Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. november 2016.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-3659
Tsiviilasi
Xxxx hagi Xxxx AS vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht Xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Xxxx (e-post xxxx) Kostja: Xxxx AS (registrikood xxxx, asukoht Xxxx) Kostja volitatud esindaja: Xxxx (e-post xxxx)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kohtuistungi toimumise aeg 05.10.2016.a.
Jätta Xxxx hagi Xxxx AS vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta Xxxx kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kui menetlusosaline soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
Hageja taotles kohtuistungil 05.10.2016 vaheotsuse tegemist tuvastamaks, kas laminaatparketi kahjustumisel oli tegemist kindlustusjuhtumiga või mitte.
Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Kohus rahuldas 05.10.2016 toimunud kohtuistungil hageja taotluse vaheotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et antud juhul sõltub hageja nõude põhjendatus sellest, kas nõude aluseks olev eluline sündmus kvalifitseerub kindlustusjuhtumina poolte vahel sõlmitud kodukindlustuslepingu ja võlaõigusseaduse § 423 lg 1 mõttes. Kui tegemist pole kindlustusjuhtumiga, siis ei saa lugeda ka hageja nõuet põhjendatuks ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 423 lg 1 kohaselt on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elamus toimus voolukatkestus, mille tagajärjel tekkis hagejale kahju, mis seisneb maasoojuspumba ja veepehmendi kahjustumises
ning asjaolus, et kostja vastava kahju likvideerimise hüvitas kindlustuslepingu alusel. Pooled vaidlevad selle, kas elamu laminaatparketi niiskuskahju tekkimine remonttööde kestel oli kindlustusjuhtum või mitte. Poolte vahel on sõlmitud kodukindlustusleping nr XXXX ning kindlustuslepingu osaks olid Xxxx AS-i kindlustuslepingute üldtingimused 3 (kehtivad alates xxxx) ning Xxxx AS-i kodukindlustuse tingimused 13 (kehtivad alates xxxx). Pooled ei vaidle selle üle, et kindlustuslepingu üldtingimuste kohaselt on kindlustusjuhtumiks kindlustuslepingus ettenähtud ootamatu ja ettenägematu sündmus, mille toimumise korral lasub kindlustusandjal täitmiskohustus. Kodukindlustuse tingimuste (tlk 95) kohaselt on kindlustusjuhtum kindlustatud esemele vahetult mõjunud igasugune äkiliselt toimunud ettenägematu sündmus, mille tagajärjel saab kindlustatud ese kahjustada või hävib. Kindlustusjuhtumiks ei loeta välistustes nimetatud juhtumeid või nende tagajärgi. VÕS § 476 lg 1 sätestab, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Esmalt märgib kohus, et on eespool tuvastanud, et parketi kahjustumine ei olnud kindlustusjuhtum. Kindlustusjuhtum oli voolukatkestusest tekkinud kahju maasoojuspumbale ja veepehmendajale. Kohtu hinnangul ei saa kindlustusjuhtumi likvideerimise tagajärjeks pidada parketi kahjustumist. Antud juhul kindlustusjuhtumi likvideerimise käigus vahetati maasoojuspump ja veepehmendaja, kuid need tööd ei puudutanud parketti. Seega pole tõendatud, et konkreetselt kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimistööde vahetu mõju oleks kahjustanud parketti. 22.04.2015 kahjuavalduses on hageja märkinud (tlk 88), et kahju on tekkinud maasoojuspumbale ning siseviimistlusele kahju tekkinud ei ole. Kostja taastas kahjujuhtumi eelse olukorra maasoojuspumbale ja veepehmendajale tekkinud kahju hüvitamisega. Seega ilmneb eeltoodust ka see, et kahjujuhtumi toimumise hetkel ei olnud parketil ootamatust sündmusest põhjustatud niiskuskahjustust, mida kindlustusandja oleks kohustatud kindlustusvõtjale hüvitama. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul pole kostja parketi kahjustust kohustatud hüvitama või likvideerima tulenevalt VÕS § 476 lg 1. Selgitavalt märgib kohus, et VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul ei ole hageja tõendanud sellise põhjusliku seoses olemasolu. Kohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et isegi kui parketile tekkinud kahju kvalifitseeruks kindlustusjuhtumiks, siis tuleb arvesse võtta, et kindlustusandja vabaneb kindlustushüvitise maksmisest siis, kui kindlustusvõtja on rikkunud mõnda kokkulepitud kohustust, millel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-5905). Kohus märgib, et kindlustuslepingu üldtingimuste p 16.1 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust ning järgima kõiki kindlustuslepingu jõustumiseks ja täitmiseks vajalikke õigusakte, eeskirju, juhendeid, ettekirjutusi jms akte ja juhiseid, mis näevad ette käitumisjuhised: a) esemete hoidmiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks; b) isikutega seotud õnnetus- ja haigusjuhtumite vältimiseks; c) isikute ja esemete kindlustusjuhtumi
ärahoidmiseks ning kahju vähendamiseks. Lisaks sätestab p 16.2, et isik on kohustatud käituma heaperemehelikult ja erilise hoolikusega, et vältida kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumist. Kohtule esitatud tõenditest ei selgu, mida võttis ette hageja võimalike niiskuskahjude vältimiseks. Hageja on väitnud, et elamus asuv kamin pole kütmiseks mõeldud ning kamina kütmise ja elektritoitel küttekehade kasutamine ei olnud mõeldav, sest see eeldanuks igapäevast ööpäevaringset kohalviibimist. Muu hulgas on hageja väitnud, et elamus puudus elekter. Hageja on siiski 12.10.2016 esitanud andmed (tlk 127), millest nähtub, et elamu elektriga varustamine oli iseenesest tagatud, kuid see oli lihtsalt välja lülitatud. Hageja pole tõendanud, et elektri sisselülitamine selleks, et võtta voolu näiteks elektrilisele küttekehale, oli välistatud remonditööde tõttu. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et alternatiivsete küttekehade kasutamine eeldanuks hageja igapäevast ja ööpäevaringset kohalviibimist. Kohus leiab, et kütmise eesmärk ei oleks olnud järjepidevalt kindla temperatuuri hoidmine, vaid liigse niiskuse tekkimise ärahoidmine, mis ei eelda katkematut kütmist ja vajadust katkematult kohal viibida. Kohus leiab, et eeltoodust ilmneb hageja hoolsuskohustuse rikkumine, mis tõi kaasa liigse niiskuse tekkimise. Hageja enda ning tema tellitud ekspertiisi kohaselt oligi parketi kahjustumise põhjuseks liigniiskus. Kohus võtab seisukoha ka hageja alternatiivse nõude osas, mille kohaselt peab hageja parketile tekkinud kahju hüvitama, kuivõrd kahju on tekkinud kostja põhjendamatult pikast kahjukäsitlusest ja vajalike tööde teostamisest. Hageja on esitanud kahjuavalduse kostjale 22.04.2015 (tlk 87-89), milles on märgitud, et voolukatkestus toimus 20.04.2015. Kostja on hagi vastuses märkinud, et remonditööd lõpetati 22.05.2015. Hageja pole tööde lõpetamise tähtajale vastuväiteid esitanud. Seega loeb kohus tõendatuks, et ettenähtud tööd lõpetati 22.05.2016. Kindlustuslepingu üldtingimuste p 18.2 kohaselt on kindlustusandja kohustatud kahjutoimingud lõpetama 31 päeva jooksul. Eeltoodust nähtub, et kostja on oma kohustused täitnud lepingus kokku lepitud tähtaja jooksul ning seetõttu pole põhjendatud hageja väide, et kostja on kahjutoimingutega põhjendamatult viivitanud ja sellega põhjustanud kahju, sest vastaval perioodil ei olnud võimalik elamut kütta. Kohus on seisukohal, et elamu kütmine või kütte tagamine ei olnud kostja kohustus. Kostja kohustus kindlustuslepingust tulenevalt oli likvideerida kahju, mis tekkis maasoojuspumbale ja veepehmendajale. Kohus leiab, et hageja alternatiivne kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata, kuivõrd on tuvastanud, et kindlustusjuhtumit ei esinenud ning puuduvad ka muud alused kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja on kohut teavitanud 18.10.2016 seisukohas, et pole menetluskulusid kandnud. Seega puudub vajadus kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.