M. M kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 16.10.2017 vaideotsuse nr 2.1.-3/17/1764 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks täita M. M 13.08.2017 teabenõue
Resolutsioon
Tagastada M. M kaebus.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, arvates määruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.M. M esitas Tallinna Vanglale 13.08.2017 teabenõude (tl 22).
2.Tallinna Vangla keeldus 22.08.2017 vastusega nr 2-2/17/17012-2 teabenõude täitmisest (tl 22p). Tallinna Vangla vastuse kohaselt soovis M. M teabenõudes koopiat 15 Tallinna Vangla dokumendiregistris registreeritud dokumendist. Kuna kõnealustele dokumentidele on seatud juurdepääsupiirang, ei pidanud vangla võimalikuks soovitud koopiate väljastamist tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p-st 1.
3.M. M esitas Andmekaitse Inspektsioonile (edaspidi ka AKI) 29.08.2017 vaide (reg nr 2.13/17/1764, tl 15) Tallinna Vangla 22.08.2017 vastuse nr nr 2-2/17/17012-2 peale.
Andmekaitse Inspektsioon jättis 16.10.2017 vaideotsusega nr 2.1.-3/17/1764 (tl 16-18) M. M vaide rahuldamata.
5.M. M esitas Tartu Halduskohtule 13.11.2017 kaebuse, milles taotleb: 1) tuvastada, et Tallinna Vangla jättis tema teabenõude õigusvastaselt täitmata, 2) tuvastada, et Andmekaitse Inspektsioon venitas põhjendamatult menetlusega, 3) tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 16.10.2017 vaideotsus nr 2.1.-3/17/1764, 4) tunnistada vangistusseaduse § 11 lg 5 praeguses sõnastuses põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebuses taotleb M. M riigilõivu tasumisest vabastamist, kuna on maksevõimetu. Kohtu seisukoht
6.Kaebuse kohaselt on kaebuse eesmärgiks lisada käesolevas asjas tuvastatud rikkumised kahjunõudesse, mille kaebaja soovib esitada Tallinna Vangla vastu.
7.Kohus jagab Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta, et arvestades vaides toodud asjaolusid ning tuginedes vaidemenetluse käigus kogutud tõenditele, on vangla asjakohaselt ja põhjendatult vastanud vaide esitaja teabenõudele (vastus nr 2-2/17/17012-2).
8.Tallinna Vangla keeldus kaebaja 13.08.2017 teabenõuet täitmast 22.08.2017 vastusega AvTS § 23 lg 1 p 1 alusel. AvTS § 23 lg 1 p 1 kohaselt peab teabevaldaja keelduma teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Viieteistkümnele dokumendile, millest koopiaid kaebaja soovis, on vangla 22.08.2017 vastuse kohaselt seatud juurdepääsupiirang. Vastuses AKI järelepärimisele selgitas Tallinna Vangla (vt tl 16p), et juurdepääsupiirang dokumentidele oli seatud AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. AvTS § 35 lg 1 p 12 sätestab, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust. Kaebaja väitel ei saa nõutud dokumentides olla teavet, mis sisaldaks isikuandmeid ja millele juurdepääsu võimaldamine saaks kahjustada oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.
9.Kohtul ei ole põhjust kahelda vangla seatud juurdepääsupiirangu õigsuses. Samas ei ole kohtul õigust ka sisuliselt kontrollida, kas vangla otsustus keelduda teabe väljastamisest on õiguspärane ja kas juurdepääsupiirang on seatud õigel õiguslikul alusel, sest kaebaja ei ole läbinud vangistusseadusest tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust. Kaebaja on pöördunud AKI poole ning AKI on leidnud, et puudub õiguslik ajend kohustava haldusakti andmiseks ning AKI nõustub, et 13.08.2017 esitatud teabenõude raames küsitud teave on adresseeritud kolmandale isikule ning on juurdepääsupiiranguga vastavalt AvTS –s sätestatud korrale. Teave, millele on seadusega kehtestatud juurdepääsupiirang või millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud, sealhulgas teave, millele juurdepääsu võimaldatakse seaduse alusel üksnes õigustatud huvi korral või millele juurdepääsuks on seadusega kehtestatud eritingimused, kord ja viisid, ei ole üldiseks kasutamiseks (AvTS § 31 lg 5). Kohtule ei nähtu kaebusest ega kaebaja vaidest AKI-le, et kaebajal saaks olla puutumust ja õigust saada juurdepääsu nõutud dokumentidele. Asjaolu, et kaebaja otsustas pöörduda vaidega Andmekaitse Inspektsiooni poole, oli kaebaja valik ja lubatav AvTS kohaselt, kuid kinnipeetavast kaebajana kohaldub kaebaja suhtes vangistusseadusest tulenev eriregulatsioon kohustusliku kohtueelse menetluse näol ning kohus ei pea lubatavaks lugeda vabatahtlikku vaidemenetluse läbimist eelduseks kohtusse pöördumisel (vabatahtlik vaidemenetlus ei asenda seadusekohast kohustuslikku vaidemenetlust).
10.Kohtu hinnangul, tuvastamiskaebuse esitamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus HKMS § 45 lg-st 2 tulenevalt ja kaebaja kaebuses sõnastatud eesmärgist lähtuvalt. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas saab olla kaebaja õigus rikkuv AKI 16.10.2017 vaideotsus. Kui kaebaja leiab, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimused on temale põhjustanud kahju, mille hüvitamist ta soovib, siis on kaebajal võimalik esitada kahjunõue Tallinna Vanglale riigivastutuse seaduse ja VangS § 11 lg 8 sätestatut silmas pidades, ning mitterahuldava vangla otsuse korral pöörduda hüvitamiskaebusega kohtusse. Hüvitamiskaebuse lahendamise raames saab kohus tuvastada kõik tähtsust omavad asjaolud ja tuvastada vangla tegevuse õigusvastasuse. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väidetel, et AKI on põhjendamatult venitanud menetlusega, alust. Kaebaja esitas 29.08.2017 AKI-le vaide. Andmekaitse Inspektsioon palus haldusmenetluse seaduse § 76 lg 2 p 4 ja 5 alusel vaide esitajal puudused kõrvaldada. Kaebaja
vastas 08.09.2017 AKI-le ning vaideotsus tehti pärast Tallinna Vanglalt järelepärimisele vastuse saamist. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Vastavalt HKMS § 43 lõikes 2 sätestatud põhimõttele ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna kaebus kuulub tagastamisele tervikuna, siis jätab kohus läbi vaatamata muud menetluslikud taotlused. Kohtu hinnangul on ilmselgelt põhjendamatu ka kaebaja taotlus tunnistada vangistusseaduse § 11 lg 5 praeguses sõnastuses põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja eksib, kui leiab, et peab enne oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumist koguma ise tõendeid, st kohus peab silmas kaebuses esitatud eesmärki esitada kahju hüvitamise nõue Tallinna Vangla vastu,. Halduskohtumenetluses kehtib selgelt uurimispõhimõte, mis paneb kohtule kohustuse koguda ise aktiivselt tõendeid, eriti eeldatavalt nõrgema menetlusosalise puhul, kelleks kinnipeetavast kaebaja kahtlemata on, mistõttu on põhjendamatu kaebaja soov saada enda käsutusse andmed väidetavalt Tallinna Vanglas 2016. a tehtud mõõtmiste kohta. Kahju hüvitamise nõude saab isik esitada siis, kui ta leiab, et temale on tekkinud kahju avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tõttu. Seejuures on kaebaja roll tuua välja, milline kahju on temale tekkinud ja millise haldusakti või toiminguga ehk mis on kahju aluseks. Õigusliku hinnangu andmine asjaoludele on kohtu roll, nagu ka asjakohaste asjaolude väljaselgitamine ja tõendite kogumine.
13.Kui kaebaja leiab, et tegemist on AvTS § 36 lg 1 p-s 8 sätestatud teabega, tuleb vanglale esitada vastavasisuline teabenõue ja keelduva otsuse korral vaidlustada vangla keeldumist vaidemenetluses. Alles pärast vaidemenetluse läbimist on kaebajal õigus pöörduda kohtu poole kohustamisnõudega vangla vastu (VangS § 11 lg 5, HKMS § 47 lg 1 ja 2). Seejuures rõhutab kohus, et kaebaja saab nõuda teabenõude korras üksnes teavet, mille saamiseks on tal isiklik õigustatud huvi.
14.Kaebaja esitas kaebuse HKMS § 8 lg 5 kohaselt oma viibimiskoha järgi. Haldusasja nr 317-2417 lahendab Tartu Halduskohtu esimehe 31.10.2017 käskkirja nr 11-1/17/25 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele„ alusel Tartu kohtumajas teenistuses olev kohtunik.
(allkirjastatud digitaalselt) Roby Koik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.