Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. november 2016.a Tartu
Tsiviilasja number
2-15-15665
Tsiviilasi
Korteriühistu Outokumpu 23 hagi A.K.’i vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
7421,15 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. detsembri 2015. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K.’i apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja) A.K. (IK XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Kuzmina Vastustaja (hageja) Korteriühistu Outokumpu 23 (reg kood 80170696), lepinguline esindaja advokaat Roman Golovenko
RESOLUTSIOON
1.Jätta A.K.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. detsembri 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A.K.i kanda.
3.Mõista A.K.ilt välja 189 (ükssada kaheksakümmend üheksa) eurot Korteriühistu Outokumpu 23 kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks.
Mõista A.K.ilt riigituludesse välja 175 (ükssada seitsekümmend apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu katteks.
viis)
eurot
5.Riigilõivu vabatahtlikuks tasumiseks tuleb A.K.il 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest tasuda väljamõistetud summa 175 eurot makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Maksekviitung või andmed tasumise kohta tuleb A.K.il viivitamatult esitada Tartu Ringkonnakohtu kantseleisse või saata aadressil Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, 50092 Tartu, või [email protected].
6.Vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaja möödumisel saata kohtuotsus riigi õigusabi tasu väljamõistmist puudutavas osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Hageja Korteriühistu Outokumpu 23 palus maakohtule esitatud hagiavalduses mõista kostjalt A.K.ilt välja teenuste ja majandamiskulude võlgnevuse 4730,22 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 18.10.2015 seisuga 1482,36 eurot ja lisanduva viivise 0,07 % päevas. Kostja on Outokumpu 23 asuva korteri nr XX omanik. Kinnistusraamatu omaniku kanne ei ole õige ning ei vasta tegelikkusele. Kuni 19.02.2006.a oli nimetatud korteri omanik V.K.. Omanik suri viidatud kuupäeval. Pärandi avanemise seisuga ehk 19.02.2006 seisuga korteril võlgnevust ei olnud. Korteriomandi päris pärast V.K. ́i surma tema poeg A.K.. Kostja pärijana vastutab ka korteriomandil lasuvate kohustuste eest. Kostja kasutab korterit alates pärandi avanemise ajast. Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 117 lg 3 järgi tuleb kostja lugeda pärandi vastu võtnuks alates pärandi avanemisest. Hageja esitas kostjale arvestades tema mõttelise osa suurust kaasomandis ning korteriomandi reaalosa suurust vastavalt tarbitud teenustele igakuiselt arved. Arvetel sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad, mis tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Seisuga 18.10.2015 on kostjal tasumata tarbitud teenuste ja majandamiskulude eest 4 730,22 eurot. KÜS § 7 lg 4 ja korteriühistu põhikirja kohaselt tuleb majandamiskulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas. 18.10.2015 on hageja viivisenõue kostja vastu 1 482,36 eurot Võlgnevused hakkasid korteril tekkima 2010. aasta lõpust. 2013. a võttis hageja juhatus ühendust kostjaga, selgitamaks välja millises staadiumis on pärandi vormistamine. Kostja selgitas, et ta ei soovi nimetatud korteris elada ning kavatseb selle võõrandada. Kostja väitis KÜ juhatusele, et tal
puuduvad vahendid pärandi vastuvõtmise vormistamiseks. KÜ oli huvitatud probleemi lahendamisest, mistõttu nõustus kandma kostja pärandi vormistamise kulud. Kostja lubas kulud hagejale tagastada ja võlgnevuse tasuda pärast korteri müüki, müügist saadud vahenditest. Kostja pärimistunnistust hagejale ei saatnud. Hageja on seisukohal, et isegi kui V.K.i pärandvara inventuur on tehtud, ei oma see antud asjas tähtsust, sest pärandi avanemise seisuga puudus V.K’l võlgnevus ühistu ees. Kostja lubas korduvalt hagejale tasuda jooksvaid arveid ning korteri üürnikelt saadud vahenditest tasuda olemasolevat võlgnevust. Kostja lubas hagejale ka korduvalt, et võõrandab korteri, ning saadud vahenditest tasub võlgnevuse. Kostja ei ole tänaseni midagi teinud.
2.Kostja A.K. hagi ei tunnistanud, paludes jätta see täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 25.08.2014.a notariaalselt tõestatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on V.K.i kogu vara pärijaks tema poeg A.K.. Pärimistunnistuse kohaselt lähevad pärijale üle kõik pärandaja kohustused ja õigused sh pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimistunnistuse andmete kohaselt on Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt teostanud pärandvara inventuuri. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandaja kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kostja märkis, et pärandvara võttis kostja vastu kokkuleppel hagejaga. Selline oli hageja soov, muidu oleks hageja pidanud alustama pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetlust, mis eeldatavalt oleks lõppenud pärandvara pankroti väljakuulutamisega. Kuna pankrotimenetlus on kulukas ning kaotajaks oleks seeläbi jäänud hageja, leppisid pooled kokku suuliselt pärandi vastuvõtmise ja pärandvara müügi osas. Pärandvara müügiks ja pärimistunnistuse vastuvõtmiseks vormistas kostja volikirja Roland Harjaksi nimele. Kostja ja hageja kokkuleppe kohaselt alustati koos pärimismenetluse algatamisega ka korteriomandi Outokumpu 23-XX müüki. Müügikuulutused avaldati ning müügihinnaks määrati võlgnevuse summa. Müügitehingut ei ole õnnestunud sõlmida, sest peamiseks takistuseks kujunes müügihind, mis ostjate sõnul ei vasta selle korteri seisukorrale. Hagejale on tehtud ettepanekuid võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Pärandi vastuvõtmisega seotud kulud kattis hageja. Kostja ei ole senimaani pärandvara pankrotiavaldust esitanud, tulles vastu hageja palvetele. Kostja rõhutas, et pärandvara inventuuri tegemisel esitas Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt järelpärimise KÜ-le Outokumpu 23 seoses V.K.i pärandvaral lasuvate kohustuste osas. KÜ esitas täiturile võlgnevuse tõendi. Hagejale oli teada inventuuri ligilähedane tulemus. Peale selle teavitati hagejat täiendavatest kohustustest AS Kohtla-Järve Soojus ees ca 140 eurot, mis oli vaja tasuda enne müügitehingut. Kostja vaidles vastu hageja väidetele, nagu oleks tema andnud lubaduse võlgnevus hagejale tasuda. Ainus, mida kostja antud olukorras teha sai, oli võtta pärandvara vastu ja võõrandada see vastavalt hageja soovile. Ainukeseks takistuseks korteri võõrandamisel oli hageja soovimatus võlgnevuse summat vähendada. Arvestades, et V.K. suri 2006. aastal, oleks hageja saanud pöörduda pärandvara hoiumeetmete rakendamise taotlusega kohtusse juba vähemalt 8 aastat tagasi. A.K. oli ema surma ajal 14aastane ning piiratud teovõimega, mistõttu ei saanudki ta midagi pärandvaraga ette võtta. Kuna kostja on teinud pärandvara inventuuri, tuleb haginõue jätta rahuldamata. Kuna põhinõue kostja arvates rahuldamisele ei kuulu, tuleb jätta rahuldamata ka hageja esitatud viivisenõue.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas oma 30. detsembri 2015. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 6212 eurot, viivise alates 20.10.2015 kuni 30.12.2015 summas 235,01 eurot ja alates 31.12.2015.a kuni põhinõude (4 730, 22 eurot) tasumiseni 0,07 % põhinõudest päevas. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 964 eurot menetluskulude katteks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt Kohtla-Järvel, Outokumpu 23- XX korteri omanikuna kantud V.K., kes on surnud 19.02.2006. Kostja A.K. on V.K. ́i seaduslik pärija. A.K. oli pärandaja surma ajal alaealine, kuid maakohtu 18.10.2006 määrusega tsiviilasjas nr 206-21819 määras kohus A.K. ́ile eestkostja, kelle ülesanne oli muuhulgas ka eestkostetava varaliste õiguste ja huvide kaitse (tl 160). Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on A.K. elanud ajavahemikus 2005-2009 ja alates 2011 kuni käesoleva ajani aadressil Outokumpu 23-XX (tl 164). Pärandi avanemise hetkel (19.02.2006) kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 117 lg 3 kohaselt loeti pärija pärandi vastu võtnuks ka juhul, kui avaldust pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks PärS § 118 sätestatud tähtajal ei esitatud, kuid pärija asus pärandvara või selle osa valdama, käsutama või kasutama. Kohus asus seisukohale, et kuna pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist ei vormistatud, siis tuli lugeda pärija selle vastu võtnuks. Kostja võttis pärandi vastu alates pärandi avanemise ajast vastavalt toona kehtinud PärS § 117 lg 3. Kostja väited pärandvara hoiumeetmete rakendamise ja pärandvara pankrotiavalduse esitamise vajaduse kohta ei ole asjakohased. 2006.a puudusid PärS § 111 (kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseaduse sätestatud) hoiumeetmete rakendamise alused. Puuduvad ka mistahes andmed, et V.K. ́i surma hetkel (pärandi avanemise ajal) oleks pärandajal kohustused ületanud pärija vara (pankroti olukord). Nii kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 130 lg 1 kui käesoleval ajal kehtiva PärS § 130 lg 1 sätestatu järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle pärandaja kõik õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seaduse kohaselt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 3 loetakse pärandi vastu võtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva. Seega kehtivad kostja suhtes korteriühistu liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused pärandi avanemise päevast. Hagiavalduse kohaselt on korteriomandil võlgnevus, mis on tekkinud alates 2010. aasta lõpust (so pärast V.K. ́i surma). Seisuga 18.10.2015 kostja võlg osutatud teenuste ja majandamiskulude eest 4 730, 22 eurot. Kuigi kostja on esitanud väite inventuuri teostamise kohta, ei ole seda kohtule esitatud. Arvestades asjaolu, et võlgnevus on tekkinud 4 aastat pärast V.K.`i surma (sisuliselt ajast, mil lõppes ka eestkoste A.K. ́i üle, ehk viimase täisealiseks saamisest), ei oma pärandvarale tehtud inventuur käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust. Hageja arvestab võlgnevust 2012. aasta algusest. Ajavahemikus 01.01.2012 – oktoober 2015 laekunud rahaga kustutas hageja varasema (enne 2012) kogunenud võlgnevuse, mis on kooskõlas VÕS § 88 lg 6 sätestatuga. Kohus leidis, et hageja nõue on tõendatud KÜ Outokumpu 23 üldkoosoleku protokollidega kus otsustati majandamiskulude suurus (tl 132-138), kostjale esitatud arvete koondiga, millest nähtuvad esitatud arved ja laekumised ajavahemikus jaanuar 2014 – oktoober 2015 (tl 61),
kostjale esitatud arved (tl- 62-85), arved ja laekumised ajavahemiku eest jaanuar 2012 – oktoober 2015 (tl 86), laekumised ajavahemikus 01.01.2012 -31.10.2015 (tl 87), arved (tl 88-109), viivisearved (tl 110-131). Kostja ei ole ka ise kommunaalteenuste võlgnevuse olemasolu eitanud, kuid on märkinud, et pooled vaidlevad selle üle, kui palju peab kostja maksma majandamiskulude eest (tl 154). Kostja ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks oma kohustused ühistu ees täitnud või tal ei ole kohustust seda teha. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks põhinõudena 4 720, 33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 482, 36 eurot (kokku 6202, 69 eurot). Vastavalt hageja taotlusele mõistis kohus TsMS § 367 alusel välja viivise alates hagi esitamisest (20.10.2015) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,07 % põhinõudest päevas ja kohtuotsuse tegemisest protsendina (0,07 %) põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
4.Kostja A.K. vaidlustas ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies ulatuses. Apellant leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada ja teha uus otsus, millega jätta rahuldamata hageja Korteriühistu Outokumpu 23 hagiavalduses esitatud nõuded täies ulatuses. Alternatiivselt palub apellant tühistada maakohtu otsus täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kõik menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellant leiab, et kohus on hinnanud tõendeid ja asjaolusid ebaõigesti. Asjas tähtsust omavad asjaolud on jäänud välja selgitamata. Kohtuotsus ei ole piisavalt motiveeritud, mistõttu pole aru saada, kuidas kohus on lugenud hagi aluseid hagile lisatud dokumentidele vastavateks. Kohus ei ole menetluses jaganud ka tõendamiskoormust. Kohus on rikkunud ka selgitamiskohustust. Kohus on kohaldanud eelneva tõttu materiaalõiguse normi ebaõigesti ja rikkunud menetlusõiguse normi. Maakohus on jätnud enamuse hageja esitatud seisukohti tähelepanuta ja vastuses vastuväited täielikult analüüsimata. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole otsuses arvestatud kostja väidetega pärandvara vastuvõtmise kokkuleppe suhtes. Maakohus on jätnud otsuses analüüsimata ja põhjendamata kõik kostja vastuväited hageja seisukohtadele. Apellant leiab, et pärandvaral lasuvad kohustused on seotud pärandajaga ning kuni pärandvara vastuvõtmise hetkeni kuuluvad kõik pärandvaral lasuvad kohustused pärandajale. Väär on maakohtu seisukoht, mille kohaselt pärija ei vabane pärandvaral lasuvate kohustuste suhtes ainuüksi seetõttu, et kostjal jäi maakohtu menetluses esitamata pärandvara inventuuri akt. Arusaamatu on maakohtu tegevus tõendite omaalgatuslikul kogumisel. Nimelt on maakohus otsuses viidanud pärandvara hoiumeetmete rakendamise kohtumäärusele, mida ei ole hageja kohtule esitanud ega esitanud ühtegi viidet hoiumeetmete rakendamise suhtes. Samas on kostja menetluses viidanud, et koos pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldusega esitas kostja pärandvara inventuuri läbiviimise avalduse. Maakohus ei ole hinnanud hageja tegevusetust pärandvara eest hoolitsemisel ja vajadusel pärandvara hoiumeetmete rakendamisel vana PärS § 111 lg 1 ja 2 tähenduses ega kostja väiteid poolte kokkuleppe suhtes pärandi vastuvõtmisega seotud asjaolude kohta. Ainuüksi asjaolu, et apellandi elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt Outokumpu 23-79, ei tõenda asjaolu, et apellant nimetatud aadressil elaks. Hageja ei ole hagis välja toonud, millest tema nõue koosneb, st millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul kostja on jätnud tasumata. Maakohus on jätnud
tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et hagiavaldusest ei selgu hageja nõude kujunemine ja suurus, samuti ei ole hageja esitanud oma nõude tõendamiseks tõendeid. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustust ei teki. Hageja poolt kohtule esitatud seisukohas kostja vastusele hagiavaldusele lisas hageja võlgnevuse arvestuse, mis on oma olemuselt koondarve, ega tekita apellandile kohustusi. Võlgnevuse kujunemise arvestus ei tõenda nende mõõtmist vajavate kulude suurust vaidlusalusel ajavahemikul, samuti korteriühistu liikmele langeva osa suurust kulu liigi kaupa.
5.Korteriühistu Outokumpu 23 vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Apellatsioonkaebus on ebaselge ja üldsõnaline, esile ei ole toodud konkreetseid materiaal- ja menetlusnormide rikkumisi. Vastustaja ei nõustu apellandi seisukohaga, et pärandvaral lasuvad kohustused on seotud pärandajaga kuni pärandvara vastuvõtmise hetkeni. Pärandi avanemise hetkel (19.02.2006) kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 kohaselt läksid pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, v.a need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Seega pärandaja vara, s.h kohustusi, hinnatakse pärandaja surmapäeva seisuga. Ekslik on ka apellandi väide, mille kohaselt on kohus jätnud enamuse kostja esitatud seisukohtadest tähelepanuta ja vastuses esitatud vastuväited täielikult analüüsimata. Enamus kostja väidetest ja seisukohtadest on paljasõnalised, kostja ei ole esitanud nende kinnituseks tõendeid. Kohus ei pidanud analüüsima kostja tõendamata väiteid, mis on vastuolus tõendatud asjaoludega ja mille kohta hageja esitas omapoolseid vastuväited. Asja läbivaatamisel maakohtus ei vaidlustanud apellant (kostja) võlgnevuse suurust (sh viivise suurus). Apellant ei ole varasemas menetluses vaidlustanud vastustaja poolt osutatud teenuste arvestamise alust, arvestamise õigsust jne. Apellatsioonkaebuses on apellant esitanud need vastuväited esmakordselt. Ringkonnakohut eksitavad on apellandi väited selle kohta, nagu oleks maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastuväited selle kohta, et hagiavaldusest ei selgu hageja nõude kujunemine ja suurus, samuti ei olevat hageja esitanud oma nõude tõendamiseks tõendeid jne. Ebaselged on apellandi vastuväited hageja nõude koosseisu osas, ei ole selge, millele ta konkreetselt vastu vaidleb, millise kululiigiga ei ole ta nõus ja mis on tema arvates arvestatud valesti. TsMS § 330 lg 1 kohaselt oleks tulnud oma vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist, mida apellant ei ole teinud. Kohus määras 15.12.2015 pooltele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks. Kohtu määratud tähtajaks ei esitanud kostja midagi. Samuti ei ole apellant TsMS § 633 lg 5 kohaselt põhjendanud, miks jäeti vastavad väited ja tõendid esimese astme kohtus esitamata. Vastustaja palub ringkonnakohtul jätta apellandi eelmärgitud vastuväited tähelepanuta.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, nagu oleks maakohus hinnanud tõendeid ja asjaolusid ebaõigesti ning jätnud välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud.
9.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et pärandaja V.K. suri 19.02.2006. Kostja A.K. on sündinud 31.08.1992 ning ta sai täisealiseks 31.08.2010.a. Hageja hinnangul võttis kostja pärandi vastu tegudega vastavalt enne 01.01.2009 kehtinud PärS 117 lõikele 3. Kostja on seisukohal, et ta on pärandi vastu võtnud notariaalselt tõestatud avaldusega 2014. aastal (27.03.2014 notariaalselt tõestatud pärandi vastuvõtmise avaldus tl 3435, samuti 25.08.2014 tõestatud pärimistunnistus tl 36-38). Pärandi avanemise ajal oli kostja (pärija) alaealine, s.o piiratud teovõimega. Maakohtu 18.10.2006.a määrusega tsiviilasjas nr 2-06-21819 määrati kostjale eestkostja, kelleks oli tema sugulane (tädimees) Vladimir Aleksejev.
10.Maakohus asus seisukohale, et kostja tuleb lugeda pärandi vastu võtnuks kehtinud PärS § 117 lg 3 alusel. Ringkonnakohus märgib, et ajal, mil kostja oli veel alaealine, siis ei saanud ka ainuüksi tema enda faktilistel tegudel (nt korteri kasutamise jätkamisel) olla PärS § 117 lõikes 3 sätestatud õiguslikke tagajärgi. Küll aga sai nimetatud tagajärg saabuda olukorras, kus kostja seaduslik esindaja (eestkostja) jätkas kostja huvides korteri kasutamist ja sellega seotud kulude kandmist. Hageja kinnitusel tasuti korteriga seotud makseid regulaarselt kuni 2010.a lõpuni. Pärast pärandi avanemist on korterit hageja kinnitusel kasutanud nii kostja ise kui ka kostja sugulased, hiljem on kostja andnud korterit kolmandatele isikutele üürile. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et pärast ema surma on ta vaidlusaluses korteris vähemalt osa ajast elanud. Nii maksete teostamine kui ka korteri üürileandmine on käsitatavad pärandi vastuvõtmisena faktiliste tegudega. Korteri väljaüürimine vastab oma olemuselt vara võlaõiguslikule käsutamisele. Eseme käsutamine hõlmab muuhulgas ka selle võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmist (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-135-00). Pärandi faktiliste tegudega vastuvõtmine enne 01.01.2009. a ei välista pärandi vastuvõtmise hilisemat notariaalset vormistamist. Niisugune vormistamine oli vajalik kinnistusraamatu kande parandamiseks, kuid see ei mõjuta juba varasemalt tekkinud pärija õigusi ega kohustusi.
11.Ringkonnakohus märgib, et ka kuni 01.01.2009 kehtinud PärS § 136 lg 1 järgi oli pärandi inventuur piiratud teovõimega (sh alaealise) pärija puhul kohustuslik. Sama paragrahvi lg 2 sätestas, et kui piiratud teovõimega pärija seaduslik esindaja ei ole pärija huvides pärandi inventuuri taotlenud, vastutab ta isiklikult pärandaja nende võlgade eest, mille rahuldamiseks pärandist ei jätkunud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ega andmeid, kas ja missuguste tulemustega eestkostja inventuuri läbiviimist taotles, kuid eestkostja kohustuste täitmisega seonduv ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Samas puudub alus arvata, et pärandi avanemise või korteri valdamise jätkamise aja seisuga oleks olnud korteriga seotud niisuguseid kohustusi, mis oleksid ületanud pärandvara väärtust. Kostja on oma 12.11.2015 vastuses hagiavaldusele väitnud, et koos pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avaldusega 2014. aastal esitas kostja ise pärandvara inventuuri läbiviimise avalduse ning inventuuri läbiviijaks määrati Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt. Samas ei ole kostja (apellant) pärandvara inventuuri akti esitanud ei maakohtus ega ka ringkonnakohtus, ehkki apellant tugineb ka apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt’i poolt on 2014. aastal teostatud pärandi inventuur. Inventuuri õiguslikuks tagajärjeks on see, et pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et pärandvara inventuuri läbiviimine ega selle tulemused ei oma käesoleva asja lahendamisel sisulist tähtsust, kuna hageja poolt nõutav võlgnevus on tekkinud pärandi avanemise ja vastuvõtmise järgsel ajal, s.o alates 2012. a algusest, mil kostja oli juba täisealine. Pärast pärandi avanemist tekkinud võlgnevusi ei ole alust enam omistada pärandajale, nagu on ekslikult leidnud kostja. KÜS § 5 lg 3 kohaselt loetakse pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva. KÜS § 51 kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Ka viidatud sätete põhjal lähevad korteril lasunud võimalikud võlgnevused üle pärijale alates pärandi avanemise hetkest.
13.Hageja arvestuste kohaselt on 2012.a jaanuari seisuga (tl 62) võlgnevuse suuruseks olnud 600,71 eurot. On ilmselge, et niisuguses suuruses võlgnevus ei ületanud pärandvara (korteri) väärtust. Ka inventuuri läbiviimise korral vastutab pärija pärandaja võlgade eest siiski pärandvara väärtuse ulatuses. Pärandi inventuuri läbiviimisel tehakse pärandaja õigused ja kohustused kindlaks pärandi avanemise seisuga (varem kehtinud PärS § 137 lg 4, alates 01.01.2009 kehtiva PärS § 139 lg 5). Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et pärandi avanemise ajal (2006.a) korteriga seotud võlgnevusi ei olnud. Kostja ei ole tõendanud vastupidist. Millegagi ei ole tõendatud, et pärandvaral lasunud kohustused oleksid ületanud pärandvara väärtust ning seega ei ole põhjendatud kostja taotlus jätta hagi rahuldamata.
14.Vastuses hagiavaldusele (tl 32) märgib kostja, et kostja võttis pärandvara vastu kokkuleppel hagejaga. Niisugune oli hageja soov, kuna muidu oleks hageja pidanud alustama pärandvara hoiumeetmete menetlust, mis oleks suures tõenäosusega lõppenud pärandvara pankrotiga. Pooled leppisid suuliselt kokku pärandi vastuvõtmise suhtes ja pärandvara müügi suhtes. Pärandvara müügi ja pärimistunnistuse vastuvõtmiseks väljastas kostja volikirja Roland Harjaksi nimele. Vastavalt kostja ja hageja kokkuleppele alustati koos pärimismenetluse algatamisega ka korteri müüki, kuid ostjat ei leitud. Hageja väidetavalt keeldus võlgnevuse vähendamisest. Hageja on selgitanud, et 2013. a võttis hageja kostjaga ühendust, et selgitada välja, millises staadiumis on pärandvara ümbervormistamine. Kostja teatas, et ei soovi korteris elada ja soovib korterit müüa; puuduvad vahendid pärandi vastuvõtmiseks. Korteriühistu oli huvitatud probleemi lahendamisest ja nõustus võtma pärandi vormistamisega seotud kulud esialgu enda kanda, kusjuures kostja pidi need hiljem hüvitama.
15.Kõnealuse kokkuleppe olemasolu ei välista aga hageja õigust pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu poole. Asjaolu, et kostja väidete kohaselt ei õnnestunud korterit müüa, ei tähenda, et hageja kaotas nõudeõiguse kostja vastu. Asjakohased ei ole kostja (apellandi) vastuväited, mille kohaselt on ainsaks takistuseks korteri kiirel võõrandamisel olnud hageja soovimatus võlgnevuse summat vähendada või nõudest osaliselt loobuda. Samuti ei ole asjakohased kostja muud etteheited hagejale, mille kohaselt on hageja ise põhjustanud võlgnevuse tekkimise ja kasvamise ning on hilinenud võlgnevuse vältimiseks abinõude tarvituselevõtmisega (sh etteheide, et korteriühistul oli juba alates 2006. aastast võimalik pöörduda kohtu poole pärandvara hoiumeetmete rakendamise taotlusega). Hageja näol on tegemist korteriühistuga, kelle eesmärgiks on mittetulunduslikel alustel korterelamu majandamine ja korrashoid ning korteriomanike ühiste huvide edendamine.
Ringkonnakohtu arvates ei tule korteriühistul kanda riisikot seoses korteriomandite kuuluvusega ega korterite pärimismenetluse läbiviimisega või pärandi ümbervormistamisega. Korteriühistule ei ole seadusega asetatud kohustust korraldada korteriomandi reaalosa korrashoidu ja selgitada välja pärima õigustatud isikud pärast seda, kui ühistule sai teatavaks, et korteri varasem omanik on surnud. Puudub alus heita korteriühistule ette passiivsust või käibekohustuste järgimata jätmist olukorras, kus esialgu korteriga seotud makseid regulaarselt tasuti. Korteriühistu liikme kohustus tasuda majandamiskulude eest ei ole seotud sellega, kas korteri omanik on korterit tegelikkuses kasutanud ning kas korteriühistu oli korteri mittekasutamisest teadlik.
16.Kostja on esitanud oma lõplikes seisukohtades 28.12.2015 väited, mille kohaselt puudub kostjal majandamiskulude näol võlgnevus, põhinõue on tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et apellandi (kostja) vastuväited hageja nõude tõendatusse osas ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Hageja on menetluses arusaadavalt välja toonud, millest tema nõue koosneb, s.o millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja poolt jäänud tasumata. Hageja on selgitanud, et tema nõude koosseisu kuuluvad hooldustasu, keskküte, üldvesi, külm vesi ja prügivedu. Hageja on esitanud korteriühistu üldkoosoleku protokollid, mille kohaselt on kinnitatud majandamiskulude suurus ja hooldustasude tariifid (tl 132, 134, 137). Hageja poolt esitatud kommunaalkulude arvetelt-makseteatistelt nähtub eraldi arvestus kõigi kululiikide lõikes. Samuti nähtuvad arvestuse alused (vee puhul tarbitud kuupmeetrite arv, hooldustasu ja keskkütte puhul on arvestuse aluseks korteri reaalosa ruutmeetrite arv ning prügiveo puhul on arvestus korteri põhine). Arvetel on välja toodud nii vee ühe kuupmeetri maksumus, keskkütte maksumus arvestatuna ühe ruutmeetri kohta kui ka prügiveoteenuse maksumus. Kostja ei ole millegagi põhistanud oma vastuväiteid nimetatud teenuste maksumusele ja arvestusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa hagejal (korteriühistul) nõude kujunemise osas täiendava tõendamiskoormise tekkimiseks sellest, et kostja väidab üldsõnaliselt, et nõude kujunemine ei ole arusaadav. Kostjal tuleks osundada, millises osas konkreetselt on talle majandamiskulude suurus ja kujunemine ebaselge ning põhistada, et hageja arvestused võivad olla ebaõiged.
17.Eeltoodust tulenevalt jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata.
ringkonnakohus
maakohtu
otsuse
muutmata
ja
TsMS § 171 lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Esmalt jäävad apellandi kanda tema enda poolt asjas kantud menetluskulud, mistõttu ringkonnakohus ei hinda nende vajalikkust ega põhjendatust. Vastustaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 189 eurot, s.o kulutused õigusabile, mille raames on osutatud vastustajale õigusabi 1,75 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja keerukust arvestades on vastustaja poolt kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning apellandilt tuleb vastustaja kasuks välja mõista 189 eurot apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks. Maakohtu otsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 964 eurot menetluskulude katteks ja ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse selles osas muutmata.
18.Ringkonnakohtu 23.02.2016. a määrusega vabastati apellant menetlusabi korras osaliselt apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata
jätmisega tuleb apellandilt TsMS § 190 lg 2 ja lg 5 alusel välja mõista 175 eurot tasumata riigilõivu katteks riigituludesse.
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.