Irina Kuzmina (OÜ Harjaks ja Partner Õigusbüroo, Keskväljak 1 a, Jõhvi; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Korteriühistu Outokumpu 23 hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. K. ́ilt KÜ Outokumpu 23 kasuks võlgnevus 6 212 (kuus tuhat kakssada kaksteist) eurot.
3.Välja mõista A. K. ́ilt KÜ Outokumpu 23 kasuks viivis alates 20.10.2015 kuni 30.12.2015 summas 235 (kakssada kolmkümmend viis) eurot 1 sent ja alates 31.12.2015.a kuni põhinõude (4 730, 22 eurot) tasumiseni 0,07% põhinõudest päevas.
4.1 Välja mõista A. K.-ilt KÜ Outokumpu 23 kasuks hageja menetluskulude katteks 964 (üheksasada kuuskümmend neli) eurot. 4.2 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Korterelamu Outokumpu 23 Kohtla-Järvel majandamist teostab, teenuseid osutab ja liikmete ühiseid huve esindab korteriühistu Outokumpu 23. Kuni 19.02.2006.a oli Outokumpu 23 korteri nr 79 omanik V. K.. Omanik suri viidatud kuupäeval. Kinnistusraamatu omaniku kanne ei ole õige ning ei vasta tegelikkusele.
2.Korteriomandi päris kostja pärast V. K. ́i surma tema poeg A. K.. Kostja pärijana vastutab ka korteriomandil lasuvate kohustuste eest. Hageja esitas kostjale arvestades tema mõttelise osa suurust kaasomandis ning korteriomandi reaalosa suurust vastavalt terbitud teenustele igakuiselt arved. Arvetel sisalduvad osutatud teenused, tariifid ning kostja poolt tasumisele kuuluvad summad, mis tulenevad KÜ liikmete üldkoosoleku otsustest, KÜ põhikirjast ning teenuse osutajate tasumääradest. Seisuga 18.10.2015 on kostjal tasumata tarbitud teenuste ja majandamiskulude eest 4 730, 22 eurot. KÜS § 7 lg 4 tulenevalt võib korteriühistu juhatus majandamiskulude tasumisega viivitamise korral nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud lalendripäeva eest. Sama viivisemäära sätestab korteriühuistu põhikirja p 3.2.12 18.10.2015 on hageja viivisenõue kostja vastu 1 482, 36 eurot Kooskõlas TsMS § 367 sätestatuga nõuab hageja kostjalt viivise nõude, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud põhikirja p 3.2.12 sätestatud määras so 0,07% päevas kuni põhinõude tasumiseni.
Hageja palub hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda.
3.Hageja kostja vastuväidetega ei nõustu. Hageja märgib, et pärandi avanemise seisuga ehk 19.02.2006 seisuga korteril võlgnevust ei olenud. Kostja kasutab korterit alates pärandi avanemise ajast. Pärandi avanemise ajal kehtinud PärS § 117 lg 3 järgi kui pärija ei ole esitanud avaldust pärandi vastuvõtmiseks ega sellest loobumiseks, kuid on asunud PärS § 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastuvõtnuks. Hageja leiab, et kostja on V. K.i pärandi vastu võtnud alates viimase surma ajast (pärandi avanemisest). Võlgnevused hakkasid korteril tekkima 2010. aasta lõpust. 2013. a võttis hageja juhatus ühendust kostjaga, selgitamaks välja millises staadiumis on pärandi vormistamine. Kostja selgitas, et ta ei soovi nimetatud korteris elada ning kavatseb selle võõrandada. Kostja väitis KÜ juhatusele, et tal puuduvad vahendid pärandi vastuvõtmise vormistamiseks. KÜ oli huvitatud probleemi lahendamisest, mistõttu nõustus kandma kostja pärandi vormistamise kulud. Kostja lubas kulud hagejale tagastada ja võlgnevuse tasuda pärast korteri müüki, müügist saadud vahenditest. Kostja pärimistunnistust hagejale ei saatnud. Hageja on seisukohal, et isegi kui V. K.i pärandvara inventuur on tehtud, ei oma see antud asjas tähtsust, sest pärandi avanemise seisuga puudus V. K.il võlgnevus ühistu ees. Kostja lubas korduvalt hagejale tasuda jooksvaid arveid ning korteri üürnikelt saadud vahenditest tasuda olemasolevat võlgnevust. Kostja lubas hagejale ka korduvalt, et võõrandab korteri, ning saadud vahenditest tasub võlgnevuse. Kostja ei ole tänaseni midagi teinud.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja hagi ei tunnista, palub jätta see täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.25.08.2014.a notariaalselt tõestatud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on V. K.i kogu vara pärijaks tema poeg A. K.. Pärimistunnistuse kohaselt lähevad pärijale üle kõik pärandaja kohustused ja õigused sh pärandaja vara, mis ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimistunnistuse andmete kohaselt on Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt teostanud pärandvara inventuuri. Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandaja kohustuste eest piiratud pärandvara väärtusega. Kostja märgib, et pärandvara võttis kostja vastu kokkuleppel hagejaga. Selline oli hageja soov, muidu oleks hageja pidanud alustama pärandvara hoiumeetmete rakendamise menetlust, mis eeldatavalt oleks lõppenud pärandvara pankroti väljakuulutamisega. Kuna pankrotimenetlus on kulukas ning kaotajaks oleks seeläbi jäänud hageja, leppisid pooled kokku suuliselt pärandi vastuvõtmise ja pärandvara müügi suhtes. Pärandvara müügiks ja pärimistunnistuse vastuvõtmiseks vormistas kostja volikirja Roland Harjaksi nimele. Kostja ja hageja kokkuleppe kohaselt koos pärimismenetluse algatamisega alustati ka korteriomandi Outokumpu 23-79 müüki. Müügikuulutused avaldati ning müügihinnaks määrati võlgnevuse summa. Müügitehingut ei ole õnnestunud sõlmida, sest peamiseks takistuseks kujunes müügihind, mis ostjate sõnul ei vasta selle korteri seisukorrale. Hagejale on tehtud ettepanekuid võlgnevuse osaliseks kustutamiseks, kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Pärandi vastuvõtmisega seotud kulud kattis hageja. Kostja ei ole senimaani pärandvara pankrotiavaldust esitanud tulles vastu hageja palvetele.
Kostja palub jätta nõuded rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja juhib täiendavalt tähelepanu asjaolule, et pärandvara inventuuri tegemisel esitas Jõhvi kohtutäitur Risto Kütt järelpärimise KÜ-le Outokumpu 23 seoses V. K.i pärandvaral lasuvate kohustuste osas. KÜ esitas täiturile võlgnevuse tõendi. Hagejale oli teada inventuuri ligilähedane tulemus. Peale selle teavitati hagejat täiendavatest kohustustest AS Kohtla-Järve Soojus ees ca 140 eurot, mis oli vaja tasuda enne müügitehingut. Kostja vaidleb vastu hageja väidetele, nagu oleks tema andnud lubaduse võlgnevus hagejale tasuda. Ainus, mida kostja antud olukorras teha sai, oli võtta pärandvara vastu ja võõrandada see vastavalt hageja soovile. Ainukeseks takistuseks korteri võõrandamisel oli hageja soovimatus võlgnevuse summat vähendada. Arvestades, et V. K. suri 2006. aastal, oleks hageja saanud pöörduda pärandvara hoiumeetmete rakendamise taotlusega kohtusse juba vähemalt 8 aastat tagasi. A. K. oli ema surma ajal 14-aastane ning piiratud teovõimega mistõttu ei saanudki ta midagi pärandvaraga ette võtta. Kuna kostja on teinud pärandvara inventuuri, tuleb haginõue jätta rahuldamata. Kostja leiab, et hageja põhinõue on tõendamata. Kuna põhinõue kostja arvates rahuldamisele ei kuulu, tuleb jätta rahuldamata ka hageja esitatud viivisenõue.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
8.Kinnistusraamatu väljatrüki kohaselt on Kohtla-Järvel, Outokumpu 23- 79 omanikuna kantud V. K. (tl 18 ) V. K. suri 19.02.2006 (tl 157) A. K. on V. K. ́i seaduslik pärija (tl 36-37, pärimistunnistus 25.08.2014.a.)
korteri
Pärandi avanemise hetkel (19.02.2006) kehtinud pärimisseaduse (PärS) § 117 lg 3 kohaselt loeti pärija pärandi vastu võtnuks ka juhul, kui avaldust pärandi vastuvõtmiseks või loobumiseks PärS § 118 sätestatud tähtajal ei esitatud, kuid pärija asus pärandvara või selle osa valdama, käsutama või kasutama. A. K. oli pärandaja surma ajal alaealine, kuid maakohtu 18.10.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-21819 määras kohus A. K. ́ile eestkostja, kelle ülesanne oli muuhulgas ka eestkostetava varaliste õiguste ja huvide kaitse (tl 160) Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on A. K. elanud ajavahemikus 2005-2009 ja alates 2011 kuni käesoleva ajani aadressil xxx (tl 164) Kuna pärandi vastuvõtmist või sellest loobumist ei vormistatud, märgib hageja õigesti, et PärS § 117 tulenevalt loeti pärija selle vastu võtnuks. Kostja väited pärandvara hoiumeetmete rakendamise ja pärandvara pankrotiavalduse esitamise vajaduse kohta ei ole asjakohased. 2006.a puudusid PärS § 111 (kuni 31.12.2008 kehtinud pärimisseaduse sätestatud) hoiumeetmete rakendamise alused. Puuduvad ka mistahes andmed, et V. K. ́i surma hetkel (pärandi avanemise ajal) oleks pärandajal kohustused ületanud pärija vara (pankroti olukord). Nii kuni 31.12.2008 kehtinud PärS § 130 lg 1 kui käesoleval ajal kehtiva PärS § 130 lg 1 sätestatu järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle pärandaja kõik õigused ja
kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seaduse kohaselt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kohus on seisukohal, et kostja võttis pärandi vastu alates pärandi avanemise ajast vastavalt toona kehtinud PärS § 117 lg 3. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 3 loetakse pärandi vastu võtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks pärandi avanemise päeva. Seega kehtivad kostja suhtes korteriühistu liikmelisusest tulenevad õigused ja kohustused pärandi avanemise päevast.
9.Hagiavalduse kohaselt on korteriomandil võlgnevus, mis on tekkinud alates 2010. aasta lõpust (so pärast V. K. ́i surma). Hagiavalduse kohaselt on seisuga 18.10.2015 kostja võlg osutatud teenuste ja majandamiskulude eest 4 730, 22 eurot. Kostja vaidleb võlgnevusele vastu ja märgib, et kuna pärimismenetluses on tehtud inventuur, on pärija vastutus piiratud pärandvara väärtusega. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi kostja viitab teostatud inventuurile, seda kohtule esitatud ei ole. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Arvestades asjaolu, et võlgnevus on tekkinud pärast 4 aastat pärast V. K.`i surma (sisuliselt ajast, mil lõppes ka eestkoste A. K. ́i üle, ehk viimase täisealiseks saamisest), ei oma pärandvarale tehtud inventuur käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust. (Nt jaanuari 2012 seisuga oli võlgnevus 600, 71 eurot (tl 62))
10.Vastavalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜ Outokumpu 23 põhikirja p 3.2.1, 3. 2.7-3.2.12 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma KÜ põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, sh tasuma jooksvate ja planeeritavate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid (sh makseid elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest ning maksetega tasumisega viivitamisel tasuma viivist (tl 12). Vastavalt KÜS § 15 lg 1 koostab korteriühistu juhatus igal aastal ühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks majandustegevuse aastakava, mis muuhulgas sisaldab korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid. KÜS § 151 lg 1 järgi on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses ühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt KÜS § 7 lg 4 võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest.
11.Hageja arvestab võlgnevust 2012. aasta algusest. Ajavahemikus 01.01.2012- oktoober 2015 laekunud rahaga kustutas hageja varasema (enne 2012) kogunenud võlgnevuse, mis on kooskõlas VÕS § 88 lg 6 sätestatuga.
12.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõue on tõendamata. Hageja nõue on tõendatud KÜ Outokumpu 23 üldkoosoleku protokollidega kus otsustati majandamiskulude suurus (tl 132-138), kostjale esitatud arvete koondiga, millest nähtuvad esitatud arved ja laekumised ajavahemikus jaanuar 2014 – oktoober 2015 (tl 61), kostjale esitatud arved (tl- 62-85), arved ja laekumised ajavahemiku eest jaanuar 2012 – oktoober 2015 (tl 86), laekumised ajavahemikus 01.01.2012 -31.10.2015 (tl 87), arved (tl 88-109), viivisearved (tl 110-131) Kostja ei vaidlusta ka ise, et tal võlga kommunaalteenuste eest KÜ- le Outokumpu 23 ei ole. Kostja märgib, et poolte vahel on vaidlus selles, kui palju peab kostja maksma majandamiskulude eest (tl 154).
13.Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kommunaalteenuste eest tasumata jätmine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse kohustust rikkunud isiku suhtes rakendada VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendeid, muuhulgas nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Kostja ei ole menetluse kestel esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks oma kohustused ühistu ees täitnud või tal ei ole kohustust seda teha. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhinõudena 4 720, 33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 1 482, 36 eurot (kokku 6202, 69 eurot). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise TsMS § 367 alusel alates hagi esitamisest (20.10.2015) kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana arvestusega 0,07% põhinõudest päevas ja kohtuotsuse tegemisest protsendina (0,07%) põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni. Ajavahemiku eest 20.10.2015 kuni kohtuotsuse tegemise päevani so 30.12.2015 tuleb kostjalt tasuda viivist 0,07% 4 730, 22-st Ehk 0,07 x 4730, 22 / 100 = 3,31 eurot päevas, korrutatuna päevade arvuga ehk 71 x 3,31 = 235, 01 eurot Alates 31.12.2015 kuni põhinõude täitmiseni tuleb kostjal tasuda viivist TsMS § 367 alusel 0,07% põhinõudest päevas. Menetluskulude jaotus
14.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks lahend tehakse. Kohus rahuldab hagi, järelikult jäävad poolte menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks 964 eurot, millest 475 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv, 486 eurot lepingulise esindaja kulu ja 3 eurot kinnistusraamatu väljavõtte eest .
Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kui menetlusosaline peab kulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja mõistlikus suuruses arvestades teostatud toiminguid, nende vajalikkust, asjakohasust, nendele kulutatud aega ja tunnihinda (võrdlusena kostja esindaja taotletus esindaja tasu 600 eurot). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.