3-20-2317 XX esialgse õiguskaitse taotlus tasuta kirjavahetuse võimaldamiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Katri Aavik
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2020. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2020. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale asjas nr 3-20-2317 menetlusse.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27. novembri 2020. a määruse resolutsiooni punkt 2 asjas nr 3-20-2317 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 23.10.2020 Tallinna Vanglale avalduse, milles soovis teada, miks ei võimalda Tallinna Vangla pidada tasuta kirjavahetust teiste vanglas viibivate kinnipeetavatega.
Tallinna Vangla vastas 17.11.2020 vastusega nr 5-18/20/23643-2, milles käsitas XX pöördumist selgitustaotlusena ja selgitas, et vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 2 alusel toimub kirjavahetus kinnipeetava kulul (vt ka vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 47). Vangla kulul saadetakse kirjad, mis on adresseeritud õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, vanglakomisjonile või kohtule. Õigusnormidest ei tule kinnipeetavale õigust pidada tasuta kirjavahetust teiste kinnipeetavatega.
3.XX esitas 23.11.2020 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada vanglat võimaldama tasuta kirjavahetus, nagu see oli 19.03.2020 käskkirja nr 11/20/11 alusel perioodil 18.03.2020–17.04.2020. Kaebuse põhjendustes on taotleja viidanud
3-20-2317 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile asjas Rooman vs Belgia ja suhtlemispiirangule vaimse puudega inimeste jaoks (haldusasi nr 3-20-1936). Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks, sest kaebaja on maksejõuetu.
4.XX esitas 24.11.2020 Tallinna Vanglale vaide 17.11.2020 vastuse nr 5-18/20/23643-2 vaidlustamiseks.
5.Tallinna Vangla selgitas 26.11.2020 vastuses, et Tallinna Vangla direktori 19.03.2020 käskkirja nr 1-1/20/11 p-i 3 alusel peatati koroonaviiruse nakkusohu tõttu vangla kaupluse tegevus. Ühe meetmena peatati vangla kaupluse tegevus, mis ei võimaldanud enam kinnipeetavatel soetada lähedastega suhtlemiseks kirjutusvahendeid, kirjapaberit või postmarke. Arvestades, et samal ajal peatati ka lähedastega kokkusaamiste toimumine, tuli vanglal tagada lähedastega alternatiivsed suhtlemisvõimalused ning taotluste alusel oli võimalik vangla kulul saada hädavajalikke kirjatarbeid. Vangla ei teostanud kontrolli adressaatide üle, kellele kinni peetavad isikud kirjutasid. Ei saa välistada, et vangla kulul antud kirjatarbeid ei kasutatud sihipäraselt taasühiskonnastaval eesmärgil lähedastega suhtlemiseks.
6.Tallinna Halduskohtu 27.11.2020 määrusega rahuldati XX menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks (p 1) ning jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2). Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja 23.10.2020 taotlus on sõnastatud selgitustaotlusena. XX selgitustaotlusele on 17.11.2020 ammendavalt vastatud. Ei nähtu, et vastus selgitustaotlusele võiks mõjutada kaebaja õiguseid või kohustusi või tekitada kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Samuti on võimalik kaebus perspektiivitu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus ka juhul, kui käsitada kaebaja algset pöördumist toimingu sooritamise taotlusena. Kirjavahetuse toimumine kinnipeetava kulul ei ole vastuolus VangS § 41 lg-ga 1. Samuti ei ole vanglasisese tasuta siseposti puudumine vastuolus VangS § 23 lg-ga 1, kuna selles sätestatakse vanglavälise suhtlemise eesmärk. Teiste kinnipeetavatega vanglasisese suhtlemise soodustamist seadus ette ei näe. Vangla ei pea mistahes vaba aja veetmise võimalusi (VangS § 105 lg 21 p 4) võimaldama riigi kulul. Taotleja on viidanud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusele Rooman vs Belgia, milles oli vaidluse all kinnisesse psühhiaatriaasutusse paigutatud isikule arstiabi osutamine, sh keeleliste raskuste tõttu. Vanglasisese tasuta kirjavahetuse puudumine ei ole sama kaaluga piirang. Ka viide haldusasjale nr 3-20-1936 ei ole praegusel juhul asjakohane. Tallinna Vangla selgitas, et 2020. a kevadel tagati kinnipeetavatele kaupluse sulgemise ja kokkusaamiste ärajäämise tõttu hädavajalikud kirjatarbed, et kinnipeetavatel oleks võimalik lähedastega suhelda. Asjaolu, et taotleja võis neid kirjatarbeid kasutada vanglasiseselt teiste kinnipeetavatega suhtlemiseks, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.XX palub 07.12.2020 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 27.11.2020 määruse resolutsiooni p 2 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu XX halduskohtu seisukohtadega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(3)
3-20-2317
8.Ringkonnakohus leiab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg-le 1 ja § 207 lgle 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
9.Ringkonnakohtu hinnangul on Tallinna Vangla õigesti käsitanud XX 23.10.2020 avaldust selgitustaotlusena (vt ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 2 p 2 ja § 3). Taotlusest ei nähtu, et XX-l oleks konkreetseid etteheiteid temale kirjavahetuse võimaldamisel või ta oleks jäänud Tallinna Vangla tegevuse tõttu ilma võimalusest pidada kirjavahetust VangS §-s 28 ja VSKE §-s 47 sätestatud korras. XX ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et vangla käsitas tema 23.10.2020 avaldust selgitustaotlusena. Esialgse õiguskaitse taotlusest nähtuvalt ei ole ta rahul, et talle ei võimaldata tasuta kirjavahetust, nagu seda tehti 2020. a märtsis kehtestatud eriolukorra ajal.
10.Ringkonnakohus on 27.10.2016 otsuse asjas nr 3-15-1172 p-des 10–12 selgitanud, et isiku õigus pöörduda avaliku võimu kandja poole informatsiooni saamiseks on sätestatud nii Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 lg-s 2, mille kohaselt on muu hulgas kohalikud omavalitsused kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta, välja arvatud andmed, mille väljaandmine on seadusega keelatud, ja eranditult asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud andmed, PS §-s 46, mille kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole, kui ka MSVS-s. MSVS § 5 lg 8 ls 3 sätestab, et selgitustaotlusele vastamisel antakse isikule taotluses soovitud teave või õigusalane selgitus või põhjendatakse selle andmisest keeldumist. Õigust saada selgitustaotlusele vastuseid ei ole aga rikutud juhul, kui haldusorgan pole vastanud küsimustele viisil, nagu seda soovib pöördumise esitaja. Kohtulik kontroll selgitustaotlusele vastamisel ei ulatu vastuse sisu õigsuse kontrollimiseni, sest haldusorganil on kaalutlusruum otsustamisel, millisel viisil selgitustaotlusele vastata. Haldusorgan saab selgitustaotluses näidatud küsimustele vastata viisil, mida ta ise peab õigeks (viidatud otsuse p 16). Need seisukohad on asjakohased ka praegusel juhul.
11.Tallinna Vangla on kaebaja 23.10.2020 selgitustaotlusele ammendavalt vastanud ning selgitanud, et vangla kulul on võimalik kirju saata üksnes VSKE §-s 47 nimetatud asutustele. Tasuta vanglasisese kirjavahetuse pidamise õigust õigusaktid ei sätesta. XX-l on võimalus esitada soovi korral taotlus konkreetse toimingu sooritamiseks, näiteks kirja tasuta saatmiseks.
12.Halduskohus selgitas õigesti, et kirjavahetuse eesmärk on vanglavälise suhtluse soodustamine (VangS § 23), mitte vanglasisese kirjavahetuse võimaldamine. Ka vanglaväline suhtlus toimub VangS § 28 kohaselt üldjuhul kinnipeetava kulul (v.a VSKE §-s 47 märgitud asutused). Eelnevast nähtuvalt puudub XX-l subjektiivne õigus kirjavahetuseks ja telefonikõnede pidamiseks vangla kulul (Riigikohtu 01.03.2007 otsus asjas nr 3-3-1-103-06, p 10; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018 määrus asjas nr 3-17-2417, p 11).
13.Eelneva tõttu jääb XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.11.2020 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.