M.M. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 16.10.2017. a vaideotsuse tühistamiseks ja toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tallinna Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla kohustamiseks täita 13.08.2017. a teabenõue
Menetluse alus ringkonnakohtus
M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – M.M. Vastustajad – Andmekaitse Inspektsioon ja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta M.M. määruskaebus menetlusse.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määrus muutmata, täiendades selle põhjendusi käesolevast määrusest tulenevate põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.M. esitas Tallinna Vanglale 13.08.2017 teabenõude. Tallinna Vangla keeldus 22.08.2017. a vastusega nr 2-2/17/17012-2 teabenõude täitmisest. M.M. esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 29.08.2017 vaide Tallinna Vangla 22.08.2017. a vastuse nr 2-2/17/17012-2 peale ja soovis, et AKI kohustaks Tallinna Vanglat täitma 13.08.2017. a teabenõuet. Andmekaitse Inspektsioon jättis 16.10.2017. a vaideotsusega nr 2.1.-3/17/1764 M.M. vaide rahuldamata.
2.M.M. esitas Tartu Halduskohtule 13.11.2017 kaebuse, milles taotles: 1) tuvastada, et Tallinna Vangla jättis tema teabenõude õigusvastaselt täitmata, 2) tuvastada, et AKI venitas
põhjendamatult vaidemenetlusega, 3) tühistada AKI 16.10.2017. a vaideotsus nr 2.1.-3/17/1764, 4) kohustada Tallinna Vanglat täitma 13.08.2017. a teabenõuet, 5) tunnistada vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks.
3.Tartu Halduskohus tagastas 21.12.2017. a määrusega esitatud kaebuse kohustamisnõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning ülejäänud nõuete osas kaebeõiguse puudumise tõttu. Halduskohus märkis, et tal ei ole iseenesest põhjust kahelda kaebaja poolt nõutud dokumentidele vangla poolt seatud juurdepääsupiirangu õigsuses, kuid samas ei ole halduskohtul õigust seda ka käesolevas asjas sisuliselt kontrollida, sest kaebaja ei ole läbinud VangS-st tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Asjaolu, et kaebaja otsustas pöörduda vaidega AKI poole, oli kaebaja valik ja lubatav AvTS kohaselt, kuid kinnipeetavast kaebajana kohaldub kaebaja suhtes vangistusseadusest tulenev eriregulatsioon kohustusliku kohtueelse menetluse näol. Kinnipeetava poolt vabatahtlikku vaidemenetluse läbimist ei saa lugeda täidetud eelduseks kohustamiskaebusega kohtusse pöördumiseks. Kohtu hinnangul puudus ka tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebajal ilmselgelt kaebeõigus HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt ning kaebusest ei ole samuti võimalik järeldada, kuidas saab kaebaja õigusi rikkuda AKI 16.10.2017. a vaideotsus. Kui kaebaja leiab, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused on temale põhjustanud kahju, mille hüvitamist ta soovib, siis on kaebajal võimalik esitada kahjunõue Tallinna Vanglale riigivastutuse seadust ja VangS § 11 lg-s 8 sätestatut silmas pidades ning mitterahuldava vangla otsuse korral pöörduda hüvitamiskaebusega kohtusse. Hüvitamiskaebuse lahendamise raames saab kohus tuvastada kõik tähtsust omavad asjaolud ja tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse. Halduskohus pidas põhjendamatuks ka taotlust tunnistada VangS § 11 lg 5, mis sätestab kinnipeetavale kohustusliku kohtueelse korra kaebusega halduskohtusse pöördumiseks, põhiseadusega vastuolus olevaks. Kuna kaebus kuulus tagastamisele tervikuna, jättis halduskohus läbi vaatamata muud menetluslikud taotlused.
4.M.M. esitas 10.01.2018 määruskaebuse halduskohtu 21.12.2017. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on isikul, kelle AvTS-s sätestatud õigusi rikuti, õigus esitada vaie haldusorgani kaudu AKI-le. Kui isik AKI vaideotsusega ei nõustu, võib ta kaebusega kohtusse pöörduda. Kui isik ei soovi vaidemenetlust läbida, võib ta otse kaebusega kohtusse pöörduda. Samas ei ole vaide ja kaebuse esitamine vanglas igaühe õigus, vaid üksnes nende õigus, kes jõuavad kirjatarbeid osta. Seadus peaks kohustama vanglaid andma kinnipeetavatele tasuta kõik vajalik vaide ja kaebuse koostamiseks, st paberit ja kirjutusvahendi vastavalt vajadusele. Seepärast tuleks vangla sisekorraeeskiri tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna VsKE ei sätesta kinnipeetavatele tasuta kirjatarvete jagamise kohustust. Määruskaebuse esitaja arvates tagastas halduskohus tema kaebuse ebaõigesti, sest vangla keeldub selliseid vaideid menetlemast ja pädevale haldusorganile esitamast. AKI aga esitas teadlikult menetlust takistavaid põhjendamatuid taotlusi ja jättis lõpuks asja sisuliselt menetlemata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
Käesolevas asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Seega võtab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse. Kuna käesolevas asjas on vaidluse all esitatud kaebuse tagastamise õiguspärasuse küsimus, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida määruskaebuse lahendamiseks vastustajate seisukohta.
6.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 21.12.2017. a määruse tühistamiseks, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks täiendada halduskohtu määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et halduskohtu 21.12.2017. a määruse põhjendav osa on oma ülesehituselt ja sisult üsna raskesti jälgitav ning sisaldab olulises osas ka selliseid põhjendusi, mis tegelikult olukorras, kus kohus otsustab kaebuse tagastada kaebeõiguse puudumise ja kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, ei ole ilmselgelt asjakohased. Samas on tühistamis- ja tuvastamisnõuete osas kaebuse tagastamise põhjendused väga raskesti jälgitavad ja suhteliselt napid. Aga nagu juba märgitud, ei anna need minetused veel alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruse põhjendava osa p-des 9 ja 13 välja tooduga, et kohustamisnõude osas (kohustada Tallinna Vanglat täitma 13.08.2017. a teabenõuet) on kaebajal läbimata VangS § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne kord, mistõttu kohustamisnõude osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (kuigi konkreetselt sellele sättele halduskohus oma määruses ei viita). Sellele, et AKI menetlust ei saa samastada VangS § 11 lg-s 5 nõutud kohustusliku kohtueelse menetlusega ja asjaolule, et kui kinnipeetav ei ole vangla keeldumise, s. h teabenõude täitmisest keeldumise, peale esitanud vaiet vanglateenistusele, puudub tal alus halduskohtusse kohustamiskaebusega pöördumiseks, viitas ringkonnakohus ka oma varasemas määruses haldusasjas nr 3-17-1781. Kuna ka viimatimainitud asjas oli kaebajaks M.M. , siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohustamiskaebuse esitamise eelduseks oleva kohustusliku kohtueelse korra küsimusel pikemalt peatuda.
9.Kaebuses esitatud tuvastamisnõuetes palus M.M. halduskohtul tuvastada, et Tallinna Vangla jättis tema 13.08.2017. a teabenõude õigusvastaselt täitmata ning et AKI venitas põhjendamatult vaidemenetluse läbiviimisega. Halduskohtu vaidlustatud määruses viidatakse tuvastamisnõuete osas HKMS § 45 lg-le 2 ja §-le 121 lg 2 p-le 1 ning leitakse sisuliselt, et nende tuvastamisnõuete esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus. Halduskohtu sellise järeldusega tuleb nõustuda, kuna Tallinna Vangla vastu suunatud tuvastamiskaebuse asemel oleks kaebaja pidanud pöörduma esmalt kohustamisvaidega Tallinna Vangla poole ja juhul, kui vaie oleks jäetud rahuldamata, oleks ta saanud pöörduda kohustamiskaebusega halduskohtu poole, s. o vanglale teabenõude esitamisega seotud õiguste kaitseks olid kaebajal olemas tõhusamad vahendid, kui keeldumise vaidlustamine eraldiseisva tuvastamisnõudega. Kuna AKI tegi kaebaja vaide osas vaideotsuse ja M.M. vaidlustas AKI 16.10.2017. a vaideotsuse tühistamiskaebusega ning asja materjalidest ei nähtu, kuidas saaks tema õiguste kaitseks sellises olukorras olla vajalik ka AKI väidetava viivituse õigusvastasuse tuvastamine, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et ka AKI vastu suunatud tuvastamisnõudes kuulus kaebus tagastamisele.
10.Mis puudutab AKI 16.10.2017. a vaideotsuse tühistamisnõuet, siis selles osas võib vaidlustatud määruskaebuse põhjendustest (viide HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ja selgitus määruse
põhjendava osa p-s 10, et: „Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saab olla kaebaja õigusi rikkuv AKI 16.10.2017 vaideotsus“) järeldada, et halduskohus tagastas kaebuse ka tühistamisnõudes kaebeõiguse puudumise tõttu. HKMS § 45 lg 2 tühistamiskaebuse puhul ei kohaldu, kuid sama paragrahvi lg 4 sätestab, et vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest. Sisuliselt sama õiguse sätestab ka HMS § 87 lg 2 p 2. Kuna halduskohtule esitatud kaebusest ei nähtu, kuidas saaks AKI 16.10.2017. a vaideotsus rikkuda kaebaja õigusi sõltumata vaide esemest, milleks oli kaebaja nõue kohustada Tallinna Vanglat täitma 13.08.2017. a teabenõuet, siis on ringkonnakohtu hinnangul ka tühistamisnõude osas kaebuse tagastamine õigustatud. Arvestades seda, et nõudeks, mis jäeti AKI 16.10.2017. a vaideotsusega rahuldamata, oli nõue kohustada Tallinna Vanglat täitma 13.08.2017. a teabenõuet ja sellist kohustamisnõuet kaebaja käesoleval juhul halduskohtule esitada ei saa, kuna kohustamisnõudes on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis annab ka see asjaolu ringkonnakohtu arvates aluse tagastada esitatud tühistamiskaebus. Nagu juba märgitud, oleks kaebaja saanud 13.08.2017. a teabenõude esitamisega ja selle täitmisest keeldumisega seonduvaid õigusi kaitsta siis, kui ta oleks järginud kinnipeetavale halduskohtule kohustamiskaebuse esitamiseks seadusega kehtestatud korda.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselgelt põhjendamatu ka kaebaja taotlus tunnistada vangla sisekorraeeskiri (VsKE) põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna see ei sätesta kinnipeetavatele tasuta kirjatarvete jagamise kohustust. PS-st ei tulene, et kinnipeetaval oleks õigus eeldada, et kõik tema kulud, s. h kirjavahetusega seotud kulud, kaetakse täies ulatuses riigi poolt ning VangS § 28 lg 2 ja VsKE § 47 sätestavad, et kirjavahetus toimub kinnipeetava kulul, välja arvatud juhul, kui tegemist on Õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjadega.
12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus M.M. määruskaebuse rahuldamata, kuna halduskohus tagastas 21.12.2017. a määrusega M.M. esitatud kaebuse lõppkokkuvõttes õigesti.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.