kommentaare kostja kahe e-kirja kohta: esimene kommentaar puudutab kostja 03.09.2021 e-kirja (03.10.2022 kirjas tähistatud kui „mail 1“) ja teine kommentaar kostja 27.07.2022 e-kirja (03.10.2022 kirjas tähistatud kuid „mail 2“).
28.1.1.Kostja märkis 03.09.2021 kirjas, et objektil tuvastati mitu asjaolu, mida paneelide tootja peab lahendama: paneelide äärmised väljalõiked on tegemata ja mitmes kohas puuduvad kinnitusdetailide väljalõiked. Kostja selgitas, et see tekitab objektil lisatööd, ning palus teha parandusi, et veel tarnimata elemendid vastaksid tootejoonistele (I kd, tl 44–47). Ringkonnakohus märgib, et kostja 03.09.2021 e-kiri ei ole aga seotud 2022. a valminud vaidlusaluste paneelidega. Seega ei tunnistanud hageja 03.10.2022 e-kirjas vaidlusaluste paneelide puudusi ega nõustunud hüvitama vaidlusalustes paneelides esinevate väidetavate puuduste kõrvaldamise kulusid.
28.1.2.Hageja kommentaar kostja 27.07.2022 e-kirja kohta ei kinnita, et hageja oleks tunnistanud, et vaidlusalused paneelid on puudustega, või oleks nõustunud hüvitama vaidlusaluste paneelide puuduste kõrvaldamise kulusid.
29.Kostja on 31.08.2022 e-kirjas (I kd, tl 55) ning 31.03.2023 menetlusdokumendis esitanud tasaarvestuse avalduse, millega ta soovib tasaarvestada hageja tasunõude vaidlusaluste paneelide puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamise nõudega. Kostja ei ole tasaarvestuseks kasutanud puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamise nõuet, mis oleks seotud muude paneelidega, nt kostja 03.09.2021 e-kirjas märgitud paneelidega. Kuivõrd kostja ei ole hageja lepingurikkumist tõendanud, on tema vaidlusaluste paneelide puuduste kõrvaldamise kuludega seotud tasaarvestuse avaldus tagajärjetu. Seetõttu ei ole praegu oluline hageja 03.10.2022 vastuses kostja 03.09.2021 kirjale märgitu, et ta on nõus kompenseerima 3200 eurot. Kostja esitas 07.08.2026 lõplikes seisukohtades uue väite, et tal on õigus tasaarvestada hageja tasunõue ka muude kui vaidlusaluste paneelide puuduste kõrvaldamise kuludega. Kostja esitas selle väite esimest korda alles apellatsiooniastmes, mistõttu jätab ringkonnakohus selle TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel tähelepanuta. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud uut asjaolu varem esitada.
30.Kostja märgib 07.08.2026 esitatud lõplikes seisukohtades, et kui tema 20.09.2021 kiri ei puudutanud vaidlusaluseid paneele, saab seda käsitada varem tarnitud toodete garantiipuudustest teavitamisena. Hageja lepingutingimuste järgi kehtis toodetele garantii ja puudustest tuli teavitada viie päeva jooksul. Kostja väitel on tal õigus nõuda paneelide puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamist, sest hageja jättis garantiikohustuse täitmata. Kostja esitas selle väite esimest korda alles apellatsiooniastmes, mistõttu jätab ringkonnakohus selle TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel tähelepanuta. Kostja ei ole põhistanud, miks ta ei saanud uut asjaolu varem esitada.
31.Kostja väitel on maakohus rikkunud selgitamiskohustust, kuna kohus ei ole juhtinud kostja tähelepanu vajadusele kaasata eriteadmistega isik, kes selgitaks, millised puudused fotodelt nähtuvad.
2-23-2880
31.1.Kostja etteheide on seotud maakohtu otsuse p-ga 138, milles kohus märkis, et kostja 27.03.2023 saatis hagejale e-kirja koos fotodega. Sama e-kirjaga saatis kostja edasi oma 03.09.2021 e-kirja, milles teatati, et objektil avastatu kohaselt on paneelide äärmised väljalõiked tegemata ja mitmetes kohtades on väljalõiked kinnitusdetailide jaoks puudu. Kirjas oli märgitud, et see tekitab lisatööd objektil. Hagejal paluti teha parandused tootmises, et veel tarnimata elemendid vastaksid tootejoonistele (I kd, tl 44–47). Maakohus märkis, et ta ei saa ilma eriteadmisteta tuvastada, millised puudused peaksid fotodelt nähtuma ning seda ei ole kostja 27.03.2023 e-kirjas selgitatud.
31.2.Ringkonnakohus leiab, et kostja väide ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Maakohtu selgitus puudutab kostja 03.09.2021 e-kirja hagejale, mille kostja edastas 27.03.2023 kirjaga uuesti. Kostja 03.09.2021 e-kiri ei puuduta vaidlusaluseid paneele, mistõttu ei ole see praegu oluline. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
32.Maakohtu otsus jääb muutmata, mistõttu puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kostja hinnangul on hageja esindajate ajakulu ülepaisutatud, kuid kostja ei ole konkreetselt esile toonud, millises ulatuses ta hageja lepinguliste esindajate kuludega ei nõustu (millises ajamahus ja millise summa ulatuses on hageja lepinguliste esindajate toimingud kostja hinnangul põhjendamatud). Kostja on konkreetselt välja toonud vaid, et ta ei pea 15.09.2023 menetlusdokumendi koostamise ajakulu põhjendatuks.
32.1.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus hageja lepinguliste esindajate tehtud toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse ning toimingute ajakulu hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole selles osas alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Maakohtu otsuse põhjenduste napisõnalisus toimingutele kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et maakohus on jõudnud ebaõigele tulemusele menetluskulude väljamõistmise osas. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 32 tundi) on ringkonnakohtu arvates kooskõlas asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga.
32.2.Kostja hinnangul osutati hagejale õigusabi ebamõistlikult kõrge tunnitasumääraga. Hagejat on menetluses esindanud kaks lepingulist esindajat, kelle tunnitasu suurusteks on olnud vastavalt 190 eurot (käibemaksuta; Grete Lind) ja 240 eurot (käibemaksuta; Peeter Viirsalu). Ringkonnakohus märgib, et konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik
2-23-2880 tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 10). Arvestades hageja esindajate kvalifikatsiooni, vaidluse all olnud küsimusi ning sellega seoses asja keerukust ja mahukust, leiab ringkonnakohus, et tunnitasu määrasid 190 eurot (käibemaksuta) ja 240 eurot (käibemaksuta) tuleb pidada põhjendatuks ning need ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat ja kohtupraktikas põhjendatuks peetavat tasu. Sealhulgas on ringkonnakohtud varasemas praktikas pidanud põhjendatuks vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 240 eurot (käibemaksuta) (TrtRnKo 10.05.2023, 2-20-17746, p 72; TrtRnKo 18.03.2025, 2-21-9422, p 10.3; TlnRnKm 05.02.2026, 2-20-13897, p 25.4) ja ka 250 eurot (käibemaksuta) (TlnRnKo 29.10.2024, 2-2216294, p 21.3; TlnRnKo 12.12.2025, 2-24-109090, p 19).
32.3.Ringkonnakohus nõustub siiski kostjaga, et maakohus ei saanud menetluskulude kindlaksmääramisel võtta aluseks esindajate keskmist tunnitasu suurust (196,96 eurot). Riigikohus on selgitanud, et mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest, vaid menetluses tuleb välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 11 kolmas lõik). Siinsel juhul nähtub menetluskulude nimekirjast iga toimingu teinud esindaja nimi ning toimingu kohta kehtinud tunnihind. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga hageja esindajate toimingute ajakulu osas ning hageja esindajate toimingud ja tunnitasu suurused on menetluskulude nimekirjas eristatavad, saab ringkonnakohus maakohtu eksimuse ise parandada ning menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada menetluskulude nimekirjades märgitud tunnihindasid.
32.4.Maakohus on 190 euro suuruse tunnitasuga menetlustoiminguid pidanud põhjendatuks mahus 29,5 tundi, mis teeb 5605 eurot (29,5 × 190). Maakohus on 240 euro suuruse tunnitasuga toiminguid pidanud põhjendatuks mahus 2,5 tundi, mis teeb 600 eurot (2,5 × 240). Seega moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 6205 eurot (5605 + 600). Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 7625 eurot (lepingulise esindaja kulu 6205 eurot + riigilõiv 1400 eurot + dokumentaalse tõendi saamise kulu 20 eurot). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summat vähendada 97,72 euro võrra (7722,72 – 7625) ning tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 7625 eurot ületavas osas ja sellelt osalt arvestatud viivise osas.
33.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus poolte apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Asjaolu, et kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt maakohtus kindlaksmääratud hageja kulude osas, ei anna alust apellatsioonimenetluse kulude jaotust muuta.
34.Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse.
35.Hagejale on apellatsiooniastmes osutatud õigusabi 8,80 tunni ulatuses kogusummas 1723 eurot (käibemaksuta). Lisaks arvestab hageja menetluskulude hulka 3,30 euro suuruse haldustasu. Seega on hageja menetluskulud kokku 1726,30 eurot (1723 + 3,30).
36.Hagejat on apellatsiooniastmes esindanud kolm esindajat, kelle tunnitasu suuruseks on olnud 140 eurot (käibemaksuta; advokaat Grete Kruustük), 190 eurot (käibemaksuta;
2-23-2880 vandeadvokaat Grete Lind) ja 240 eurot (käibemaksuta; vandeadvokaat Peeter Viirsalu). Menetluskulude nimekirja kohaselt tegid hageja lepingulised esindaja järgmiseid toiminguid: – 13.02.2024, hageja apellatsioonkaebuse analüüs, Peeter Viirsalu, 0,40 tundi; – 15.03.2024, apellatsioonkaebusele positsioonide kujundamine, vastuse koostamine, Grete Lind, 4,70 tundi; – 18.03.2024, vastuse täiendamine, Grete Lind, 1,20 tundi; – 18.03.2024, apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine, Peeter Viirsalu, 1 tund; – 18.03.2024, apellatsioonkaebuse vastuse täiendamine, Grete Kruustük, 0,80 tundi; – 16.10.2025, kõne A. Palmitsaga seoses kohtuasja edasise menetlusega, Grete Lind, 0,20 tundi; – 05.08.2026, menetluskulude nimekirja koostamine, Grete Lind, 0,50 tundi.
36.1.TsMS § 175 lg 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Selleks peab kohus kohtuasja materjalidega tutvudes hindama, milles asja keerukus seisnes (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505, p 14). Hageja on selgitanud, et tema lepinguliste esindajate toimingud ei ole kattuvad ega dubleerivad. Kolleegium märgib, et asi on keskmisest mahukam ja keerulisem, mistõttu oli mitme esindaja kasutamine põhjendatud. Hageja esindajatel kulus apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kokku 8,10 tundi, mis arvestades apellatsioonkaebuse (9 lk), selles esitatud väidete ning vastuse mahtu (7 lk), on mõistlik ajakulu. 16.10.2025 kõne kostja pankrotihaldur A. Palmitsaga on põhjendatud toiming ja selle ajakulu on mõistlik. Ringkonnakohus palus 07.10.2025 kostja pankrotihalduril esitada seisukoht menetlusse astumise kohta. Haldur vastas 16.10.2025, et ta alustas hagejaga kompromissläbirääkimisi. Menetluskulude nimekirjast nähtub iga toimingu teinud esindaja nimi ning tunnihind.
36.2.Kohus leiab, et arvestades vaidluse asjaolusid, käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust ning kostja lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni on kostja lepinguliste esindajate tunnitasumäärad kohased ega ületa advokaadi ja vandeadvokaadi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
37.Ringkonnakohus ei pea hageja arvestatud 3,30 euro suurust haldustasu põhjendatud menetluskuluks. Hageja selgitas, et kliendilepingu kohaselt on bürool õigus kohaldada haldustasu, mille suurus on 3% õigusteenuse osutamise kogukulust. Haldustasu katab õigusteenuse osutamisega vältimatult seotud andmeturbe, andmesüsteemide haldamise, arendamise ja ajakohastamise kulud ega hõlma õigusteenuse osutamise eest arvestatavat tasu. Kolleegium on seisukohal, et kuigi toimingud, mille eest haldustasu küsitakse, on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalikud, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust konkreetses kohtuasjas. Seepärast on mõistlik eeldada, et haldustasuga seotud kulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas.
38.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskuluks apellatsioonimenetluses lepingulise esindaja tasu 1723 eurot (käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada ilma käibemaksuta.
39.Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitis kokku 9348 eurot (7625 + 1723). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4
2-23-2880 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
40.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.