lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-17-1011/31

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 11.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-17-1011/31
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1336
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 187 lg 2, 3, 4, 7Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamineHKMS § 133 lg 1Lihtmenetluse eeldusedRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alusedRVastS § 12Kahju hüvitamiseks kohustatud isikRVastS § 7 lg 1Vastutuse alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-17-1011/18Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja26.03.2018

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
3-18-267/26Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.07.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

11.04.2018, Tartu

Haldusasja number

3-17-1011

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kahjunõuetes, mis jäeti kohustuslikus kohtueelses menetluses Tartu Vangla 12.04.2017 ja 20.04.2017. a otsustega rahuldamata

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26.03.2018. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Tagastada Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus läbivaatamatult selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest arvates (HKMS § 187 lg 7 ja § 235 lg 3) .

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Tartu Vangla jättis 12.04.2017. a otsusega rahuldamata Juri Kolesnikovi kahju hüvitamise taotlused, millega J. Kolesnikov taotles vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, tema esitatud vaided nr 1-11/259, 1-11/17, 1-11/256-2 ja 1-11-727-4 tagastati talle õigusvastaselt. Taotluse esitaja soovis vabandamist või 50 euro suurust hüvitist iga vaide tagastamise eest.
2.Tartu Vangla jättis 20.04.2017. a otsusega rahuldamata J. Kolesnikovi kahju hüvitamise taotlused nr 1-13/38-1 ja 1-13/49-1. Neist esimese kohaselt oli J. Kolesnikov taotlenud vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et J. R vastused, mis puudutasid 20.09.2016 ja 21.09.2016 riigikeele tunnist puudumist, olid ebaõiged ning et valvurid ei teavitanud 20.09.2016 ja 21.09.2016 arsti. J. Kolesnikov soovis, et valvurid vabandaksid või vangla hüvitaks mittevaralise kahju summas 100 eurot. Teise kahju hüvitamise taotluse kohaselt tekitati J. Kolesnikovile mittevaralist kahju 20.09.2016 tema suhtes ettekande koostamisega. J. Kolesnikov on seisukohal, et ettekanne oli ebaõige, sest tegelikult ta midagi valesti ei teinud ning teda karistati alusetult ja alandati 26.09.2016 toimunud vestlusega, mille käigus seletati,

et ta peab ITK tingimusi täitma ning selgitati, et riigikeele õppest puudumise tõttu tasu ei saa, kuna ta puudus õppetöölt põhjuseta. Taotluse esitaja soovis, et vanglaametnikud vabandaksid tema ees või talle hüvitataks mittevaraline kahju summas 100 eurot.

3.J. Kolesnikov esitas 09.05.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse hüvitamiskaebusena, eesmärgiga tuvastada vangla tegevuse (kaebaja vaiete nr 1-11/250-2, 1-11/17-2, 1-11/727-4 ja 1-11/256-2 õigusvastane tagastamine ning vangla 02.11.2016. a vastuse nr 2-3/4624-2 ja 10.11.2016. a vastuse nr 2-3/4889-2 ebaõigsus) õigusvastasus ja sellega põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamine. Kaebaja soovis kahju hüvitamisena vabandamist, alternatiivselt rahalise hüvitise väljamõistmist.
4.Tartu Halduskohus jättis 26.03.2018. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebajale vastustaja poolt mittevaralise kahju tekitamine ei ole tõendatud. Seega on välistatud ka kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine. Hea halduse tavaga ei ole vastuolus, kui avaliku võimu kandja, käesoleval juhul vangla, vabandab kinnipeetava ees seoses minetustega menetluses, kuid objektiivsest õigusest ei tulene kohtule pädevust vastustaja kohustamiseks vabandada olukorras, kus esinevad minetused haldusmenetluses. Vastustaja tunnistas oma vigu vastuses hüvitamiskaebusele. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid ametnikele personaalse vastutuse rakendamiseks ning see ei ole vajalik ka kaebaja õiguste kaitseks või maksma panemiseks. Jõustunud kohtulahendid on kahjunõude määravas osas tuvastanud vastustaja minetused vaidemenetlustes, millega on kaebajale riigi poolt tagatud rikutud õiguste taastamiseks kohtulik kaitse.
5.Kaebaja esitas 04.04.2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 26.03.2018. a otsuse peale, milles ta palub halduskohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja märgib, et ta on korduvalt pöördunud kaebustega kohtu poole, kuid kordagi ei ole kedagi vastutusele võetud ega hüvitist määratud. Kohtud on tunnistanud vangla tegevuse õigusvastaseks, kuid vangla ei ole mingeid meetmeid süüdlaste suhtes ette võtnud. Kaebaja palub, et kohus tunnistaks süüdlaseks õigusvastastes tegevustes konkreetsed ametnikud ja et nad kannaksid vastutust ja vabandaksid. Kaebaja märgib, et kui seda ei ole võimalik teha, siis tuleb seadustesse viia sisse muudatused. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et talle ei ole mittevaralist kahju tekkinud. Vanglaametnike tegevus on põhjustanud talle solvumist, füüsilisi ja hingelisi kannatusi ning väärikuse alandamist, mis on viinud psüühikaprobleemide ning vihkamise ja kättemaksuhimuni. Kaebaja ei ole rahul sellega, et vangla tegevus tunnistati õigusvastaseks, kuid tegelikele süüdlastele sellega mingeid tagajärgi kaasnenud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 31 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.Kaebaja vaidlustab apellatsioonkaebuses halduskohtu otsust, millega halduskohus jättis tema kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata. Kaebaja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla tegevusega, mis seisnes selles, et tema vaided nr 1-11/250-2, 1-11/17-2, 1-11/727-4 ja 1-11/256-2 tagastati õigusvastaselt ning vangla 02.11.2016. a vastus nr 2-3/4624-2 ja 10.11.2016. a vastus nr 2-3/4889-2 olid kaebaja arvates ebaõiged.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud vangla tegevust, mis seisnes selles, et vangla on tema vaided õigusvastaselt tagastanud ning kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga vangla 02.11.2016. a ja 10.11.2016. a vastuskirjades, mis puudutasid kaebaja poolt 20.09.2016 ja 21.09.2016 koolist puudumist, siis võimaldaks seadus käesolevat asja läbi vaadata lihtmenetluses. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Ka halduskohus on asja läbi vaadanud lihtmenetluses. Ringkonnakohus leiab, et kuna vaiete õigusvastase tagastamise korral on nende vaiete peale esitatud kaebuste menetlusse võtmise otsustamisel lugenud halduskohus kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks, siis on kaebaja õigus tõhusale õiguskaitsele olnud kaebajale sellega tagatud ning nende vaiete õigusvastase tagastamise eraldiseisva vaidlustamise puhul on tegemist väheintensiivse õiguste riivega. Samuti ei saa lugeda ka vangla 02.11.2016. a ja 10.11.2016. a vastuskirjade puhul kaebaja õiguste riivet intensiivseks, kuna tegemist on üksnes asjaolude ja vangla töökorralduse selgitamisega seoses 20.09.2016 ja 21.09.2016 kaebaja poolt kooli minemisest keeldumisega.
9.Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, kuna tõendatud ei ole, et kaebajale on seoses vangla tegevusega tekkinud mittevaralist kahju. Kaebaja ei nõustu apellatsioonkaebuse kohaselt halduskohtu seisukohaga ning märgib, et vanglaametnikud on vaidlustatud tegevusega tekitanud talle solvumist, füüsilist ja hingelist kahju, on alandanud tema väärikust ning viinud sellega teda psüühiliste probleemideni ning vihkamise ja kättemaksuni ning kaebaja on kaotanud usu vanglatöötajate aususesse ja korralikkusesse. Seega nõuab kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise tõttu (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). RVastS § 7 lg 1 ja § 9 lg 1 kohaselt peab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks olema kannatanul muuhulgas tekkinud kahju. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Ringkonnakohus märgib, et mitte igasugune vastustaja tegevus ei saa tekitada sellise intensiivsusega kannatusi, mida saab pidada mittevaraliseks kahjuks, mis tuleks kannatanule hüvitada. Selleks, et tegemist oleks hüvitatava mittevaralise kahjuga, peab õiguse riive intensiivsus olema ületanud teatud taseme. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas asjas kaebuse aluseks olevad asjaolud olla tekitanud kaebajale sellise intensiivsusega kannatusi, mida võiks pidada mittevaraliseks kahjuks, mis võiks kuuluda hüvitamisele. Seega on ringkonnakohtu hinnangul käesoleva asja asjaoludest tulenevalt apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
10.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul ka sellega, et kuigi kohtud on korduvalt leidnud, et vangla tegevus on õigusvastane, ei ole kedagi vastutusele võetud ega hüvitist määratud. Kaebaja soovib, et kohus tunnistaks süüdlasteks konkreetsed ametnikud ja et need ametnikud kannaksid vastutust ja vabandaksid. Halduskohus on korduvalt selgitanud, et kaebaja võib nõuda kahju hüvitamist üksnes haldusorganilt, mitte füüsiliselt isikult, kes tegutses haldusorgani nimel (RVastS § 12 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et väidetava kahju eest, mille on vangla teenistuja kaebajale põhjustanud, vastutab vangla ning kaebaja ei saa kohtu kaudu nõuda vanglaametnikule sanktsioonide kohaldamist.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel

apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12.Kaebaja on apellatsioonkaebuses palunud anda endale advokaat. Ringkonnakohus tõlgendab seda taotlusena riigi õigusabi andmiseks isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kuna ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse läbivaatamatult, siis on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks apellatsioonimenetluses ilmselgelt vähene ning kaebajale ei ole vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 5 riigi õigusabi andmine lubatud. Seega jääb kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium