Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks kahjunõuetes, mis jäeti kohustuslikus kohtueelses menetluses Tartu Vangla 12.04.2017. a ja 20.04.2017. a otsustega rahuldamata
Menetlusosalised
Kaebaja – Juri Kolesnikov Vastustaja – Tartu Vangla
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
1.Jätta Juri Kolesnikovi kaebus haldusasjas nr 3-17-1011 rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.
3.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
4.Vaadata kohtuasi läbi lihtmenetluses.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata liht- või kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.Tartu Vangla 12.04.2017. a otsusega (tl 6) jäeti rahuldamata J. Kolesnikovi 14.02.2017. a, 02.03.2017. a ja 02.03.2017. a esitatud kahjunõuded. Taotluste kohaselt üks vaie tagastati, kaks vaiet tagastati õigusvastaselt ja üks vaie tagastati põhjendamatult. Taotleja soovis, et vanglaametnikud vabandaksid tema ees või alternatiivselt mõistetakse välja hüvitised mittevaralise kahju eest summas 100 eurot ja kaks korda 50 eurot vaiete tagastamise eest.
2.Tartu Vangla 20.04.2017. a otsusega (tl 9) jäeti rahuldamata J. Kolesnikovi 28.02.2017. a ja 07.03.2017. a kahjunõuded seoses vanglateenistuse ametniku Joel Ruubeli vastustega riigikeele
koolitusel osalemise asjaolude kohta ja seoses arsti teavitamata jätmisega ning valvuri ettekandega nr 5684. Taotleja soovis, et valvurid vabandaksid tema ees või alternatiivselt mõistetakse välja kaks mittevaralise kahju hüvitist à 100 eurot.
3.Tartu Halduskohtule saabus 10.05.2017. a kinnipeetava Juri Kolesnikovi kaebus (tl 1–2, tõlge tl 12) Tartu Vangla vastu. Kaebaja leidis kaebuses, et kõik tema nõudmised jäetakse rahuldamata ning vanglaametnikud ignoreerivad seadusi ja oma kohustusi. Kaebusele lisatud materjalide kohaselt on kaebaja pöördunud taotlustega Tartu Vangla poole, et tema ees vabandaksid talle õigusvastaselt vaided tagastanud ametnikud isiklikult või maksaksid temale iga vaide tagastamise eest 50 eurot hüvitist. Tartu Vangla jättis 12.04.2017. a otsusega kaebaja kahjunõuded rahuldamata (tl 6). Kaebaja on Tartu Vangla poole pöördunud mittevaraliste kahju hüvitamise taotlustega seoses vangla ametniku Joel Ruubeli vastustega (02.11.2016 nr 2-3/4624-2; 10.11.2016 nr 2-3/4889-2 ja 02.12.2016 nr 2-3/5101-2), ettekande nr 5684 koostamisega ja 26.09.2016. a toimunud vestlusega inspektor-kontaktisikuga. Tartu Vangla jättis 20.04.2017. a otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotlused rahuldamata (tl 9).
3.Kohus jättis 07.06.2017 määrusega (tl 13) kaebuse käiguta. Kaebaja esitas 15.06.201. a puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 17–21), milles palus võimaldada riigi õigusabi korras advokaati. Kaebaja selgitab, et pöördub kohtusse, et tunnistatakse ebaõigeks asjade seis ja et seadustesse tuleksid muudatused, mille järgi vastutaks süüdiolev ametnik ise ning ei määriks sellega vangla ja kõigi selle töötajate au. Kaebaja palub tunnistada, et riigivastutuse seadus praegusel kujul ei ole õige. Kaebaja taotleb, et vangla vabandaks selle eest, et õigusvastaselt tagastati tema vaided 21.06.2016 nr 1-11/250-2, 24.01.2017 nr 1-11/17-2, 13.12.2016 nr 1-11/727ja nr 1-11/256-2. Samuti taotleb kaebaja, et vangla vabandaks selle eest, 02.11.2016 vastus nr 23/4624-2 ja 10.11.2016 vastus nr 2-3/4889-2 olid ebaõiged. 20. ja 21. septembril 2016. a ei võimaldanud ametnikud kaebajale kohtumist meedikuga. Alternatiivselt taotleb kaebaja kompensatsiooni väljamõistmist vangla õigusvastase tegevuse eest.
5.Tartu Halduskohus jättis 11.09.2017. a määrusega (tl 26–27) kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Kaebaja korduv riigi õigusabi taotlus on jäetud läbi vaatamata ja tähelepanuta (tl 60).
6.Tartu Vangla 03.10.2017. a kaebusele esitatud vastustaja vastuse (tl 31–32) kohaselt on koerateraapia küsimuses kaebaja 19.01.2017. a vaide tagastamine vangla 24.01.2017. a kirjaga jõustunud kohtulahendi kohaselt haldusasjas nr 3-17-214 olnud õigusvastane. Kõrvaklappide küsimuses on kaebaja 14.11.2016. a vaide tagastamine vangla 13.12.2016. a kirjaga jõustunud kohtulahendi kohaselt haldusasjas nr 3-16-2657 olnud õigusvastane. Riigikeele õppe eest tasu maksmise küsimuses on vangla kohtuväliselt 2016. a septembrikuu eest tasu välja maksnud ja kohus on selles osas menetluse haldusasjas nr 3-16-2466 lõpetanud. 2016. a novembrikuu osas on kaebus aga jõustunud kohtulahendiga rahuldamata jäetud. Sõltumata asjaolust, et kaebajat ei viidud seoses koolikohustuse täitmise küsimusega meditsiiniosakonda tervislikku seisukorra kontrollimiseks, ei ole vangla 10.11.2016. a ja 02.11.2016. a vastused õigusvastased. Vastustaja jääb 12.04.2017. a kahju hüvitamise taotluse otsuse ja 20.04.2017. a kahju hüvitamise taotluse otsuse seisukohtade juurde. Kaebajale ei ole õigusvastaselt vaiete tagastamisega kahju tekkinud, mistõttu on võimatu hinnata põhjuslikku seost vastustaja tegevuse ja kaebajale saabunud kahju vahel. Kaebaja peab alusetult temale tekitatud mittevaraliseks kahjuks ebameeldivusi seoses
vanglale pöördumiste kirjutamisega ja kohtusse pöördumistega. Kaebaja väärikust ei ole alandatud ja kaebajale seeläbi mittevaralist kahju tekkinud. Kohtu seisukoht
7.Kaebaja taotleb käesolevas kohtuasjas vangla õigusvastaseks osutunud vaidemenetlustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist, vangla poolt pärast kaebaja poolt kohustamiskaebusega halduskohtusse pöördumist kohtuväliselt kohustamisnõude osalise täitmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ja 10.11.2016. a (tl 42) ja 02.11.2016. a (tl 44) kaebaja märgukirjadele seoses koolimineku asjaoludega esitatud vastustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja taotleb vangla kohustamist vabandamiseks või alternatiivselt mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmist.
8.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtu arvates on lihtmenetluse kohaldamise eeldused täidetud ning puuduvad takistused asja läbivaatamiseks lihtmenetluses, sest kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja kinnipeetavast kaebaja väärikust ei ole vangla poolt kaebuses kirjeldatud asjaoludel alandatud.
9.Kohus on seisukohal, et arvestades kaebuse põhjendusi ja nõuet, saab käesolevat haldusasja vaadata läbi HKMS 14. peatüki 4. jaos sätestatud korras lihtmenetluses. HKMS § 134 lg 2 p 6 kohaselt võib kohus lihtmenetluses muuhulgas loobuda kirjalikust eelmenetlusest, kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele. Käesolevas asjas on eelmenetlus kohtu poolt tarvilikuks peetud mahus toimunud. Kohus ei pea vajalikuks anda pooltele enam halduskohtus täiendavate tõendite ja menetlusdokumentide esitamise võimalust, seda eelkõige, kuna viimases vastuses kohtule (tl 57, tõlge tl 60) kurdab kaevaja traumajärgsest ajukahjustusest tingitud mälu ja psüühika probleeme, mille tõttu ta ei mäleta enam kaebuse asjaolusid.
10.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 134 lg-le 1 järgib lihtmenetluses kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. Ühtlasi selgitab kohus, et HKMS § 134 lg-st 3 tulenevalt on menetlusosalisel lihtmenetluses kõik HKMS peatükkidest 1-4, 10-13, 16 ja 17 tulenevad õigused, kui seadus ei sätesta teisiti.
11.HKMS § 169 lõike 1 kohaselt võib kohus lihtmenetluses teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata ning põhjendused kaebaja väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses.
12.Kohus on seisukohal, et vaidlus on lahendatav lihtmenetluses mõistlikkuse printsiipi rakendades. Vastustaja on kahju hüvitamise taotluste rahuldamata jätmise otsustes (tl 6 ja 9), millega kaebaja seob kahjunõude ja vastuses kaebusele (tl 31–32) ning 10.11.2016. a ja 02.11.2016. a vastustes kaebaja selgitustaotlusele ja märgukirjale (tl 42, 44) ammendavalt ja selgelt vastanud kõigile kaebuse väidetele seonduvalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude põhjendamatusega. Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2018. a haldusasja nr 3-16-1337 otsuses on tuvastatud, et lubatav ei olnud kaebaja nõue vangla otsuse nr 1-11/256-2 õigusvastasuse
tuvastamiseks ja et kaebajal ei esinenud põhjust vangla vaide tagastamise otsuse nr 1-11/259-2 eraldiseisvaks vaidlustamiseks halduskohtus.
13.Kohus nõustub toodud vastustaja põhjendustega ning jätab kaebuse rahuldamata järgides otsuse tegemisel vastustaja põhjendusi. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud kaebajale vastustaja poolt mittevaralise kahju tekitamine. Seega, kuna üks kahju hüvitamise eeldustest on vaieldamatult täitmata, on välistatud kahju hüvitamise kaebuse rahuldamine. Nimelt, riigivastuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt peavad õigusvastase haldustegevusega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: vastustaja õigusvastane tegu kaebaja suhtes, kaebaja õiguste rikkumine, kaebajale kahju tekitamine, põhjuslik seos teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatud ning § 9 lg 1 kohaselt mittevaralise kahju hüvitamiseks täiendavalt ka vastustaja süü. Vastustaja poolt vastuses kaebusele osundatud jõustunud kohtulahendites on konstateeritud ja tuvastatud, millises mahus on vastustaja poolt läbiviidud vaidemenetlused olnud õigusvastased. Ühel juhul on vastustaja kaebaja taotletud toimingu teostanud kohtuväliselt. Hea halduse tavaga ei ole kahtlemata vastuolus, kui avaliku võimu kandja, käesoleval juhul vangla, vabandab kinnipeetava ees seoses minetustega menetluses, kuid objektiivsest õigusest ei tulene kohtule pädevust vastustaja kohustamiseks vabandamiseks olukorras, kus esinevad minetused haldusmenetluses. Vastustaja on tunnistanud oma vigu vastuses käesolevale hüvitamiskaebusele. Kohtule ei ole kaebuses toodud asjaoludel tajutav ega äratuntav riigivastuse seaduse vastuolu põhiseadusega, mille tõttu ei algata kohus sellesisulise taotluse alusel põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust, kuna riigivastutuse seadus reguleerib asutuste vastutuse kõrval ammendavalt ka neid juhte, mil rakendub ametnike personaalne vastutus. Käesolevas asjas seaduses nimetatud asjaolusid, ametnike personaalse vastutuse rakendamiseks ei esine ja see ei ole vajalik ka kaebaja õiguste kaitseks või maksma panemiseks. Jõustunud kohtulahendid on kahjunõude määravas osas tuvastanud vastustaja minetused vaidemenetlustes, millega on kaebajale riigi poolt tagatud rikutud õiguste taastamiseks kohtulik kaitse. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2018. a haldusasja nr 3-161337 otsuses tuvastatud, millises mahus ei olnud kaebaja nõuded halduskohtule haakuvalt käesoleva vaidlusega vastustaja otsutele lubatavad ja vajalikud, seega on alusetu ka sel motiivil esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Kaebaja ei ole käesolevas asjas tõendanud rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekitamist vastustaja poolt.
14.Osundatud faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jääb hüvitamiskaebus rahuldamata.
15.Menetluskulud jäävad seoses kaebuse rahuldamata jätmisega poolte kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kaebaja on kohtu poolt HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu summas 15 eurot tasumisest kaebuse esitamisel vabastatud (tl 26), mille tõttu jätab kohus riigilõivu 15 eurot HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.